Hääldusreeglid (1)

PRANTSUSE KEELE
HÄÄLDUSREEGLID
1. Üksikud täishäälikud
* a
Hääldus: lahtine “a”, nagu eesti keeles.
Näited: table (laud), sac ( kott ), chat ( kass ), rat ( rott ), baggage ( pagas ), sa (tema oma), bras (käsivars), matin (hommik).
Sarnased häälikud: â (veelgi lahtisem a)
* e
Hääldus: “ö”
Näited: cheveux (juuksed), deux (kaks), second [sögon] (teine), oeuvre (taies), soeur (õde), heure (tund), beurre (või).
Sarnased häälikud: "eu" ja "oeu". Natuke lahtisem “ö”
* i
Hääldus: nagu eesti keele “i”, terav .
Näited: pipe (toru), minute (minut), courir ( jooksma ), midi (keskpäev), nid (pesa).
* o
Hääldus: kaks erinevat häälikut:
1. avatud "o" nagu eesti keeles (“moos”)
2. Suletud “o”, pisut “u” poole
Enamasti on prantsuse “o” lahtine häälik. Suleud on ta enamasti vaid sõna lõpus asetsedes.
Näited:
1. Lahtine o: botte ( saabas ), grotte (koobas), développer (arendama), homme (mees)
2. Suletud o: vélo (jalgratas), indigo (tumesinine)
Sarnased häälikud: (suletud o): "au", "eau", "ô". Näited: eau (vesi), auto (auto), contrôle (kontroll).
* u
Hääldus: “ü”.
Näited: voiture (auto), minute, humain ( humaanne , inimlik).
* y
Hääldus: "ij".
Examples : noyer [noi-ier] (uppuma), rayer [rai-ier] (kratsima), loyer [loi-ier] (üürima), pays [pai-i] (maa).
Märkused
1. Enamasti “e” sõna lõpus ei hääldata. Näited: bouche (suu), jambe (säär), lampe  (lamp).
2. Sõna lõpus hääldub aktsendimärgiga e.
2. Aktsendimärgid
Prantsuse keeles võib aktsendimärk olla peal igal vokaalil. Mõned muudavad hääldust, teised mitte:
-gravis - è
-akuut - é
- tsirkumfleks - ê
-diarees - ë
Täishääliku hääldust muutvad aktsendimärgid
é suletud “e” (suunaga “i” poole).
è ja ê – lahtine “e”, suunaga “ä” poole (aga KINDLASTI MITTE “ä”).
Näited : frère (vend), père (isa), mère (ema), événement (sündmus), blé (nisu), bête (loom, loll ), tête (pea).
Diarees "i" peal muudab “i” tugevamaks, peaaegu kahekordseks. Näited : naïf ( naiivne ) hääldub “naïif", mitte “nef”, nagu “ai” peaks reeglipäraselt häälduma.
â on lahtisem kui "a". Näited : mâcher (mäluma), pâte (pasteet)
ô on suletum kui "o". Näited : hôte (võõrustaja), contrôle (kontroll)
Aktsendimärgid, mis ei muuda täishääliku hääldust
Kõigis teistes oludes ei muuda aktsendimärgid täishääliku hääldust: à, ë î ù, ü. Mis on siis nende funktsioon? Vastus on väga lihtne – seda polegi. Need on lihtsalt vanast ajast nii jäänud ja prantslased ei taha traditsioone muuta.
3. Täheühendid
* ou
Hääldus: “u”
Näited: bouche (suu), genou (põlv), cou ( kael )
* oi
Hääldus: “uaa”
Näited: oie ( hani ), doigt (sõrm)
* au, eau
Hääldus: lahtine "ô"
Näited: eau (vesi), bateau (laev, paat )
* ai
Hääldus: lahtine "ê"
Näited: maison (maja), j'ai (mul on), lait (piim), mauvais (halb)
* eu, oeu
Hääldus: "ö"
Näited: feu (tuli), bleu (sinine)
* ui
Hääldus: "üi" (kaks erinevat täishäälikut)
Näited: aujourd'hui (täna), fruit (puuvili)
* er, et
Hääldus: kinnine "é"
Näited: boucher ( lihunik ), boulanger ( pagar ). Erandid: hier [ièr'] (eile), et (ja)
* on
Hääldus: nasaalne “o”
Näited: bon (hea)
* an
Hääldus: nasaalne “a”
Näited: an (aasta)
* en
Hääldus: nasaalne “a”
Näited: vent (tuul)
* in, ain, ein
Hääldus: nasaalne “ä”
Näited: matin (hommik), main (käsi), pain (leib)
4. Kaashäälikud
Üldreegel
Kaashäälikuid d, n, p, r, s, t, x, sõna lõpus üldiselt ei hääldata, kuid nad tavaliselt muudavad neile eelneva täishääliku hääldust. Ülejäänud kaashäälikud, nagu c, f, k, l, q, z hääldatakse sõna lõpus välja. Kaashäälikud b, j, g, v, w, jne satuvad sõna lõppu kas väga harva või mitte kunagi, kuid kui nad seal on, siis tuleb nad välja hääldada. Sellel reeglil on palju erandeid !!!
r - Prantsuse “r” põriseb, see saavutatakse keele tagaosa vastu suulage surumisega..
j - “ž”. Näited : jardin (aed), jour (päev).
G - Hääldus sõltub järgnevast tähest. Kui sellele järgneb "a", "u", või "o", tuleb seda hääldada “g”-na. Kui sellele järnevad “e” või “i”, hääldub see “ž”-na. Näited : langage (keel), langue ( anat . keel).
Gn - Hääldus “nj”, kõlab nagu vene keele sõnas “njet”. Näited : gagner (võitma), mignon (armas).
Ch - “š”. Näited : chambre (tuba), chat (kass), chaussure ( king ).
H - Sõna alguses “h” ei hääldu. Näited : haricot (uba), homme (mees), hâche ( kirves )
s - Kuigi mitmust väljendab sõna lõppu lisatav “s”, ei tohi seda kunagi välja hääldada. Ka muud sõna lõpus asetsevad “s”-id ei hääldu, kuigi on ka mõningaid erandeid, nt plus /plüss/ (pluss).
Sõna alguses hääldub see kui eesti “s”, sõna keskel mõlemal pool asuvate täishäälikute vahel “z”, ülejäänud puhkudel “s”..