Kommunistlik maailm üritas teisi minu arvates nagu hirmutada võimuga. Need maad lubasid inimestele väga head elu ja et kõik inimesed oleksid võrdsed, aga tegelikult polnud kõik nii nagu paistis. Kommunistlik partei kontrollis ühiskonnaelu nomenklatuuri abil. Valitsuse valimisel ei toimunud valimisi. Sotsialistlike riikide poliitiline ja majandussüsteem ei olnud sugugi ühtne, kuna nad pidid alluma Moskvale. Heaolumaailmas oli aga tähtsam inimeste heaolu. Need riigid hoolisid inimestest ja tegid nii, et inimestel oleks riigis tagatud turvatunne ning normaalne elatustasu. Heaolumaailmas tekkisid 1970. aastatel suured kriisid, need sundisid arenenud tööstusriike otsima uusi energiasäästlikke tootmisvõimalusi. Inimesed hakkasid rohkem uusi assju leiutama, ning tekkisid infoühiskonnad. Tähtsaks muutus ka majanduslik lõimumine. Minu meelest oli kommunistliku maailma ja heaolumaailma suurimaks erinevuseks see, et esimene ei hoolinud nii väga oma rahvast
kunstiteosed, kuldesemed saadeti Euroopasse. Indiaanlastest endist said pärisorjad, kes sunniti kullakaevandustesse tööle. Indiaanlaste arv vähenes kiiresti ja peagi tuli tööjõude puudu. Seetõttu hakati Aafrikast neegerorje sisse tooma. Nii sai alguse orjakaubandus. Aafrikast osteti vangid, toimetati nad laevaga üle mere ja müüdi nad Ameerikas kolonistidele orjadeks. Minu arust oli eurooplaste käitumine lausa ebainimlik, nad hoolisid ainult rahast ja kullast, sellest, et ainult nemad võimalikult suurt kasu saaksid. See raha ja varandus ajas nad lihtsalt hulluks, kuigi see on ka tänapäeval levinud, et inimesed mõtlevad vaid endale, ei hooli teistest ja proovivad võimalikult suurt varandust kokku ajada. Arutlus
4. Konsap Vaikne, algul oli julge, kuid sõjaalgul muutus tema kõige esimesena ja kõige kiiremini araks. Oli lausa stseen, kus ta köögis põrandal istub ja nutab hirmust. Ta näitas kõige rohkem oma tundeid välja minu meelest. Ahas aitas tal hirmust üle saada, Konsap oligi julgem, kuid mitte kauaks. Peale ööd mõisas ta suri. Tema oli esimene poistest kes punaste käe läbi ära suri. Sõbrad teda toetasid, ta saigi sõprade abil julgemaks. Nad kõik koolipoisid hoolisid üksteistest nagu vendadest. Näha oli kui mõni poiss teisele appi läks aga siis ise surma sai. Neil kõigil olid väga head suhted. 5. Filmi sõnum Eesti rahva ühtehoidmisest, vaprusest ja julgusest. Hoidkem ja tunnustagem Eestit sama moodi, nagu 100 aastat tagasi. 6. See on mu üks Eesti lemmikfilm. See on südamlik, armas, samas on selles ka natuke actionit. Meeldib kui vahel on totakad ja naljakad olukorrad, mis teeb selle veel mugavaks filmiks
NataSa kutsus ka Lilja endaga kaasa klubisse. Nüüd hakkas ka Lilja omale sellisel teel raha teenima. Lilja ja NataSa ööklubis käik oli väga halb. Lilja tegi tegusid mis polnud normaalsed. Ta magas meestega, et saada omale raha ja osta süüa. Järgmised korrad läks tüdruk juba üksi klubisse. See oli tema ainuke viis raha teenida. Liljal oli sõber Volodja. Nad olid väga head sõbrad. Tüdruk ja poiss olid olnud koguaeg koos ja vahetanud oma mõtteid ja muresid. Nad hoolisid üksteisest väga. Lilja ja Volodja olid üksteisele toeks rasketel aegadel ja nad mõistsid üksteist. See oli tõeline sõprus. Lilja suhtles väga vähe omaealistega. Peaaegu, et üldse ei suhelnud. Ainult siis kui ema hülgas lapse pidutses ta omaealistega. Hiljem sõbrustas ainult vanemate meestega. Tüdrukul oli ka tädi-Anna. Anna pidi tüdrukut aitama ja valvama, sest ema ole seda soovinud. Tegelikult tädi Liljast ei hoolinud ja pidas Liljat omale tüliks. Ta
Aja möödudes hakkasid aadlikud end nimetama rüütliteks, püüdes end näidata eeskujulike sõjameestena. Nad täitsid oma isanda käske, olles valmis tema eest surema. Rüütlite iseloomu juures olid olulised julgus, ausus ja sõnapidamine, millest tuleneb mõiste rüütellikkus. Rüütleid iseloomustasid kolm põhimõtet: esiteks- ustavus. Ustavust näidati üles nii kuninga suhtes kui ka sugulaste ja lähedaste suhtes. Teiseks- heldekäelisus. Rüütlid hoolisid väga oma perekondadest. Sõjakäikudelt ja turniiridelt saadud saaki jagati perekonnaga. Ja kolmandaks- vahvus. Rüütlid võitlesid vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Tundub, et pole midagi õilsamat kui olla rüütel. Kuid uurides lähemalt ajalugu, selgub, et rüütlid polnudki nii vagad mehed kui arvatakse. Ustavusele ja lojaalsusele vastandus reetlikkus. Ihaldades rikkust, kuulsust ja mingil määral ka võimu, käitusid nad sageli
Kai viidi tagasi haiglasse ja kõik lootsid parema lõpu peale, et Kai saaks terveks ning et ta ema saaks ravi.. Seda raamatut lugeda oli mul väga huvitav! Raamat suutis minus hoida seda huvi ja panna mind aina rohkem ja rohkem seda lugema, sest ma tahtsin väga suure huviga alati teada saada, mis edasi saab. Lugu on ka hästi õpetlik, vaatamata sellele, et ta klassikaaslased ei suhelnud oma klassi nn ,,nohikuga", siiski nad hoolisid temast, kui oli juhtunud midagi nii õudsat. Ma arvan, et alati peaks igat inimest võtma sellisena nagu ta on, sest just viimasel hetkel võib tekkida süü tunne, just sel hetkel, kui on juhtunud midagi jubedat. See raamat tõestas ka seda, et kriminaalromaanid on väga, väga huvitavad ning kindlasti tasuks veel huvitavaid lugusid lugeda.
ja mõtteid. Selles raamatus on püstitatud üles küsimus, et kas õige kodu on seal, kus on lähedased, või seal, kus on su süda. See eesti tüdruk Mione ei teadnud kunagi, kumb variant see õige on. Samuti oli oluliseks väga aktuaalne probleem enesetapp. Nimelt peategelane otsustas korduvalt, et on aeg oma elule lõpp teha, kuid kui ta mõtles oma ema peale, kes teda Eestis ootas ning veel kõikidele teistele, kes temast hoolisid, ei suutnud ta seda teha. Kui Mione kõrval poleks olnud ka Ardenit, kes temal koguaeg silma peal hoidis ning näitas välja oma hoolimist, oleks tüdruk end kindlasti täpselt nii ära uputanud, nagu ta mõtles. Minu arvates oli raamat hea, kuid mitte kõige parem, mida lugenud olen. Kirjanik Eia Uus oli küll kõike kirjeldanud elavalt läbi minategelase jutustuse, sest ka autor ise oli kunagi Tais vahetusõpilaseks, kuid see miski, mis oleks teinud teose
sobiks ning samas tuleb pusle kokkupanemisel vaadata et ükski tükk ei läheks kaduma, ehk tuleb arvestada kõigiga, isegi kõige vaesematega ja nendega kellest oleme muidu harjunud mööda vaatama. Sada aastat tagasi oli inimestel palju vähem õigusi kui praegu, riigis elavad inimesed ei saanud palju ühiskonna heaks teha, sest nende häält ei võetud kuulda. Riigivalitsejad, kes olid oma võimust pimestatud ja kes hoolisid ainult oma riigipiiride suurendamisest, ega hoolinud inimestest kes riigis elasid ja kellel olid omad soovid. See tõi kaasa ka ülemaailmse sõja ja mässu, mis tappis miljoneid süütuid inimesi. Ning see on ilmne märk, et ühiskond oli siis tasakaalust väljas. Kahjuks on ka tänapäeval näha minevikus tehtu jälgi, sest kuuleme siiani telekast kuidas keegi on teise kodaniku maha lasknud ja kuidas kusagil on tehtud pommiähvardus sõda alustada.
kuid metsas olemise ja seal süüa tegemise tunde ei oota küll, see minu arust natuke üle võlli. Isegi mu ema rääkis, et ka neil olid koolis sõjanduse tunnid, õppisid relvade käsitlemist jms. Ta ütles, et oli parim tüdruk relvakäsitlemises. Ju siis on see sõjaväeline värk meil peres veres, kõik on sellega kokku puutunud. Kui vanemal ajal olid sõjad, siis haarasid kõik relvad kätte, kellel vähegi kätes jõudu oli! See näitas, kui palju inimesed oma kodumaast hoolisid. Eks on ka praegu nii, et kui relv on vaja kätte haarata, siis inimesed seda ka teevad. Need töllmokad, kes sõjaväes käinud pole, lihtsalt kahetsevad seda, sest ei oska midagi ette võtta.
rünnaku korral abi. Venemaa oli liidu loomisele tugevalt vastu. Balti liidu loomine ebaõnnestus suuresti tänu Leedu ja Poole konfliktile ja Soome tahtele kuuluda neutraalsete põhjala riikide hulka. Ainsaks liidu loomise sammuks jäi Eesti ja Läti vaheline kaitseliiduleping kuid sel polnud suurt kaalu kuna mõlemad oli väikeriigid. Ka muule rahvusvahelisele abile ei saanud kindel olla, sest demokraatlikud suurriigid hoolisid enda julgeolekust rohkem. Ka ei soositud eesti autoritaarset valitsemisvormi. Eesti areng aastatel 1920-1939 oli küllaltki kiire. Majandus arenes jõudsalt. Maareform pani osaliselt aluse ka tänapäeva väiketaludele ning põlevkivitööstuse jõuline arendamine on ka tänapäeva majanduses nähtaval kui väga tugev ja maailmatasemel konkurentsivõimeline tööstusharu. Nagu juhtus väga paljudes teistes Euroopa riikides nii juhtus ka Eestis 1930.
Arutlus Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii ju...
isa Goriot. Mees oli oma laste aitamiseks teinud elus kõike, pannud nad naiseks rikastele meestele ning toetanud neid igati. Kuid siiski kasutasid tütred teda ära igal võimalusel ja kui isa vajas nende abi polnud neid kusagil. Nad häbenesid oma isa, mida näitas see, et nad suheldes temaga vaid salaja. Isegi Gorioti viimseteks elutunditeks ei jõudnud kumbki tütar õigeaegselt kohale. See näitab kui teeseldud oli armastus isa ees ja kui vähe tegelikult tütred oma südames Goriotist hoolisid ning teda austasid. Ainukene, kes isa Goriost tegelt hoolis oli üliõpilane härra Eugene, kelle jaoks oli peategelane kui ta enda isa. Pere probleeme võis lugeda välja ka mõlema tütre suhetest oma abikaasadega. Nii Anastasie kui ka Delphine mehed olid omakasu püüdlikud inimesed ja just nemad keelasitki tütartel oma isaga suhelda. Mõlemal naisel olid ka armukesed, mis näitab et perekonnas pole just kõik korras. Selline
Mööda veeteed oli kergem liikuda. Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest: kvaliteetsest tulekivist noad ja odaotsad- inimesed olid targemad, oskasid kasutada kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti. koeraluud-koer oli koduloom. tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi. merevaigust karukujuke-inimesed elasid mere ääres, käisid merel kalastamas. pronksist habemenuga-inimesed hoolisid oma välimusest ja valmistasid habemenuga. 54 mahamaetud odaotsa-oli rahutud ajad, sõja aeg, valmistati ette tööriistu. Novgorodi hõbemünt-kuulus rikkamatele, liikusid vene kaupmehed, eestlased käisid ise kaupa toomas, toimub kaubavahetus välisriigis.
inimene ei oska alati hinnata vaimseid väärtusi. Tihti ei hooli nad lähedaste armastusest ja hoolivusest. Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi. Inimene, kes on juba sündinud rikasse perekonda, peab tunduvalt vähem elus vaeva nägema kui vaesest perest pärit laps. Rikkal inimesel on kergem omandada head haridust ja saada parem ülevaade maailmast. Näiteks saame tuua Balzaci isa Goriot, kes armastas oma tütreid jäägidult, andes neile kogu oma vara, tütred hoolisid aga isast nii kaua, kui isal oli neile raha anda. Kui raha sai otsa, siis sai otsa ka tütarde hoolivus. Nad ei suvatsenud isegi isa matusele minna. Muidugi on nendel kergem, kelle vanematel on raha oma lapsi nii õpingutes kui ka elus rohkem aidata. Nad ei pea nii palju vaeva nägema. Nad saavad minna edasi õppima ülikoolidesse tasulistele kohtadele ilma suuremat vaeva nägemata. Vähem kindlustatud peredest lapsed peavad aga kõvasti pingutama, et saada edasi õppida tasuta kohtadel
Isa Goriot mõtles vahel sellele, et ta tütred ei soovinud temaga tegemist teha, aga ta ei söandanud seda uskuda kuni lõpuks sai aru, et Delphine ega Anastasie ei tule tema surivoodile. Goriot hakkas kahetsema, et ta andis kogu oma vara neile elu jooksul. Ka matustele ei läinud kumbki tütar. Isa Goriot oli isaarmastuse ohver. Ta tahtis oma lastele parimat ja andis neile kõik, mida nad ihaldasid. Paraku vastu ta ei saanud neilt midagi. Tütred hoolisid temast ainult siis, kui ta andis neile raha. Goriot hellitas oma tütred juba lapsepõlves ära ja see maksis talle kätte. Isegi surivoodile ja matustele Delphine ega Anastasie ei jõudnud. Ainuke, kes oskas isa Goriot' hinnata oli Eugene.
Neid jäävad samuti leinama lähedased, aga ei saa olla mingit halastust. Sõda on karm ja on valida, kas sureb vaenlane või sured ise. Kõik võitlevad oma elu eest. Kui sõda on läbi on nad muutunud timemateks, aga nad ei kaota inimlikkust. Nad suudavad kaasa tunda sõduritele, kes on haavatud ja piinlevad valudes. Kaastunnet jätkus ka peategelasele Paulil kui ta tappis prantslase, kes hiljem mürtsulehtris tema silmade all suri. Võitluskaaslased olid väga lähedased, nad hoolisid üksteisest, jagasid oma toitu, suitsu, jooki. Rääkisid oma muredest ja said üksteiselt lohutust. Nad leiutasid viise kuidas hankida süüa, varastades hanesid, konserve ja alkoholi. Lahingukaaslased võitlesid koos rottidega, et kaitsta oma toitu. Nad tegid kõike koos. Lahingud ja põgenemine elu eest ühest kaevikust teise jättis oma jälje hinge. Paljud kes tulid alles sõtta said närvivapustuse, mõned läksid hulluks. Nad ei olnud enam noored, kes tahavad vallutada maailma. Nad
tuhnimas. Viimase puhul näitas Eeva eriti ülesse oma rahulolematus, olgugi et naine oli viimaseid kuid rase, käis markiile mitmel korral sisse sellega, et tema on keisri käsu all mitte tülitatav ning härra markii rikub seadust. Kõige tähtsam suhe Eeval oli loomulikult Timoga. Nende vaheline armastus ja side oli väga tugev. Peale Timo surma jäi Eeva talle truuks, andes järjekordselt korvi ka Timo vennale Karlile. Mõlemad hoolisid üksteisest väga ning olid üksteise nimel valmis ükskõik milleks. Kõik need aastad, mis Timo vangis veetis, oli Eeva teinud kõik selleks, et meest sealt välja saada ning saada selgust, mis põhjustel ta sinna viidi. Ta suundus isegi linna, kus Timo vangipõlve veetis, lootes, et saab seal targemaks, aga kahjuks seda ei juhtunud. Eeva tahtis kirjutada ka mitmel korral keiser Aleksandrile palvekirja, aga kuna ta oli oma mehele ja ta sõnadele truu, ei teinud ta seda
000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses 1945.1949. aastani. Metsavendluse vastu võitlemiseks asus valitsus, Jossif Stalini juhtimisel rahvast küüditama. Küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Metsavendluse levik näitas selgelt inimeste vastasust poliitika vastu. Ma arvan, et metsavendlus ei olnud küll kõige õigem okupatsiooni vastu võitlemise vorm, kuid see näitas, et inimesed hoolisid oma riigist ning see on väga positiivne. Eesti NSV-s arendati põllumajandust ning eriti põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla- Järve-Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve-Tallinna gaasijuhe. Põlevkivitööstuse arendamine oli rahvale väga positiivne, kuna inimesed said tänu selle tööd ning "leiba". Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel andis tööd väga paljudele inimestele. Ma arvan, et
Talle ei meeldinud füüsilist ning rasket tööd teha ning ta oli rohkem kunsti- ja loomeinimene, kes oleks Vargamäel töötamise asemel suurima heameelega läinud maailma avastama. Oluliseks sündmuseks võib pidada seda, mil Indrek tahtis Andrest kiviga visata ent viskas mööda ning tabas oma ema Mari. Pärast eelnevalt nimetatud konflikti jäid teda pikalt vaevama süümepiinad, mis tähendas, et ta erines tublisti teistest tolle ajastu eestlastest, kes olid ääretult kadedad ning hoolisid ainult enda ja oma lähedaste heaolust. Kuna Indrekule meeldisid linnud ning talle meeldis neid vaadata, ent vihkas kasse, kes neid linde sõid, lõi välja Indreku varjatud pool ning kättemaksuks lasi ta koeral kassile lõpu peale teha, mis tundub õiglane, ent julm. 4.Iseloomusta Pearu häid ja halbu külgi. Milline peremees ta on? Pearu oli korraga nii hea kui ka halb tegelane, kes tundus mulle üldjuhul väga egoistlikuna, kuna ta
Miina isa. Tahtis Miinat Pritsule naiseks anda, sest Prits oli talle siis mõisas head kohta lubanud. Vana parun ehk parun Heidegg: Nõudlik, ülbe, kuulab alandlikult oma naise sõna, teadlik oma seisusest. Oli Vaitlas mõisahärra. Andis oma koha oma vanimale pojale üle. Ise kolis Kose kihelkonda. Oli karm ja kindlakäeline mõisahärra oli ka haagikohtunik olnud. Ta naine on samamoodi isekas, oma seisusest teadlik ja ülbe, aga nad mõlemad hoolisid oma lastest omal moel. Noor mõisahärra e Herbert Heidegg: Iseteadlik, noor, õpihimuline, uuendustele avatud, hooliv. Armus koolipreilisse ehk Juliette Marchandi. Tahtis teha ja tegi osaliselt ka muudatusi mõisas. Abiellus lõpuks siiski Gertrud von Meyendorfiga. Aitas talupoegi (Uuetoa Jürit, Võllamäe Päärna ja Huntaugu Miinat). Koolipreili ehk Juliette Marchand: Pärit Prantsusmaalt. Õpetas Eestis Parun von Heideggi lapsi(Ada´t ja Kuno´t)
Kokkuvõte Lapsepõlv Elu Thornfield`is Jane Eyre kasvas orvuna üles oma onunaise Hiljem läks Jane guvernandiks Thornfield jõukas majas. Tädi Reed ei sallinud teda, Hall`i. Selles suures ja sünges mõisas leidis tädipoeg John aga lausa vihkas. Oma neiu inimesed, kes temast hoolisid ja teda otsekohese ja kirgliku loomu tõttu oli tädil austasid. Jane`i sõprus Thornfield`i omaniku, järjest raskem Jane`i oma kodus taluda, Edward Rochesteriga muutus järjest seetõttu saadeti ta Lowoodi - karmide lähedasemaks. tingimustega vaestekooli. Peale rasket algust
Kirikusiseselt oli naistel varakristlikes koguduses keskne positsioon ja usu naiselik külg väljenduski Maarja-kultuses. Kirikuvälistes tegemistes leidis Maarja- kultuse austamine tähtsa koha. Näiteks rüütlikultuuri daamikultus mõjutas osaliselt Maarja-kultuse usulise austamise tonaalsust: Maarjasse võidi suhtuda jumladava armastusega nagu väidab Päivi Setälä on raamatus ,,Keskaja naine´´(lk 39). Iga naise jaoks on tema laps kõige tähtsam. Keskaja naised hoolisid oma tütardest sama palju kui poegadest. Samas isad olid veidi rohkem omakasupüüdlikud, kuna mida rohkem lapsi, seda rohkem tööjõudu majas oli. Ämmaemandad olid sünnitavatele emadele abiks, kuid nad ei suutnud pakkuda märkimisväärselt suurt toetust. Laste kasvatamisel pidid naised rõhku panema ristiinimese sirgumisele ning usuõpetuse moraalile. Veel pidid nad arendama indiviidi oskusi ja kujundama tema vaimseid sümpaatiaid
poleks ta tõenäoliselt sellist väära otsust teinud. Raamatut lugedes pettusin ma eesti rahvas. Loodan tõsiselt, et eestlased ei ole sellised nagu teosest välja lugeda võis. Tõnu ei mõelnud kordagi sellele, et Jaan kaotab tema pärast oma töö. Tõnu huvitas ainult enda heaolu, ta ei hoolinud ei Jaanist ega Marist. Samuti pidas ta oluliseks teistest üle olemist ja ka teised piirkonna elanikud hoolisid väga oma positsioonist. Tõnu ju teadis, mida mõteldi, kui ta piimatalu ära võttis: ,,Va Prillupi-näss võtt Kuru ja piimad ää!" Kas eestlased ei hoolinud üksteisest, isegi nendest, kellega pidevalt läbi käidi? Enne raamatu lugemist oli mul ettekujutus, et pärast aastatepikkust rõhumist olid eestlased õppinud kokku hoidma ning põlgasid ühtselt sakslasi. Teose järgi aga polnud eestlastel mingit ühtsustunnet.
Pered tegelesid oma karja kasvatamise ja põlluharimisega. Tööjõuks olid enamasti loomad, kes olid adra ette rakendatud ja väetiseks oli loomasõnnik või kompost. Päevast päeva tegid pere mehisem pool ehk isa ja noormehed põllul tööd. Õrnem sugupool tegeles kodus käsitöö või toidu tegemisega. Saadud saake ja muud sellist säilitati, et tulevikus oleks lihtsam. Minu meelest on see väga hea näide töötavast ühiskonnast, kus iga üks tegi midagi aitamaks oma pere. Inimesed hoolisid ja hoolitsesid üksteise eest. Kõik andsid oma panuse, et asi toimiks ja toimis ka. Tol ajal oli tähtsam kodus aidata pere ja teha palju tööd, kui õppida koolis ja omandada haridust. Eks see oli raskendatud ka, sest puudus püsiv teedevõrgustik ja kommunikatsioon ning kohati ka sõiduriistad. Seda saab mitmeti mõista, sest tol ajal isegi, kui sa tahtsid õppida, siis sa ei saanud, sest terve aasta vältel oli koduses majapidamises nii palju tööd.
neid nähes hakkas poiss nutma. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest. Santiagot ajendas tegutsema vajadus kala püüda ning ta tahtis ennast tõestada. Ta oli vaene ning ta elatus kalapüügist, see oli mida ta tundis ja oli alati teinud. Ta soovis ka tõestada, et pole vana ja kasutu, ta tahtis endale kinnitust, et suudab endaga hakkama saada ja et temas on veel jõudu. 4. Kirjeldage Santiago ja Manolini suhteid. Santiago ja Manolini hoolisid üksteisest väga. Nad käisid kunagi, kui poiss veel väike oli, koos kalal ning olid väga lähedaseks saanud. Manolini oli Santiagole kui poja eest. Manolini aitas alati Santiagot ja hoidis tal silma peal. Poiss aitas vanamehel alati paadist asju välja tassida ning andis talle merele sardiine kaasa. Manolini muretses, et vanamees sööks ja puhkaks ning et tal riideid oleks, ta tõi vanamehele sooja toitu. Päevadel, kui Santiago merel oli, käis Manolini iga
Kurvad tublid tüdrukud Eesti naiste väärtused on aegade jooksul muutunud. Esiemade kõige tähtsam väärtus oli ikka kodu. Kodu pidi olema korras ja hoolitsetud. Teiseks väärtuseks oli ilmselt mees. Mehed olid perekonnapead ja nende käske tuli täitsa ning neile tuli head elu pakkuda. Muidugi hoolisid esiemad ka oma lastest, kes pidid neile järelkasvu tooma. Väga tähtsaks peeti töökust ja muidugi ka kuulekust ning korrektsust ja minigl määral ka haridust. Tänapäeva naise peamine huvi on aga edukus. Selle nimel ollakse valmis pea kõigeks. Moodne naine on rahajanuline ja seega ka töökas. Väga tähtis on olla ilus, sest see annab eeliseid edasi jõuda. Muidugi on tähtsal kohal ka haridus,sest sellest ei jõua kaugele. Moodse naise elus on
tähtsusetu olla. Marie oli väga õnnetu, ootas armastust ning nuttis vahet pidamata. Sellised suhted ongi väga riskantsed, kuna võib juhtuda, et tunded tekivad, kuid ainult ühepoolselt. Armastuse korral peab kasutama ära iga võimalust, sest viivitades ei pruugi teist samasugust enam iialgi tulla ning painama võib hakata ka kahetsus. Armastuse nimel tuleb kõrvale heita igasugused naeruväärsed põhjused, mis suhte toimimist takistada võiksid. Härra Bõstrõi ja proua Kuusik hoolisid üksteisest silmnähtavalt, kuid naise ühe vale sammu tõttu ei võinud kunagi koos elada kui mees ja naine. Nad käitusid nagu tõeline vana abielupaar, aga ametlikult seda polnud, kuna koeramamma oli nooruses Bõstrõile ära öelnud. Seda sellepärast, et ,,kadunul olid nii suured kõrvad ja kangesti peast eemal" ning naine kartis, et ka nende tulevastel lastel tulevad sellised. Hilisemas eas ta aga kahetses oma rumalaid
Kinnitust sain ka sellejärgi, et seal olid kasutuses mobiiltelefonid. Igasugused bussid sõitsid ringi ning see aitas neil jõuda igale poole. Enamust tegevust toimus maakohas, kus asus kool ning enamuste tegelaste kodud. Tihtipeale käidi ka linnas kas näiteks shoppamas või Maria puhul oma isa juures. Tolleaegsed suhted on umbes samasugused nagu tänapäeval, tihtipeale inimesed tujutsevad ja teevad igasuguseid lolle asju. Sellel ajal võibolla inimesed hoolisid rohkem üksteisest ja sõpradest ning veetsid aega rohkem väljas ja suhtlesid (Tänapäeval on internet). Inimest väärtustati väga tema iseloomu järgi, näiteks sellest kui ta hoolis väga oli ta väga hea sõber ning kui ta oli jutukas ning suutis sult mõtetest välja võtta mured oli ta väga. Kirjutamata reegel, oli et tuleb hoida sõpradest kinni, vajadusel olla iseseisev ning hoiduda pahadest asjadest. 6. Minu arvamus teosest
Kuid kui peremees ükspäev kodunt ära läks, ning tagasi ei tulnud, ei osanud Popi ja Huhuu enam midagi teha. Neid kahte võib võrrelda viia kahe väikese lapsega kes on jäätud omapead, kes nüüd peavad läbi kiuste üksteist taluma. Elus hakkama saamiseks peavad mõlemad suureks kasvama ning teineteise iseärasustega harjuma ning üksteise eest hoolitsema. Kuigi hoolitsemine võis väljendada mitut moodi, nii vägivallas kui haavade parandamises, sellele vaatamata hoolisid nad üksteisest. Alati on olnud meestel vajadus millegi uue ja huvitava järele, millegi ohtliku, midagi mida mitte keegi mitte kusagil ei ole kogenud, ega näinud. Vaatamata meremehe ja hiiglase füsioloogilisele erinevusele, klappisid nad väga hästi vaimselt. Esialgu oli meremees hiigel naise juures ettevaatlik ning natuke kohatu, hiiglane ei osanud rääkida kuid ometigi mõistis ta alati mis meremees öelda tahtis, ja seda kõike mõistis ta vaid ühest pilgust mida nad vahetasid
Nagu arvatud, oligi selleks Olav. Alar läks Olaviga ausalt võitlema ning võitluses elu ja surma peale jäi võitjaks Alar. Alar sai edasi elada rahulikuma südamega Lehholinna suurvalitsejana. Meri avaldas suurt mõju just Alarile, kuna tema oli see, kes käis kaubareisidel ning vallutusretkedel. Ta tundis merega suurt lähedust, kuna oli sel nii palju viibinud. Samas tundis nii tema kui ka osad teised, et meri hoidis neid lahus inimestest või asjadest, millest hoolisid. Näiteks ei suutnud Meeli taluda mõtet sellest, kuidas Alar läheb Sigtunasse ning kohtab seal Gylat. Suurim vastuoluk mere- ja maainimeste vahel tuli välja siis, kui Alar palus Gylal endaga liituda tagasiteel Saaremaale. Gyla ei suutnud uskuda, et kuidas oleks selline elu merel või mingisuguses mullast linnuses üldsegi võimalik. Teose probleemideks olid minu arvates lahkarvamused valitsemises ja vallutamises. Samuti ka erinevates maailmavaadetes
tuline arutelu. Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini-must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama
on ebaõnnestumisi küllalt." Jaanus ja Edgar olid omavahel head sõbrad ning koolis hoidsid nad alati kõiges ühte, kuid sestsaadik kui Edgar linna gümnaasiumi läks, olid nad teineteisest veidi võõraks jäänud. Kuid siiski olid nad head sõbrad ning said üksteisele kõigest vabalt rääkida. Taavet ja Miili ei olnud küll kunagi abielus, aga Miili oli Taavetile perenaiseks pärast Roosi surma. Ning kuigi nad küll teineteist ei armastanud, siis nad ikkagi hoolisid üksteisest. Näiteks kui Taavet oli ära küüditatud ning kõik tema majakraam täitevkomiteele maha müüdud, siis Miili ostis peaaegu kõik asjad tagasi. Peategelase iseloomustus: Peategelaseks pean ma Taavet Aniluike, sest ta teeb kaasa kõigis ,,tantsudes": algul perepoeg, hiljem taluperemees, kes nõukogude ajal küüditatakse. Taavet on oma isast, Matsist, väga erinev. Kui Mats Aniluik oli täis väärikust, üks selle kandi tähtsamatest ja
Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Kui imelik ma elan Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest, kelle peo nii tugevasti hoidis elu saua. Ja mina tohin elada! Mis eest?! Luuletus ´´ Kui imelik ma elan ´´ - selle luuletusega ta tahab öelda, et ta igatseb väga oma vanu tuttavaid kes hoolisid temast ja kellest hoolis ka tema. Ta nagu säädistaks ennast ka nende surmas. * * * *
Allikates on mainitud ka, et vastupidavuse treenimiseks ja omandi suhtes ükskõiksuse arendmiseks jagati poistele ainul üks rõivas aastaks, ka ei käinud nad tihti pesemas, kõnniti ringi paljajalu ja magati ebamugavatel pilliroomattidel (milleks pidid nad pilliroogu korjama käsitsi). Olenevalt allikatest võib välja lugeda perekonna tähtsust ühiskonnas. Osalt võib näha, et spartalased ei olnud vaid riigi käske täitvad sõdurid, vaid ka armastavad emad ja isad, kes hoolisid oma laste käekäigust ja tundsid uhkust oma poegade üle. Teiselt poolt on mainitud, et Sparta perekond oli killustunud, kuna mehed-naised elasid oma elusid eraldi (omad kohustused). Samuti ei olevat tohtinud kiindumussuhteid avalikult näidata isegi abikaasade vahel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et spartalaste kasvatuses on palju toorust ja karmust, aga arvan, et selleaegsed olude ja traditsioonide najal tegutsesid spartalased õigesti.
Tuulega purjetas otse väikese kruusaribakeseni ja tõmbas paadi nii kõrgele, kui vähegi suutis ja kinnitas kaljurahnu külge. Võttis masti maha ja keeras purje kokku. Hakkas mäkke astuma, üles jõudnud, ta aga kukkus. Veel viis korda pudu ta istuma, enne kui hurtsiku juurde jõudis. Tarre astunud, jõi vett, ja läks sängi magama. Püütud kalast oli alles skelett ja pikkust oli kaheksateist jalga ninast sabani! Kirjelda vanamehe ja poisi suhteid. Nad hoolisid üksteisest väga. Poiss austas vanameest kui õpetlast. Mis on selle romaani olulisim sõnum? Siiras ja põhiliselt optimistlik elufilosoofia, milles pole raske ära tunda autori enda siiraid mõtisklusi, tõekspidamisi ning kõhklusi. Inimene keset elu karmi ookeani – selline näib olevat “Vanamehe ja mere” allergooriline süžee. Mks sinu arvates Hemingway sai selle romaani eest Nobeli kirjandusauhinna?
P oli ainukesena klassivendadest elus. Paul langes 1918. aasta oktoobris, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta.Paul oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta sellili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud – Ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.poisid muutusid süjas valvsaks ja ükskõikseks, hoolisid vaid elus püsumisest, sõprus aitas seda kõike üle elada.poisid said aru et isamaa eest võitlemine ja aus suremine pole üldse nii heaKui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud plahvatustega nende ümber. Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile.Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elushoiab. Kuna kaevikud pole korras, on
ainsad temavanused lapsed, kes veel metsa elama olid jäänud, kuid Tambet ei lubanud Hiiet Leemeti seltskonda. Leemet oli külas sündinud ja seetõttu leidis Tambet, et tema tütrel ei sobi säärase poisiga koos mängida. Samuti arvas Tambet, et mängida ei ole üldse vaja, vaid tuli teha tööd, mistõttu veetiski Hiie oma päevi isa hiiglaslikule hundikarjale toitu ette visates nind neid lüpstes. Tambet ning tema naine Mall hoolisid Hiiest üsna vähe, nende jaoks oli esmatähtis elada nii, nagu elasid esivanemad ning sellel eesmärgil võis ohverdada kõik. Samuti ei joonud Hiie hundipiima, mis Tambeti meelest oli vanade kommete reetmine ning tema jaoks oli vastuvõetamatu, et selline jälkus leidis aset tema enda peres. Seega palus Tambet hiietarga abi ning Hiiet piinati mitmeid kordi erinevate rituaalidega, näiteks sunniti teda imema elusa ööbiku aju, kuni hiietark Ülgas lihtsalt tüdis
mängukaaslasteks sobinud Leemet ning Pärtel, kuna nad olid ainsad temavanused lapsed, kes veel metsa elama olid jäänud, kuid Tambet ei lubanud Hiiet Leemeti seltskonda. Leemet oli külas sündinud ja seetõttu leidis Tambet, et tema tütrel ei sobi säärase poisiga koos mängida. Samuti arvas Tambet, et mängida ei ole üldse vaja, vaid tuli teha tööd, mistõttu veetiski Hiie oma päevi isa hiiglaslikule hundikarjale toitu ette visates nind neid lüpstes. Tambet ning tema naine Mall hoolisid Hiiest üsna vähe, nende jaoks oli esmatähtis elada nii, nagu elasid esivanemad ning sellel eesmärgil võis ohverdada kõik. Samuti ei joonud Hiie hundipiima, mis Tambeti meelest oli vanade kommete reetmine ning tema jaoks oli vastuvõetamatu, et selline jälkus leidis aset tema enda peres. Seega palus Tambet hiietarga abi ning Hiiet piinati mitmeid kordi erinevate rituaalidega, näiteks sunniti teda imema elusa ööbiku aju, kuni hiietark Ülgas lihtsalt tüdis
Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis kõrtsus praalimas käia ja ta ei kannatanud kui talle tema arvamustes õigust ei jäänud. Peremeestena hoolisid mehed mõlemad oma talukohtadest.Teose algul oli Andrese talukoht teise peremehepoolt unarusse jäätud ja kõik oli ligadi logadi, aga meest see ei heidutanud, ta alustas oma eluaegset võitlust maaga, et tema talu kord õitsele lööks. Pearu talu oli palju paremas korras, ta oli seal oma perega juba pikemat aega elanud ka. Pearu maad olid palju viljakamad. Seda seetõttu, et tema maa oli kuivemal alal. 2
kukkus jäärakusse. Seekord murdi ta oma parema reieluu. 15-aastaselt oli Henri põhimõtteliselt invaliid. Kunstnikuelu algus 1882.aastast hakkas Lautrec käima Bonnat'i ateljees. Ta õppis kunstniku käe all maalimist. Esmakordselt ateljees käies tundus talle, et kõik pilgud, mis seal oli salvasid teda solvangutega. Lautrec ei lasknud sellel ennast segada ja süvenes täielikult kunstitöösse. Lühikese ajaga võitis ta endale jällegi palju sõpru, kes temast hoolisid ja teda austasid. Lautrec'i õnneks oli ta ema tema väljavaadetega rahul ja toetas teda. Lautrec võlus kõiki inimesi enda siiruse, sundimatu käitumise ja tempudega. Tema oli heal arvamusel vaid inimestest, kunstnikest, kes olid nemad ise mitte ei püüdnud olla keegi parem. Eelkõige hoidis ta inimesi enda lähedal sellega, et ta ei haletsenud ennast vaid tegi alati enda üle nalja. Lautrec hakkas tööle äärmise innuga. Hommikuti viibis ta Bonnat'i
Egiptuses oli riigipööre(kuningriik -> militaarvõim(Nasser)). Hakkas üles ehitama araabia sotsialismi. NSVL hakkas lähenema Egiptusele, kellele jagati tohutuid toetusi. Egiptus riigistas Suessi kanali. London ja Pariis ei tahtnud seda loojatena lubada. Lepiti kokku Isreali riigiga, kes oli araabia maadega tülis, et nad ründavad Egiptust esimesena. Näiliselt Judaism vs araabia. Lääs oli väga piinlikus seisus. NSVL'st sai Egiptuse töölisrahva kaitsja. London ja Pariis hoolisid ainult Suessi kanalite tuludest. Samal ajal toimus Ungari ülestõus, kuid kõik keskendusid Egiptusele ja seda ei märgatud. Usa suunab oma pilgu ja huvi Lähis-Idasse. UNGARI ÜLESTÕUS 1956 Imre Nagy sai Ungari juhiks, kes alustas tõsist Unagari liberaliseerimist. Lahingud toimusid tänavatel. NSVL'ul oli võimalik suruda ülestõus maha, sest lääne pilk oli Lähis-Idas. Nagyle anti valida kas tunnistada oma eksimust või puuakse üles. Ta ei tunnistanud. BERLIINI KRIIS 1961
Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle. 2. Kiriklik korraldus: paavst (selle mõiste kujunemine), peapiiskopkonnad ja peapiiskopid, piiskopkonnad ja piiskopid, preestrid, visitatsioonid. (lk 85) Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja paavstlusele aluse panija apostel Peetrus. Evangeeliumi järgi oli Jeesus määranud ta kiriku rajajaks
katse sooritanud on. Kõige suurema teoga on hakkama saanud Gerd Kanter, kes on nii maailmameister kui ka olümpiavõitja. Loodan, et tulevikus oleme kuulsad nii spordis kui ka muudes eluvaldkondades ning ükski võõras inimene ei pea esitama küsimust: ,,Eesti, kas see on mingi järv?", vaid teab kohe, kes me, eestlased, sellised oleme. Avastades aga, et lapsed ei armastanud teda pooltki nii palju kui tema neid, vaid hoolisid ainult rahast, viis see mõte ta lõpuks lausa hauda. Mulje, et rikaste inimeste elu on kerge, on vale, vahel tundub, et neil on probleeme rohkemgi kui tavainimestel. Kui saada järsku suure rahasumma omanikuks, tuleks kindlasti säilitada kaine mõistus: mõelda läbi oma suured ostud, otsustada, kuhu raha paigutada, ning kindlasti ei tohi uhkeks minna. Tasuta kohale mitte saades läheb paljudel õpihimulistel, kellel õppemaksuks tagataskust raha võtta pole, väga raskeks.
Sellel hetkel kui kast maad puudutas käis tugev pauk leegid tõusid, Popi lendas vastu ühte seina ja Huhuu vastu teist ning maja varises pooleks. Neid kahte võib võrdusesse viia kahe väikese lapsega kes on jäätud omapead, kes nüüd peavad läbi kiuste hakkama saama, et elus hakkama saada peavad võimalikult kiiresti suureks kasvama ning teineteise eest hoolitsema. Kuigi hoolitsemine võis väljendada mitut moodi, nii vägivallas kui haavade parandamises siis hoolisid sellele vaatamata nad üksteisest. Alati on olnud meestel vajadus millegi uue ja huvitava järele, millegi ohtliku, midagi mida mitte keegi mitte kusagil ei ole kogenud, ega näinud. Laevatäis meremehi otsustasid minna merd sõitma, võõraid maid avastama, kuid kunagi ei osanud nad arvata mis neid ees võib oodata. Tükk aega olid juba sõitnud kui äkki sattusid nad pimedusse, pimedus oli kui reaalsuse taju kadu. Vaikus valdas tervet
Kohale saabudes naaseb frida voodise ja neli meest kannavad ta galeriise. Augustis, ta parem jalg, mis on gangreeni nakatunud, amputeeritakse alt poolt põlve. 1945. 19ndal aprillil viiakse frida teadmata põhjustel haiglasse. Mõned ütlevad, et see võis olla enesetapu katse, teised aga, et tervis vedas jälle alt. 27 ndal aprillil kirjjutab ta oma päevikusse kolme leheküljelise tänukirja oma arstidele, õdedele ja kõikidele, kes ta eest hoolisid ja hoolt kandsid. 6 mail kukub ta endale süstla tagumikku, uuesti reis haiglasse, et see eemaldada Juuni alguses jääb ta bronhiiti. Uuesti voodireziimil. Juuni lõpus tundub et ta tervis hakkab paremaks minema. 2 juulil, paranemas olles, ja vastu arstide käsklusi, reisivad nad diegoga GUATEMALOSSE, et osa võtta meeleavalduses põhja-ameerika vastu. See oli ühtlasi ka tema viimane avalik esinemine. Tema tegude tagajärjel ägeneb tal kopsupõletik.
Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. Sõja kujutamise kõrval näidatakse aadlike elu sel perioodil. Vm aadel jagunes: 1)pealinna e Peterburi aadel Kuraginite perekond, raha ahned, silmakirjalikud; 2)Moskva e. provintsi aadel Rostovite perekond, perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, ei ajanud ainult raha taga, oluliseks olid pere, ideaalid, sisemised väärtused, isamaaarmastus; käitusid lihtsalt, hoolisid rahvakultuurist (valmis lihtrahvaga lõbutsema, rahvakalendri tähtpäevi tähistasid, armastus); 3)Lõssõje Gorõ e maa-aadel Bolkovskite perekond, kinnised, väga lihtsad, pere hoiab kokku, töö tähtis, haridus oluline. Pigem mõtte- kui tundeinimesed. Lapsed pigem austasid kui armastasid isa. Tolstoi ise hindab seda tüüpi inimesi kõige kõrgemalt, ta on ka ise seda tüüpi. Ta leiab, et Vm arenguks on seda tüüpi in rohkem vaja.
Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama
Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama
varsti tagasi tuleb. Ja nii möödusid aastad. Pärt hakkas oma õde otsima kui ta suuremaks oli kasvanud. Pärt oli kindel, et tema õde käib ühes tütarlastekoolis ja seisis tihti oodates Kerlit selle kooli ees, aga alati saadeti Pärdile politsei, kuna teiste laste vanemad kartsid oma laste pärast. Pärdil oli halb maine, teiste inimeste silmis oli ta kurjategija. Karina oli noor tüdruk, kelle arvates vanemad temast ei hoolinud, nad hoolisid ainult tema väiksemast vennast Anarist. Anar oli raskelt haige, tal puudus siseorgan ja kuna sama veregrupiga inimest mujalt ei leitud, pidi Karina oma siseorgani talle loovutama Et Karina nõusse jääks ja oma allkirja annaks, osteti tema lemmik kooki ja toodi lapsepõlve pildi välja, kus igal pildil istus Karina oma vanemate süles. Tegelikult elas Karina enamus oma lapsepõlve aastatest tädi juures, kuna emal oli alati kiire. Igatahes
täiesti tühjad olid ja lagunesid. Teiseks kui kuskil kirikus oligi õpetaja, siis oli see harilikult võõramaalane ja ei osanud mittesaksa keelt ning jutlustas sakslastele saksa keeles, mida mittesaksa talurahvas ei võinud mõista. Sellepärast jäid nad kirikust eemale ja harjusid logelemisega, ent neil tuli siiski pastorile palka maksta, kuna iga sakslane aastas vaid ühe singi lisaks andis. Kolmandaks hoolisid orduhärrad ja piiskopid üpris vähe kehvade talupoegade hingeõndsusest ja heakäekäigust; sest nad pidasid meeles, et see ei ole nende kodumaa, ning nad olid ainult selle peal väljas, et neil endi elupäevi küllalt oleks." (Russow 1993: 88.) Kasutatud kirjandus Arbusow, Leonid 1921. Die Einführung der Reformation. Leipzig: Vermittlungsverlag von M. Heinsius Nachfolger Eesti Entsüklopeedia 1936. Tartu: Loodus
annaabi.ee 
