Raha, võim ja inimesed Tahame seda või mitte, aga raha mängib meie kõigi eludes tähtsat rolli. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Sama kehtib ka võimu kohta. Võim ja raha on üksteisega tugevalt seotud ning need mõjutavad meid ka kõige väiksemate otsuste tegemisel. 19. sajandi realismi kirjanikud on võimu ja raha võtnud kui kõiki puudutavat teemat ning nende teosed ongi peamiselt sellel põhinevad. Ehtsateks näideteks võib siinkohal tuua näiteks Stendhali peateose „Punane ja must“ (1830), Honore de Balzaci suurteose „Isa Goriot“ (1834) ja Fjodor Dostojevski realistliku romaani „Kuritöö ja karistus“ (1866). Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool, kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde
Goriot nägi võimalust end siia maailma veel panustada. Osati oli Rastignac Goriotile meelepärane pelgalt sellepärast, et too Dephine meele rõõmsamaks teeb, osalt aga seepärast, et tal oli võimalus mängida isarolli, anda enda panus maailma. Rikkus kadus, aeg tuli. Mida kõrgemale kolis ta Vaqueris, seda rohkem oli tal aega, et mõtiskleda armastuse üle, elu üle, tütarde üle. Muidugi pidi ta neid armastama vanemainstinkt, mis soovib võsukestele parimat. Ta oli arvanud, et raha on armastus, ta ei mõistnud, et seal taga võib olla midagi enamat. Kui ta lõpuks leidis, oli selleks liiga hilja. Või kas oli? Enda jaoks lahendas ta küsimuse ära ta suri rahus, sest ta suuris andestada ja võib- olla ka sügavamat armastuse definitsiooni tunnetada. Kuid mis ta andis edasi oma tütardele kas nemad kunagi oskavad armastada? Oli ta olnud eeskujuks? Tõenäoliselt ei mõista Anastasie ja Delphine kunagi armastust tõeliselt, sest neid on
Nende hulgas elas ka juurat õppiv üliõpilane Rastignac. Eugene tahtis saada advokaadiks ning tema vaene perekond toetas teda rahaliselt. Ta oli aadliku perekonna järglane ja ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond. Olles Pariisis, tahtis mees pürgida kõrgseltskonda. Eugene eesmärgiks oli saada rikkaks ja kõrgklassi inimeste sekka. Tema pere püüdis väga kokku hoida, et poega toetada, kuid poeg vajas rohkem raha sellejaoks ,et hea välja näha ning jätta endast parem mulje. Eugene astus sõjateele, milleks oli pürgimine kõrgseltskonda. Ta läks kõige esimesena nõuandeid paluma Beausante'i juurde. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu
Honore de Balzaci romaani ,,Isa Goriot" peategeleane Eugene Rastignac peab oma elus tegema mitmeid saatuslikke otsuseid. Mida aktiivsemalt Eugene võtab osa Pariisi seltskonnaelust, seda keerulisemaks lähevad tema teed. Eugene Rastignac, pärit vaesunud aadliperest, tuleb Pariisi, et õppida ülikoolis juurat. Ta pere toetab teda niipalju kui võimalik ning on valmis loobuma oma viimastest sentidest, et Rastignac saaks jätkata oma õpinguid. Kui ta saadab oma õdedele kirja, paludes raha linnaeluga toime tulemiseks, on teised kohe nõus oma viimased säästud loovutama ning õmblema uhkeid riideid. Esimesed aastad Eugene pingutab nagu iga teine üliõpilane, ta loodab saavutada hariduse ja päästa niimoodi oma pere vaesusest. Kuid ta näeb, et ainult sellest ei piisa. Selleks, et edukas olla, on tal vaja pääseda Pariisi kõrgseltskonda. Ta saab teada, et Proua de Beauseant on see, kelle poole ta peab pöörduma, et alustada oma teekonda kõrgema klassi poole.
kummalegi tütrele hiiglaslik kaasavara. Üks neist otsustas abielluda vana aadlisuguvõsa esindajaga ja teine otsustas uusrikkurist pankuri ja paruni kasuks. Isa Goriot mõtles, et nüüd on ta ülesanne täidetud ja et talle jääb õnnelik kohustus oma tütreid külastada. Pikapeale aga sulguvad tema tütarde abikaasade survel uhkete residentside uksed temale, kui vaesele nuudlikaupmehele, kes praktiliselt kogu oma eluga teenitud varanduse neile elamiseks andis. Kui raha käes on, miks enam oma naise isa taluda? Sel hetkel tajus Goriot alles esimest korda oma helde kasvatusmeetodi tagasilööke. Ta tõmbus rohkem endasse. Miks siis ometigi tütred tema vastu pöördusid? Kuigi isa nende vastu piiritult hea oli ja nende väiklased unistused täitis, ei suutnud nad seda hinnata, sest nad olidki nii harjunud. Alatine nõusolek kõigega ja kuldtaldrikul tütardele soovi serveerimine jättis isa Goriot'st endast madalama mulje
kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.)
kotkasilma. Võis nii üle kavaldada kui rünnata. Muul ajal oli hoopis teistsugune. Goriot' naine, rikka taluniku ainus tütar oli imetluse ja armastuse objektiks. Iseloomud oli kontrastis. Oli koos seitse aastat, siis naine suri. Kandis armastuse lastele üle. Goriot tahtis jääda leseks, sest tõotas oma naisele truudust mitte murda. Kiivas ja õrn armastus tütarde vastu. Andis tütardele kõik ja vastu tahtis vaid kallistust. Andis tütardele nii palju raha, et lõpuks viis see ta pankrotini. b) järkjärguline allakäik Jäi nuudlikaupmeheks. Tütred ja väimehed tundisd ta pärast häbi ja käisid peale, et ta ärist lahkuks. Lõpuks Goriot lahkuski müügisumma ja kasumiga. Goriot oli meeleheitel ja asus elama Vauquer'i pansioni, sest tütred keeldusid teda enda juurde võtmast. Esimesel aastal lõunastas ta paar korda nädalas väljas, lõpuks paar korda kuus. Ta oli teiste tujude märklaud, teda nöögiti või öeldi solvavalt.
Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
73 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid