Kohustus ühiskonna vastu
Maailmas on üle
seitsme miljardi inimese, ja nii suures ühiskonnas on raske üksteise
eest vastutust võtta ja kodanikud üksteise heaks tööle panna.
Inimesed panevad tihti enda vajadused ja ettepanekud esikohale , ega
mõtle kuidas see tegu võib teist kaasmaalast mõjutada. Kuidas
kohustada ennast ühiskonna vastu nii, et kõik selle liikmed saaksid
kasu?
Ühiskond on
nagu pusle, mis on vaja kokku panna nii, et kõik tükid omavahel
sobiks ning samas tuleb pusle kokkupanemisel vaadata et ükski tükk ei läheks kaduma, ehk tuleb arvestada kõigiga, isegi kõige
vaesematega ja nendega kellest oleme muidu harjunud mööda vaatama.
Sada aastat
tagasi oli inimestel palju vähem õigusi kui praegu, riigis elavad
inimesed ei saanud palju ühiskonna heaks teha, sest nende häält ei
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Normatiivsed (käitumisnormid negatiivsete käskude vormis "ei tohi", "pole lubatud"; positiivsete käskude vormis "pead tegema") Väärtuselised (üldsõnalised deklaratsioonid) Sotsiaalseid kohustusi sõnastavad ehk väljapoole suunatud (deklareeritakse, milliseid kohustusi ühiskonna ees võetakse). Eetikakoodeks on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel või õigete käitumisviiside valikul. Väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks Ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste jagamise alusel Puuduliku regulatsiooni täiendamiseks Avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu Eetilised dilemmad (väärtused võivad sattuda konflikti, nt konfidentsiaalsus ja elu,
Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada. Inimesel ei ole võimu teha kurja ning võtta elu endalt, ligimeselt-teiselt inimeselt. Samuti ei ole tal õigust kahjustada teise vara ning vabadust. Inimesel on ka võim teist karistada nii, et tehtu talle ebasoodsaks muutuks ja seeläbi kahetsust tunneks. Samamoodi on inimestel õigus nõuda kahjutasu, ka kannatuste põhjustajal ebaausa karistuse korral. 3. Milline on poliitilise ühiskonna tekke jaoks tarviliku kokkuleppe spetsifiika? Poliitiline keha tekib kahe osapoole vahel kogukonnana siis kui leppe tulemusena on kahe poole isiklik loomuvabadus lõhutud ning kehtib jagatud loomuolemus. Kaubandusleppeid võrdluseks toov Locke tõdeb, et näiteks kahe saare kaubanduslepped ei taga poliitilise ühiskonna teket. Ühist peab olema rohkem. 4. Kuidas Locke mõistab sõjaseisundit? Sõjaseisund on vaenu ja vägivallatsemise ning selle õhutamise seisund.
Reaktiivse jõu baasil käsitletakse. Nietzche juurest 20. Sajandisse. Bataille – pr mõtleja. Toob mängu olulise mõiste, millel sarnaseid jooni üleinimesega. Suverääni mõiste. 1897-1962 tema teos „Neetud osa“ 1946-1949 kirjutatud. Oli omamoodi majandusteooria. Tema soov oli luua üldise majanduse teooria. Peaksime muutma majanduse aluseid. Majanduse eetilisi aluseid. Majandus sotsiaalse elu aluseks. Kulutamise idee. Kulutus kuhu iganes vaatemängu, kunsti, seksuaalsusesse. Peaksime ühiskonna aluseks võtma kulutamise ja raiskamise. Ühiskonnas nähtaval olev energiaülejääk. Liialdus. Jusnimelt luksuse olemasolu võiks olla ühiskonna alus, mitte säilitmine. Trad maj on piirav ja ratsionaalne. Ühisk Aluseks on muud vaja. Võiksid olla rajatud energia pillamisele, kulutamisele. Kapitalism on tema arvates lahku löödud modensuse eelsestest majanduse jagamise viisidest ja asendanud selle muuga. Modernsuse eelsel ajastul oli ühiskonna toimimise alus teistsugune.
Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas mingi üldkehtiv moraal või sõltub see ajast, kohast või muudest teguritest. Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia. Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis riik). Üldlevinud definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis. Võim ja valitsemine on niisiis inimlikud põhifenomenid, mida tänaseni püütakse seletada ka religioosselt. Läbi aegade on võimu kohta antud väga erinevaid seletusi, kuid varem või hiljem
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista:
2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada,
(Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine. Tsivilisatsioonil on kalduvus ähvardada kultuuri. Clerisy - intellektuaalne eliit, mis valdab et kultuurilised püüdlused saaksid vabalt liikuda. Valgustusajastu ühiskonna teooria: Rousseau jne Inmene on olend, kelle päritolu on looduslik. Baas asub looduses.sellest tulenevalt loomulikud õigused (inimõigused) ei ole inimese enese poolt võetud vaid tulenevad loodusest (olla vaba, mõelda mida tahad). Iga riik peab olema rajatud õiglusele. Õigus mitte töötada. Lisaks põhilistele õigustele on inimeste omalised kontaktid, mis viib kokkulepetele ja organiseerimisele, sellest tekib kaasaegne riik. Inimesed lepivad kokku millist riiki nad
B. Cialdini raamatu põhjal. Töö eesmärk on välja tuua mitmeid mõjustamise teooriaid, mille lõksu inimesed eneseteadmata võivad langeda. Teades neid teooriaid saab ennast rohkem kaitsta inimeste eest, kelle tööks on inimesi kuidagi mõjutada, et need teeksid midagi, mis ei pruugi olla nende heaolu nimel. Sellest teemast võiksid huvi tunda kõik inimesed olenemata vanusest, soost või asukoha maast. Referaat on ülesehitatud järgmiselt: mõjustamise relvad ning kaitse nende vastu. MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr Klõps- ja sobiv lint käivitatakse, vurr ja standartne käitumisjärjesust rullub lahti. See on kinnistunud käitumismuster: nende mustrite peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. Sellist käitumist seletab hästi eksperiment, mille viis läbi üks loomade käitumise uurija M.W.Fox 1974. aastal. Nimelt emakalkunid kulutavad palju aega oma järglaste eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid