Tõde ja õigus I (0)

Q: Milline peremees ta on?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja õigus I

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

4 HEA

Esitatud küsimused

Milline peremees ta on?

„Tõde ja õigus I“

A. H. Tammsaare

Iseloomusta Andrest noorena (lootused, tulevikuplaanid, kordaminekud)!
Noorena oli Andres nagu ikka tol ajastul elanud noored töökad talunikud. Pärisorjusejärgsel ajastul alustasid noored iseseisvat elu ning tahtsid oma perele kõike kõige paremat. Selleks võeti tihti suured laenukoormad kanda ning sageli ei vabanetud sellest oma elupäevade lõppu. Kui Andres oli omale talu soetanud, hakkas ta kohe kasumi teenimiseks seda parendama. Algselt lootis Andres mõne aastaga põllud piisavalt kuivaks saada, et need hakkaksid loomi kandma. Andres oli vägagi heasüdamlik ja soovis oma perele pakkuda parimat elu, tehes selleks sageli suuri ohverdusi, unustades iseenda vajadused. Tema tulevikuplaanideks olid põldude kvaliteedi tõstmine, kaevates selleks kuivenduskraave, ning remontida oma talu ja tehes erinevaid laiendustöid, kuna ta pere oli kasvanud juba niivõrd suureks.

Iseloomusta vana Andres [lootuste (mitte) täitumine, suurim kordaminek, läbikukkumine, iseloom]
Minu arvates erines vana Andres noorest üsna drastiliselt. Selle peamiseks põhjuseks võivad olla tema poolt seatud üsna kõrged eesmärgid ja ka kõrged ootused oma põllumaade ja talu kohta, mille ta oli üsna räämas seisundis ostnud. Kõige saatuslikumaks hetkeks kogu romaanis osutus minu arvates see periood, mil Andres hakkas tasapisi mõistma, et kogu ta elutöö oli asjata ning et ta ei jõua enam oma vanaduse tõttu perele head elu pakkuda ning iga päev kasvab töö tohutu kiirusega üle pea. Vana Andrese suurimaks kordaminekuks võib minu arvates pidada tema tahet ning võitlust kõigi takistustega, mis elu talle ette otsustas visata . Andres andis alles siis alla, kui aeg oli oma töö teinud ning tööde edukas sooritamine oli juba füüsiliselt piiratud.

Iseloomusta Indrekut ja tema arengut (olulised sündmused, järeldused nendest )
Indrek oli oma perekonnast tänapäeva mõistes kõige edukam , kuna ta oli ainuke Andrese lastest, kes astus kooliteele ning lõpetas algkooli. Indrek erines oma perekonnast minu arvates niivõrd drastiliselt, et kohati tekkis tunne, nagu ta ei olekski Andrese ja Mari laps, vaid hoopis kellegi kolmanda isiku oma. Indrek erines ka töökuse poolest. Talle ei meeldinud füüsilist ning rasket tööd teha ning ta oli rohkem kunsti- ja loomeinimene, kes oleks Vargamäel töötamise asemel suurima heameelega läinud maailma avastama . Oluliseks sündmuseks võib pidada seda, mil Indrek tahtis Andrest kiviga visata ent viskas mööda ning tabas oma ema – Mari. Pärast eelnevalt nimetatud konflikti jäid teda pikalt vaevama süümepiinad, mis tähendas, et ta erines tublisti teistest tolle ajastu eestlastest, kes olid ääretult kadedad ning hoolisid ainult enda ja oma lähedaste heaolust. Kuna Indrekule meeldisid linnud ning talle meeldis neid vaadata, ent vihkas kasse, kes neid linde sõid, lõi välja Indreku varjatud pool ning kättemaksuks lasi ta koeral kassile lõpu peale teha, mis tundub õiglane, ent julm.

Iseloomusta Pearu häid ja halbu külgi. Milline peremees ta on?
Pearu oli korraga nii hea kui ka halb tegelane, kes tundus mulle üldjuhul väga egoistlikuna, kuna ta soovis ainult endale head elu ning hakata kogu Vargamäe valduste omanikuks. Kuna talle ei meeldinud ta naaber Andres koos oma perega , otsustas ta iga hinna eest viimase elu võimalikult raskeks nii füüsiliselt kui ka vaimselt teha. Kui Mäe talu oleks mõni kõrgema distsipliini ning enesevalitsusega talunik ostnud, oleks Pearu üsna kerge vaevaga oma suurima soovi täide viinud. Pearu kõige laastavama tagajärjega krutskiks osutus minu arvates Madise poolt kaevatud kraavidesse tammi rajamine, mis ujutas Andrese raske vaevaga parendatud põllu üle. Pearu võis ka hea olla, kuid seda ta tegi peamiselt selleks, et enne kirikusse minekut pattudest vabaneda .

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 105 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

105 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

skaabo Õppematerjali autor

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa analüüs ning omapoolne arvamus teosest.

pearu Tõde ja õigus I kirjandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus I ja V

XVII Krõõt ootab neljandat last. Sündis poiss. "Sa pead omale teise Madis arvab, et kui Andres jumala kangeid sõnu loeb, siis need teevad naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja... lastele emaks." Andrese südame kangeks. Madis arvab, et Andres peab võitlust Krõõt suri, matused. Pearu parandas soosilda. Pearu nuttis ja halas Krõõda Vargamäega, kuna aga õigus on selle käes, siis võidab Vargamäe. pärast. Joosep tuleb aisakellade ja viinaga Liisile kosja. Liisi ja Joosep käivad XVIII Sauna Mari askeldab Andrese talus, perenaise asemel. Andres kirikus armu palumas. Nad teevad pulmad, kus Pearu ja Kustas seovad palub Marit naiseks, nad käivad koos kirikus. Andres andis Pearule peksa noorpaare kokku

Kirjandus

docx

Tõde ja õigus

olla vaid tahab Tiina pärast rohkem kodus olla. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu- mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi. Eriti kui Ott nii tüdrukuid taga hakkab ajama. Noormehed lähevad koguni kaklema, kuni Sass neid lahutab, Elli valetab Oti puhtaks. Tiina räägib pärast Sassile tõde. Elli on Otti armunud. Tiinat on aga Elli sootuks vihkama hakanud. Tiina on hakanud rääkima teise pere Eediga(poiss). Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul aga plaanib poisid panna kellelegi last tegema, et panna tema peremeheks. Kuid Karla ei taha oma viljatut naist petta. Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele.

Eesti kirjandus

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

Kirjandus

doc

Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte

Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine

Kirjandus

doc

Tammsaare "Tõde ja õigus" ülevaatlik kokkuvõte

Ükskord sai Jaagup Roosi poolt tulles poistelt peksa. Siis andis Miina talle oma särgi ja Jaagup oli Miina asemel. Miina ootas Jaagupi last. Jaagup lasi end kroonu, kuna arvas, et peab Miina ära võtma. Lasi end välja heita, kuna see polnud tõsi. Miina läks ema juurde. Kui Miina ema suri, tuli ka Jaagup kroonust tagasi ning läks Miina juurde. Matu tuli tagasi Eesperre. Taas kohtuprotsessid maa pärast Pearu ja Andrese vahel. Andres nõudis ikka õigust, kuigi alati ei pruukinud see olla tõde, mida ta rääkis. Nõudis ka kodus õigust. Mari kannatas palju, kuna Andres peksis teda. Ka Pearu peksis oma naist. Pearu naine oli vahel Sauna- Madise juures varjul. Kraavis olid teravad vaiad. Sauna-Madis ütles Matule, et need on Pearu töö. Matu pani need Pearu kraavi. Pearu peaaegu tulistab Matut. Pearu hakkas sillale muda viskama. Ühel õhtul vajus ise sisse. Indreku ja Andrese tülid. Ussid pannakse sipelgapessa. Andres peksis Indrekut. Vareste ja kullide võitlus puu pärast

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus"

V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis kõrtsus praalimas käia ja ta ei kannatanud kui talle tema arvamustes õigust ei jäänud. Peremeestena hoolisid mehed mõlemad oma talukohtadest.Teose algul oli Andrese talukoht teise peremehepoolt unarusse jäätud ja kõik oli ligadi logadi, aga meest see ei heidutanud, ta alustas oma eluaegset võitlust maaga, et tema talu kord õitsele lööks.

Kirjandus

doc

Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

narrib tema sind üheksa korda vastu.“  “Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.“  “Möödunud õnn on surnud õnn.“  “Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.“  “Päevi saab vaene inimene igal pool näha.“ Andrese unistustele mõjus ebasoodsalt Pearu kes üritas meest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma 2 lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele

Kirjandus

Rohkem sarnaseid