Eesti keele õigekeel (silbitamine, välted jne) (6)

S Sales rep – müügiesindaja. Accountant - raamatupidaja . Finance – rahandus . Department – osakond . Company – ettevõte. Receptionist – administraator . Occupation – elukutse . Insurance – kindlustus . Division – jaotus. Conference – konverents , nõupidamine. Manufacturing – tööstus, tootmis. Deputy – asetäitja. Arrangements – ettevalmistused, korraldused. Section – osakond. Industry – tööstus. Assistant Manager – abijuhataja.. I am an engineer . I work for an insurance company. Do you work in the sales department? I am the Assistant Sales Manager. I work in an office in the centre of town.. My office is on the first floor. We are in the car industry. We are working on a new product. Is business going well? Where are your company’s main offices? Our engineers offices are five km west of the city. They are in Inchon. It is about 300 km from Pusan. I would like to welcome you to KPI. Pleased to meet you. How is business? How do you like NY? How long are you here for? I hear you are leavng tomorrow. Give my regards to your wife.
ilp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum . Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi .
S Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi.
ilp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi.
S Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi.
ilp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi.
S Sales rep – müügiesindaja. Accountant - raamatupidaja. Finance – rahandus. Department – osakond. Company – ettevõte. Receptionist – administraator. Occupation – elukutse. Insurance – kindlustus. Division – jaotus. Conference – konverents, nõupidamine. Manufacturing – tööstus, tootmis. Deputy – asetäitja. Arrangements – ettevalmistused, korraldused. Section – osakond. Industry – tööstus. Assistant Manager – abijuhataja.. I am an engineer. I work for an insurance company. Do you work in the sales department? I am the Assistant Sales Manager. I work in an office in the centre of town.. My office is on the first floor. We are in the car industry. We are working on a new product. Is business going well? Where are your company’s main offices? Our engineers offices are five km west of the city. They are in Inchon. It is about 300 km from Pusan. I would like to welcome you to KPI. Pleased to meet you. How is business? How do you like NY? How long are you here for? I hear you are leavng tomorrow. Give my regards to your wife.
ilp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi.
Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi.
Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi.