Muusikaajalugu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

docx

M.Mussorski ja M.Glinka

Selle sõidu loominguliseks tulemuseks olid hispaania uvertüürid -- «Aragoni hota» (1845) ja «Öö Madriidis» (1848), mis olid kirjutatud hispaania stiilis. Pilt 1. Glinka kodumõis Glinka isa Ivan Nikolajevits oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla Noore Glinka põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati.(vt.pilt2) Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pilt 2. Glinka aadlipansionaadis Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk- järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle.

Muusikaajalugu

10

doc

Vene muusika

Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka kohalikele pühakutele pühendatud teoseid. Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks meeshääled

Muusikaajalugu

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn ­ öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),

Muusika

8

docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris

Muusika

Kommentaarid (0)