50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristi luht
Õppematerjali autor
“väikesteks hollandlasteks” olustikumaalides võistlesdi esemete illusionistlikus kujutamises, satiiriline või moraliseeriv ● JAN STEEN kõrtsiteema, peod, hallikas-pruunikas koloriid * „Ristsed“ ● PIETER de HOOCH maalis hollandlaste elamuid (rahulik idüll), punkad toonid * „Naine ja ta teenijanna õues“ * „Perenaine ja teenijanna“ portree ● JAN VERMEER van DELFT: teemad: interjöörid 1-2 inimfiguuriga, töötegemine; tegevus on pildil vähetähtis, võlu on meisterlikus teostuses tihti külmad toonid, üle kogu pildi hajutatud valgus (tekkis endastmõistetav sugestiivne ruum), vähe maale (alla 100, prgu ~30) * „Tüdruk pärliga“ ilmselt mõni kunstniku tütardest * „Piima kallav teenijatüdruk“, „Delfti vaade“
Itaallasest kunstnik CARAVAGGIO (1571-1610) Hispaanias - olulisel kohal vaimulike pildid ja portreed. kunstnikud VELAZQUEZ (1599-1660) RIBERA, MURILLO, El GRECO Hollandis BAROKNE REALISM tellijate maitsest sõltuv. Lihtne ja koduse muljega, tagasihoidlik, realistlik, tõetruu. Pildid tehti kodanlaste elutubadesse. Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641) Flaamid ja hollandlased tegid ka siiski pärisbarokki, kuid väikese nihkega. Nii et üks oli natuke realistlik ja teine õukondlik. Prantsusmaa ja Inglismaa VANAKLASSITSISM rahulik, kaine, selge, harmooniline, range, eeskujud antiigist ja renessanssist. Ehituses samad jooned. LOUVRE´i LOSS kunstnik CLAUDE PERRAULT VERSAILLES´ LOSS kunstnikud VAU, MANSART, NOTRE inglane - kunstnik WREN
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline alle
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised
Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. Pilet 11 1.Varase keskaja kunst Euroopas. Merovingide ja Karolingide kunst Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid