,,Sellised nad on ... hispaanlased" Paljud tunnevad Hispaaniat kui sooja maad, kus elavad elava loomuga, lärmakad inimesed, kes armastavad lõbutseda. Kas sellised need hispaanlased ongi või peitub neis veel midagi enamat? Järgnevalt püüan anda ülevaate hispaanlaste olemusest ning nende kommetest ja tavadest üldisemalt kahe raamatu "Kultuuride vahelised erinevused" ja "Sellised nad on ...hispaanlased" põhjal. Hispaania paistab silma oma mitmekesisuse ning värvikuse poolest, selle paljutahulisusest annab tunnistust ka riigi jagunemine selgepiirilisteks provintsideks. Provintse on Hispaanias 17, igaühel neist on oma pealinn, lipp ja seadusandlus ning paljud hellitavad mõtet rääkida omaenda keeles. Igal piirkonnal on oma iseärasused ning nad kõik erinevad üksteisest, kas siis rohkemal või vähesemal määral. Kui juba Hispaanias elavad andaluuslased, aragoonlased,
Kui ma oleksin abielus hispaanlasega Kui ma peaksin valima omale kunagi abikaasa kusagilt välisriigist, siis ilmselt sooviks ma abielluda hispaanlasega. Hispaania meeste juures köidab mind juba nende eksootiline välimus - pruun nahavärvus, enamasti tumedad juuksed ning ka silmad. Hispaanlased on väga seltsiv rahvas. Üks nende suurimaid kirgi on pidutsemine ning see on suur pluss selle rahvuse juures. Aeg on nende jaoks tähtsusetu ning nad on nõus peaaegu kõik ohverdama, et minna välja pidutsema. Kuna ka mina pean elus väga tähtsaks just lõbutsemist, siis leian, et hispaanlane abikaasaks oleks väga suurepärane. Samas on sellel kirel ka miinused. Kui ma lõpuks olen eas, kus tahan nädalavahetusel aega veeta perega õhtustades
ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. alates 1950.aastaist hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige Saksamaale, Prantsusmaale ja Sveitsi. Nüüd on Hispaania aga hoopis siserännumaa. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest, portugallastest ja itaallastest. Samal ajal on hispaania kultuur väga eripalgeline. Seetõttu ongi Hispaania riik jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks, mille hulka kuuluvad ka Aafrika põhjarannikul asetsevad linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania lipp HISPAANIA MUUSIKA
mäestikud(Püreneed) Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood Üks kuivemaid riike Euroopas(aastas 200- 300mm/m²) Maavarade poolest leidub kivi sütt, raua-, tsingi, tina-, vase-, plii- ja uraanimaaki, elavhõbedat, pruunsütt ja kaalisoola Rahvastik 2007.aasta juulikuu seisuga - rohkem kui 40 miljonit inimest (80% hispaanlased, ülejäänud katalaanid, galeegid ja baskid) Portugallased ja mustlased (peamiselt Andaluusias) Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka Majandus Tööstus-ja põllumajandusmaa Tööstustoodangu mahult on Lääne-Euroopas 5. kohal Suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa, oliivõli toodangult maailmas esikohal Suurimaks ekspordiartikliks on apelsinid,
Hispaanlaste eripära Hispaania on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Läänenaabriks on neil Portugal ja põhjanaabriks Prantsusmaa. Rahvaarvuks on neil ligi 47 miljonit inimest 2009 aasta andmete järgi. Hispaania keelt kasutab emakeelena umbes 350 miljonit inimest mis paneb ta emakeeleks olevate keelte edetabelis teisele kohale. Hispaanlased on kultuuri ja traditsioonide poolest väga rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja
Tal oli mingisugune kaart, kus oli kaks suurt viga: 1) Maailma ümbermõõt oli palju väiksem. 2) Ameerikat sellel kaardi üldse ei olnud. 1942. aastal toimus Columbuse esimene reis, seda loetakse ka Ameerika avastamise aastaks. Tegelikult jõudis ta ainult saartele. Esimene reis kestis kolm päeva ja ta laeva nimi oli Santa Maria. Columbus kulda ei leidnudki, ta suri vaese mehena. 1519.-1522. Aastatel toimus esimene ümbermaailmareis, mille korraldasid hispaanlased. See tõestas, et maakera on ümmargune. Suurtel maadeavastustel olid ka suured tagajärjed: 1) Tapeti väga palju inimesi. 2) Mõned piirkonnad muutusid vähemtähtsateks ja vastupidi.
Lauakombed Söömine on osale meist palju tähtsam kui teistele. Sageli öeldakse: ● Ameeriklased söövad selleks, et elada ● Prantslased elavad selleks, et süüa - Paljud ameeriklased söövad lõunaks oma kontoris hamburgeri koos kokakoolaga - Inglased lepivad võileiva või pubieinega - Skandinaavlased veedavad asutuse sööklas täpselt 30 minutit - Pranslastele on lõunane söömine väga tähtis ja lõuna võib kesta mitu tundi; ka hispaanlased, portugallased ja kreeklased ei kipu lõunasöögiga kiirustama ● Inglismaal õpetatakse, et küünarnukke ei tohi lauale toetada ja kui oleme lõpetanud, siis tuleb istuda käed süles. ● Mehhiklasi ● Aasiamaad (Fidžil) ja mõnel muulgi maal on viisakas (isegi kohustuslik) pärast sööki röhitseda, et oma tänulikkust näidata. ● Kõige ametlikumalt kõikidest rahvustest käituvad lauas rootslased.
Asteegid Vallutuste pärand Asteekide pealinn ja selle maksuimperium kukkus kokku 1521. Kuid asteekid ei kadunud niisama ajaloost vaid nende põlisrahvaste iidsed uskumused ja kujutelmad säilisid ja kohanesid uue majandusliku ja religioosse korraldusega hispaanlaste poolt. Pärast 1521.a. pöörasid hispaanlased Mesoameerika rahvast lähiaastatel oma usku. Kohtutoimikute 1536-1540 väitel Kolumbuse-eelsed kombed-vabaabielu ebajumalakummardamine ja inimeste ohverdamine olid veel säilinud. 1565 kurtsid Mexico hispaanlastest piiskopid, et kohalik rahvas jäid truuks oma põlisrahvaste rituaalidel (peites pühakujusid kasutades iidset värvisümboolikat). Frantsiskaani preestrid pidasid Tezcatlipocat mitte ainult asteekide peamiseks jumalaks vaid ka Luciferiks, kuid kes avaldasid kahjuliku
kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes, samuti Amazonase jõgikonna troopilistes metsades. Veelgi enam - kahe piirkonna - Kesk-Ameerika ja Andide
rannikule. Aastaks 1532 olid nad tagasi Tumbeses aga see ei olnud endine. See oli maatasa tehtud. Nimelt oli sealt üle käinud kodusõda November 1532. Pizarro käskis oma meestel minna sisemaale. Sealt ootas neid üks paraja suurusega linn Cajamarca. Nende õnneks oli seal keiser Atahualpa. Ning veelkord nende õnneks ei pidanud keiser neid ohuks. Keiser oli seal ,sest ta nautis oma võitu Huáscar üle. 16. Novembril 1532 nõustus Atahualpa Pizarroga kohtmast. Seal ründasid hispaanlased raevukalt inkasid. Nad vangistasid nende keisri. Inkad pakkusid ,et nad täidavad toa pooleldi kullaga ja kaks korda hõbedaga. Hispaanlased olid muidugi nõus. 29. Juunil aastal 1533 tapsid hispaanlased keisri ,sest nende kõrvu oli tulnud jutt ,et inkad plaanivad rünnakut nende vastu. Francisco Pizarro González Pizarro teekond
Mehhiko köök Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi
Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 2 Christoph Kolumbus (1451- 1506) Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492
..5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2
New York Asukoht ● Pindala: 1214 km² ● Asub New Yorgi osariigis vapp lipp ● elanike arv: 8 405 837 Rassiline jagunemine: ● asiaadid- 12,7% ● mustanahalised või aafriklased- 25,5% ● hispaanlased või latiinod- 28,6% ● valged- 44,0% ● mitte hispaanlased- 33,3% Ajalugu ● 1624. aastal Hollandi kolonist asutas kauplemiskoha. ● 1664. aastal oli Inglismaa kontrolli all, kingitus Yorki hertsogile. ● 1785-1790.aastadel oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. ● Ameerika iseseisvussõja suurim lahing peeti Brooklyni linnaosas 1776. aastal. Linnaosad Manhattan Bronx Brooklyn Queens Staten Island Vabadussammas ● Asub Liberty Islandil ● Kõrgus 46,05 m ● Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbol.
kalender väga hästi müüre laduda) Tsivilisatsiooni U 400 eKr osa nende linnu Võõramaised sissetungijad 1532-1538 vallutasid langus hävitati, languse põhjused hävitasid nende linnu ja inkade riigi pole täpselt teada allutasid nad endale, hispaanlased lõplikult hävitati maiad 16. Saj kui hispaanlased nad alistasid
rõivaste jäänuseid. Indiaanlaste käest kuulis Kolumbus, et mõni mahajäänutest suri haigustesse, kuid enamik leidis vägivaldse lõpu, kuna oli manitsustest hoolimata saareelanikega brutaalselt ja röövellikult ümber käinud. Nüüd otsustas Kolumbus asutada uue linna. See rajati 160 kilomeetri kaugusele saare põhjarannikule ning sai kuninganna auks nimeks La Isabela. Probleemid hakkasid aga tekkima peaaegu samal hetkel, kui hispaanlased jala maale said. Ümberasujad avastasid, et kaasatoodud toit oli riknenud ning veinitünnid tühjaks jooksnud. Mõne päeva pärast tuli rajada ka surnuaed, sest mehed hakkasid surema nakkushaigustesse.Unistus kullast hoidis siiski meeleolu üleval. 18 päeva pärast La Isabela asutamist saatis Kolumbus 470 meest saare sisemusse kulda otsima. Peagi olid õnneotsijad tühjade kätega tagasi. Kehvast saagist hoolimata säilitasid hispaanlased aga lootuse
püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsistjalust ja asetasid ta ohvrikivile. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Kultuuri lõpp Maaja kultuuri, kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Lõplikult hävitasid maajade kultuuri hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj. keskel, hispaanlased põletasid ära ka maajade raamatud. Maajade kunst Palenque varemed Linna Tikali varemed Vaata videot Tikali varemete kohta siit! Numbrite süsteem Tänan vaatamast! Kasutatud allikad http://www.annaabi.com/download.php?matid=10902 http://www.hot.ee/mayapeople/text/maajad3.htm http://www.hot.ee/mayapeople/text/periodiseerimine.htm http://www.hot.ee/mayapeople/text/ruins.htm http://en.wikipedia
Samal poolsaarel asub ka läänenaaber Portugal. Hispaania pealinnaks on Madrid alates 7. maist 1561. aastast. Madrid asutati araablaste kindlusena 932 aastal. Hispaania on pindalat 504 782 km2 suur. 2011 aasta seisuga elab Hispaanias 46 120 000 mln inimest , neist 4 070 000mln elavad pealinnas. Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: 1 mln. Lääne- Euroopas, 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania kuningas on Juan Carlos I ja peaminister on José Luis Rodríguez Zapatero. Nagu ka Eestis on Hispaanias rahaühikuks euro. Hispaania naaberriigid on Andorra ja Gibraltar. Madriid on: Hispaania Kuningriigi paelinn, Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna
Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Templeid ja paleesid ühendasid tammteed. Asteegid Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga
ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Neid on säilinud suht palju, aga neid kunagi ümbritsenud maisi põllud on juba väga kaua olnud täidetud troopilise ürgmetsaga. Nende linnad olid alati heakorrastatud ja rahvarohked. Kultuuri lõpp Maaja kultuuri, kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Lõplikult hävitasid maajade kultuuri hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj. keskel, hispaanlased põletasid ära ka maajade raamatud. Numbrite süsteem Võlurite püramiid, Uxmal. Järelklassikaline periood (Yucatan) Kordamis küsimused : 1. Kust said alguse Maajad ? 2. Millega tegeleti? 3. Millesse nad uskusid ? 4. Selgita,mis on Maajade kiri 5. Miks on hävinud Maajade kultuur ? Kasutatud allikad Kunstikultuuri ajalugu 11.klassile Jaan Kangilaski http://en
Ta sündis u 1540 ja suri 1596 Partobelo lähistelt. Drake oli pärit vaesest perekonnast.12- aastasena asus ta ranniku kaubavedaja teenistusse,kes vedas lasti Inglismaalt Prantsusmaale ja Hollandisse.Tööandja surma järel päris Drake tema laeva.Ajalugu ei kajasta täpselt tema tegevust sellest ajast kuni 1567.aastani.Teada on, et 1565.aastal saatis Drake kapten John Lovelli reisil Mehhikosse, kus too oli seotud orjakaubandusega.Rio de la Hacha linnas röövisid hispaanlased kahelt meremehelt kogu nende vara. 1567.aastal asus Drake koos sugulase John Hawkinsiga ekspeditsioonile Mehhikosse. Laevastiku üks neljast laevast oli "Judith",mida justud Drake.Laevad lahkusid Plymouthist 2.oktoobril 1567,võtsid Roheneemesaartel peale varusi ja Quinea rannikult ostetud 200 orja.Drake ja Hawkins tahtsid oma inimlasti Rio de la Hachas maha müüa,kuid hispaanlased keeldusid nendega kaubitsemast.Kõhklemata käskis Drake linna suurtükkidest tulistada.Kui
Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri pealinnas Palee Palenques Pallimängustaadion Chichen-Itzas Steel Asteegid 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks kuna see meenutas Veneetsiat Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased
jõest, mis voolab edasi Hispaaniasse. Tähtsamate jõgede seas on veel Arinsal ja Riu Madríu. Andorra paikneb ühes Püreneede kõrgorus. Org on tekkinud jääajal, mil liustikud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene. Andorra on väga mägine. Üle 2000 m kõrgusi mäetippe on 65. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa (2946 m). Madalaim koht on 840 kõrgusel Sant Julià de Lòria lähedal Hispaania piiri ääres. 36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga 31.12.2007 oli elanikkonna seas Andorra kodanikke 30 441 (36,6%), Hispaania kodanikke 27 476 (33,0%), Portugali kodanikke 13 519 (16,3%) ja Prantsusmaa kodanikke 5200 (6,3%). 36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga Rahvaarvu kasv on 0,274% (2012 hinnang). Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Imikute suremus on 3,76
· Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse Iraani alalt ja ulatuvad kuue-seitsme tuhande aasta kaugusele · Hõbedat seostatakse juba antiikajast kuuga · Teatud ajal oli hõbe kullast kallim Hõbeda ajalugu · Hõbeda ladinakeelne nimetus argentum · 16. sajandil, kui hispaanlased tungisid Argentiinasse, andsid nad avastatud maale nimeks La Plata, mis hispaania keeles tähendab hõbedat, sest pärismaalastel oli palju hõbeehteid. Hispaanlased arvasid, et La Plata madalik ja jõgede sängid on väga hõbedarikkad. Ometi ei leidunud ehedat hõbedat ega maaki kuigi palju. · Argentiinast ei leitud tegelikult nii palju hõbedat, kui loodeti ja seega tuleks hõbedamaaks pidada hoopis Mehhikot, kus 60.-70. aastail toodeti hõbedat rohkem, kui mujal.
1.Mille nimel ja miks võitleb Robert Jordan Hispaanias? Robert Jordan osaleb Hispaania kodusõjas. Robert Jordani ja tema partisanide ülesandeks on sild õhku lasta. "Mees võitleb selle eest, millesse usub." Jordan vihkab fasismi ning kahtleb selles, mille eest tuleb tappa. Robert Jordani peategelase lugu illustreerib ehedalt kadunud põlvkonna saatust-võitleb võõral maal ideaalide eest, milles tihtipeale kahtleb. Need ideaalid ei teostu. 2.Too näiteid, kuidas suhtuvad hispaanlased ameeriklastesse. Partisanid mägedes (koopas) võtavad Robert Jordani vastu osalt austavalt, osalt aga tõrjuvalt. Üldjuhul suhtusid partisanid Robertisse üllatavalt hästi , vahel võis tulla ette mõni pilkamine. Rohkem olid nad siiski austavad. Nt. Pilar oli see, kes suhtus Robertisse väga heasüdamlikult, ta oli tark naine, kes oskas näha inimese sisemusse, ta nägi südamega ja ennustas ette seda, et Robert selle sõja käigus
20.sajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtesse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. Alates 1950. aastaist hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige Saksamaale, Prantsusmaale ja Sveitsi. Nüüd on Hispaania aga hoopis siserännumaa. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest, portugallastest ja itaallastest. Samal ajal on hispaania kultuur väga eripalgeline. Seetõttu ongi Hispaania riik jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks, mille hulka kuuluvad ka Aafrika põhjarannikul asetsevad linnad - Ceuta ja Melilla. Võin öelda oma kogemusest, et hispaanlased on väga jutukad, aga ka rahulik rahvas. Neil pole kunagi kuhugi kiiret. Nad on ka väga sõbralikud.
Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 3 Marco Polo Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias
1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
läbitud kaugusi mõõtma. · Kus just Kolumbus esimest korda Ameerikas jala maha pani, selle üle on ammu ja pikalt vaieldud. Navigatsiooniinstrumentide ja mõõtmisvõtete tõttu pole Kolumbuse esimese reisi laevapäevikud täpsed ning neid on palju vigu. Guanahani ehk Salvadori ja selle naabersaarte kirjeldused sisaldavad vasturääkivusi. · Juba enne maale jõudmist märkasid hispaanlased rannal alasti inimesi. Kolumbus kirjeldas Guanahani pärismaalasi nii:" Mulle tundub, et nad on igati vaesed inimesed. Kõik ümberringi käivad alasti, nagu ema on nad ilmale toonud". Neil polnud metallist tööriistu ning neil olid paksud tumedad juuksed. · Kolumbuse arvates oli ta randunud mingil Aasia ranniku lähedal asuval üsna primitiivsel saarel. Uskudes,
AASTA 2007 Hispaania köök 1 Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklazaanide, pipra ja oliivide rohkus. Kuna Vahemere maade road on sarnased, võib nii mõnigi hispaania hõrgutis meenutada itaalia või prantsuse köögi toite. Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult eraldi roana ning ka garneeringuna kalatoitude juurde. Hispaanlased armastavad väga roogasid kalmaaridest ja krevettidest.
Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate jaohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. Asteekide pealinn oli keskajal üks maailma paremini planeeritud linnasid. Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna maismaaga ühendasid kolm teetammi. Kui Hispaanlased 1520. aastal Ameerikasse saabusid ei teadnud nad midagi kesk-Ameerika kultuuridest, nende võimsatest impeeriumitest, keerukatest paleedest ega nende suurepärastest insenerimõtetest ega kogu nende elu hõlmavast usuelust. Esimesel kohtumisel Cortési asteegi keisri Montezumaga kummardas Cortés keisri ees tervituseks ja Montezuma kinkis Cortèsile kulda, vääriskive, nefriiti ning sulgedega ehitud esemeid. Hiljem alistasid hispaanlased asteegid, ning nende templid lõhuti maha
a) hiinlased b) sakslased c) inglased Algelist püssi nimetati a) tuletoru b) musket c) püstol Johannes Gutenberg oli a) sakslane b) prantslane c) rootslane Lääne Euroopas nimetati viikingeid a) normannid b) piraadid c) varjaagid Esimene eestikeelset teksti sisaldav raamat trükiti Saksamaal aastal a) 1525 b) 1535 c) 1631 Esimeste eurooplastena jõudsid Ameerikasse a) hispaanlased b) inglased c) viikingid Kolumbus sõitis esimest korda üle Atlandi ookeani aastal a) 1492 b) 1498 c) 1519 Hispaanlased hakkasid Ameerika põliselanikke nimetama a) ameeriklased b) indiaanlased c) punanahad Ameerikast toodi uute põllukultuuridena Euroopasse a) kartul b) naeris c) tomat Esimestena purjetas üle Vaikse ookeani a) Erik Punane b) Kolumbus c) Magalhaes
Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu sai Kesk-Ameerikas domneerivaks asteekide impeerium. Mehhikosse rändasid asteegid põhjapoolsetest mägedest. XV sajandil alistasid asteegid edukate poliitiliste liitude ja veriste vallutussõdadetga suure osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Asteekide pealinnas Tenochtitlanis elas üle 200 000 inimese. Linnas oli üle 40 püramiidtempli. Aastatel 1519- 1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased. Andide tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud Enam-vähem samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad. Põlluharimise teevad seal võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed. Üheks olulisemaks põllukultuuriks sai seal kartul. Rannikumadalikel ja mäeveergudel levis maisikasvandus
seast. Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel mõjukas sõjameeste klass, mille liikmete positsioon sõltus lahingus tapetud vaenlaste arvust. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi. Religioonis mängisid suurt rolli vihmajumal Tlaloci ja päikese- ja sõjajumal Huizilopochtli. Mõlemale toodi inimohvreid püramiides ja templites. 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kes hävitasid pealinna Tenochtitlani ja kogu Kesk- Ameerika kultuuri. Andide tsivilisatsioon Samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad. Esimesed suuremad asulad tekkisid II a.t eKr. Loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaguar ja madu. Inkad I a
1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis? 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik
Denver Denver ● Denver on linn ja maakond USA-s, Colorado osariigi pealinn. ● Pindala: 401,3 km² Ajalugu ● 1902/1861-James Denver ● 1858-Denveri asustamine ● 1863-suur tulekahju Elanikkond Elanikke: 649 495 (2013) Rassiline jagumine (2010): 68,9%- valgenahalised 31,8%- hispaanlased või latiinod 10,2%- mustanahalised 3,4%- asiaadid 1,4%- põlisameeriklased 9,2%- teised rassid 4,1%- kahest või enamast rassist Kuulsad inimesed Tim Allan (1953) Jeffrey Pierce (1971) Hanna Hall (1984) Michael Hancock (1969) Arhitektuur tff Red Rocks Park and The Denver Museum Amphitheatre Of Nature & Sciense Arhitektuur Denver Art Museum Denver Zoo Arhitektuur Denver botanic gardens State Capitol Building Tänan kuulamast!
kaubavahetuse keskus sadadeks aastateks. Aastal 100 oli Olmeci tsivilisatsiooni allakäik. Aastal 500 sai suurimaks Maia linnaks Tikal. Tikalisse migreerusid ka Teotihuacáni linna elanikud, kui nende linn 600. aastal hävines teadmata põhjustel. Aastal 751 katkesid Maajade liitlassuhted ja kaubavahetus teed. Sõjategevuse tulemusel jäeti maha Tikali linn aastal 899. Aastaks 1200 olid suuremad linnad maha jäetud. Neid külastasid Hispaanlased, kes tõid endaga kaasa ka haiguse mis tappis 90% Maajadest. See oli Maajade tsivilisatsiooni lõpp. Maajad elasid Kesk-Ameerikas praeguse Mehhiko riigi lõuna osas Yucatani poolsaarel. Maajade kultuur Maajade kultuur on jaotatud kolme ajajärku. Eel-klassikaline ajajärk oli aastatel 1600eKr-250 pKr. Klassikaline ajajärk oli vahemikus 250 900a pKr. Ja hilis -klassikaline periood oli vahemikus umbes 900-1542.
Kõik need asjad mis on selles nimekirjas, ei tule kunagi esile Eestiga. Hispaania on Eestist väga erinev ja selles referaadis üritan lühidalt vaadelda Hispaani kultuuri, enda kui eestlase vaatenurgast. Hispaaniat on õnnistatud väga heade klimaatiliste tingimustega. Selle tõttu on see hea turismimagnet aastaringselt inimestele, kes soovivad külmast Eesti talvest välismaale sooja minna. Usun, et inimeste suhtumine on seotud kliimaga, siis hispaanlased on enamasti väga avatud ja soojad inimesed ning neile meeldib suhelda, mis võib eestlastele natukene imelik tunduda, kuid sellega harjutakse kiirelt. Üldiselt on hispaanlased väga religioosne rahvas. Umbes 73 protsenti hispaanlastest on usklikud ja umbes 70 protsenti nendest on katoliiklased. Vaadates viimaseid uuringud selles vallas siis Euroopa mastaabis on Eesti kõige väiksema protsentuaalse usklike arvuga riik (u 22%, kellest u 3% katoliiklased)
Sugukond:Korvõielised, Asteraceae Perekond:Päevalill, Helianthus Vajalik aktiivse temperatuuri summa:Päevalill 1600 - 2300º Päevalill kasvab kuni 2-5 m kõrguseks Päevalille algne kodumaa on Põhja-Ameerikas Päevalilleseemned sisaldavad tavaliselt 28-33% õli, kuid uuema aja rekordsortide õlisisaldus ulatub kuni 70 protsendini. Õisik koosneb 1000-2000 seemnest. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 meetri sügavusele. Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse, kus teda mõned sajandid kasvatati ainul ilutaimena. Päevalille saab kasutada biokütuse valmistamiseks. Kasvatatakse loomadele siloks. Varres olevaid kiudaineid võib kasutada ka paberi tootmisel. Päevalille kasvatamise piirkonnad g vasakul- seeme paremal- seemne kest Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Sunflower http://et.wikipedia
Inda meretee kindlakstegemisega. 3. Vasco da Gama pidi purustama India laevastiku ühel Inda retkel, kus eurooplased vallutasid võimu India ookeani ja Kaug-Ida rannikuvete üle oma võimsate merekahuritega. 17. sajandi lõpuks ulatusid portugaallaste teadmised Aafrika rannikult Jaapanini. Hispaania Maadeavastused viibisid rekonkista ning riigi ühendamise tõttu. Portugallaste käes olid idapoolsed mereteed ning seega pidid hispaanlased suunduma läänepoolsete mereteede otsingule. Avastused: 1. 1492 Kolumbus avastas Ameerika (kahtlus tekkis kolmandal ekspeditsioonil); 2. 1513. aastal selgus lõplikult, et tegemist polnud Indiaga, vaid uue maailmajaoga, siit tuleb ka nimetus Uus Maailm ning itaalia maadeuurija(Amerigo Verpucci) järgi Ameerika. 3. 15191522 Hispaania teenistuses oleva portugallase Magalhaesi ümbermaailmareis.
Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja.
Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. · Hispaania Rahvastik Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased . 75 % rahvastikust on hispaanlased sealhulgas 1 mln. Lääne- Euroopas ja 1,7 m ln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania põlisrahvastik on välja kujunenud muistsetest põlisasukatest ibeeridest, keltidest, roomlastest, Germaani hõimudest,
NEW ORLEANSI JAZZ JAZZ'I KESKUS SADAMALINN NEW ORLEANS ELANIKUD: Hispaanlased, prantsalsed ja teiste Euroopa rahvaste järeltulijad Afroameeriklased Kreoolid TÖÖKOHAD: Lõbustusasustused Vastlakarnevalid Matuserongkäigud Mississippi jõelaevad Vabaõhu tantsupeod jne. SAMM JAZZINI Mustad pillimehed Puhkpilliorkestrid New orleansi jazz NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ
Kartul Ander Asur Tanel Säde Sisukord • Ajalugu ja levik • Sordid • Kasvatamine • Haigused ja kahjurputukad • Kasutamine • Toiteväärtus ja keemiline koostis • Huvitavad faktid Ajalugu ja levik • Lõuna-Ameerika Andide kõrgmäesik • 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a
maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. ( Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Sõltuvalt elatusaladest, ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda, nagu näiteks Põhja- Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ja mitmekesine
Tallinna Ülikool Toitumise alused Päevalilleseemned Päevalill on üheaastane taim, mis pärineb Mehhikost ja Peruust ning seda peetakse üheks esimeseks kultuurtaimeks, mida USA aladel kasvatama hakati. Indiaanlased on kasutanud päevalille üle 5000 aasta. Euroopas hakkasid päevalilli esimesena kasvatama hispaanlased. Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult. Väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Toitumisalane teave 100 grammi kohta:
maist 1561. aastast Riigikeel hispaania Rahaühik Euro Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. Madriid on Hispaania Kuningriigi paelinn, 2000 aastal oli elanike arv Madriidis 4 070 000. Linn
Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Hispaania vallutus Tegelik koloniseerimine algas veebruaris 1536, mil saabus esimene Hispaania sõjaväeline kuberner piirkonnas Pedro de Mendoza, kes samal aastal rajas Santa María del Buen Aire sadama, millest hiljem sai Buenos Aires. 1541 tegid sõjakad indiaanlased selle maatasa. Hispaanlased, kes olid end juba sisse seadnud Paraguays ja Peruus, hakkasid asustama Paraná ja Paraguay jõe vahelist piirkonda. Samal ajal hakkas levima karjakasvatus, mis pani aluse stabiilsele põllumajandusele. 1537 rajasid hispaanlased Asuncióni linna, millest sai baas edasiseks ekspansiooniks La Plata piirkonnas. Koloniseerimine lähtus ka Boliiviast ja Tsiilist. Rajati Mendoza (1560), Tucumán (1565), Córdoba, Santa Fé (1775) ja Salta (1585). Hispaania vallutus
%22hispaania+rahvaarv+seisuga+2009%22&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://www.meeri.org/Tekstid/Hispaania.doc http://209.85.129.132/search?q=cache:FNEbANtGLX4J:www.asiarooms.com/travel- guide/spain/spain-overview/spain-economy-and- politics.html+spain+branch+of+economy&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html#Econ Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 91,4 elanikku ruutkilomeetri kohta (2008. a.) Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat linnastumine: majandus: $1.378 trillion (2008)(majandus on edasi arenenud võrreldes eelmiste aastatega)
annaabi.ee 
