otsustatud, kirjutas Raivo Raave Kabala- Toolse fosforiidikaevanduse vastas luuletuse… „ kui sinu maa vabiseb Kabala, kui rakvere raibe ei kasva enam Kabala kui vesi on surmajook…“ Esmakordselt nõukogude okupatsiooni ajal veeres üle Eesti võimas protestilaine ja avaldati umbusaldust valitsuse vastu. Surve tulemuslikkust tajunud rahvast ei õnnestunud enam poliitikast eemale kiskuda. Teiseks vaadeldakse dissidentide korraldatud nõukogudevastast Hirvepargi massimeele- avaldust. Hirvepargis toimunu oli osa nn. rahvusküsimusest mis aitas kaasa Nõukogude võimu kokkuvarisemisele Eestis. MRP salaprotokollide avalikustamine sillutas teed Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumisele. Hirvepargi meeleavaldus kasvas välja armastusest oma Eestimaa vastu. Peaosalejaid küll represseeriti ja naeruvääristati, kuid rahva valmidus tõe eest seista kasvas. O organiseeritud meeleavaldus totalitaarses
veebruar 1987 toimus teine kokkutulek Tallinna Kinomajas, kolmas kokkutulek aprillis 1987 Keilas, neljas kokkutulek pidi toimuma 1987 september Tarvastus. Klubide Nõukogu palvel ja kirjanikkonna volitusel pöördus ENSV Kirjanike Liit (esimees Vladimir Beekman) ENSV Ministrite Nõukogu poole Seltsi asutamist toetava kirjaga, millele järgnes riikliku organiseerimiskomitee moodustamine. Keelati ära Tarvastu kokkutulek, mis pidi toimuma 5. september 1987, sest võimud pidasid seda Hirvepargi (23.08.1987) meeleavaldajatega tihedalt seotuks (kuna Tiit Madisson, üks Hirvepargi organisaatoreid, oli Pärnu Muinsuskaitse seltsi esimees). Põhjenduseks toodi ,,raske olukord põllutöödel", mida kinnitati Ministrite Nõukogu korraldusega nr 362. EMS loodi Tartus 12. detsember 1987 samal ajal tõusis päevakorrale Vabadussõja mälestusmärkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude tõepärane käsitlemine. Tegelik asutamine pidi toimuma 28
olulised. Isegi õnnetusjuhtumid jõudsid lehtedesse. Suhete paranemine läänega Afganistani sõja lagunemine 1989 idabloki lagunemine Poola, Ungari, SDV, Tsehhi, Bulgaaria, Rumeenia 1990 Saksamaa taasühines Miks ei suutnud Gorbatsovi reformid NL-i päästa, vaid lagundasid seda? Sest sõnavabadus laienes ning sellest kasvas välja rahva püüe vabaduse poole. Reformidega kaasnes salastatuse vähenemine. Näiteks 1987 Hirvepargi miiting, kus avalikustati MRP sisu. 1990 Gorbatsovi eemaldumine liberalismist Jaanuaris 1991 sõjaline sekkumine Leedus ja Lätis. Teha uus liiduleping et uuendada Nõukogude Liitu. Seda ideed arutati juba aastaid Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid Gorbatsovi vastu Boris Jeltsin 19-21.08.1991 augustiputs riigipöördekatse RESK Vanameelsete riigijuhtide ühendus Riikliku erakorralise seisukorra komitee SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus
sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti kongressi valimine ja üleminekuperiood, 1991 märtsis referendum, 20. august EV Ülemnõukogu vabaks, 17.09.91 ÜRO, 1992 kroon, 1994 N-L
rütmis. -Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987. aasta suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambli Rodeo saatel. -Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 Molotovi- Ribbentropi pakti avalikustamiseks organisatsiooni MRP-AEG. 23. augustil 1987 korraldas MRP- AEG Tallinnas Hirvepargis pakti sõlmimise aastapäeval rahvakoosoleku (vt Hirvepargi miiting), kus paljud said esimest korda teada Molotovi-Ribbentropi paktist. Ametlikus ajakirjanduses laimati rahvakoosoleku korraldajaid.
1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis taotlesid Eesti vabanemist Nukogude vimu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne. Paljud puud pargis on thelepanuvrsed oma vanuselt, mtmetelt ja haruldusastmelt. Kige haruldasemaks puuks pargis vib lugeda pesajate lehtedega harilikku vahtrat Cucullatum, mida kohtab vaid ksikutes kollektsioonides ja mille Hirvepargi isend kuulub Euroopa suurimate hulka. 2007. a. sgisel kasvas Hirvepargis 102 erinevat puittaime. Tallinnas Hirvepargis asuv skulptor Ole Ehelaidi skulptuur "Vastsndinu." Akt on graniidist skulptuur Hirvepargis Tallinnas. Skulptuuri valmistas Ernst Kirs, kes dekoratiivplastikas kasutas graniiti, luues kunstiliselt huvitavaid naisakte. See akt on pstitatud 1966. aastal ja kujutab endast istuvat naist, ks plv kverdatud ja psk toetumas plvele asetatud kele. Teise kega hoiab ta kinni sama jalga.
Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV
impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel.
Eesti taasiseseisvumise mõte eestlaste seal liikus juba perestroika ajal mil karmimad tinimused olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel
TAASISESEISVUMISE ETAPID · fosforiidikampaania; · Hirvepargi miiting; · EMS ja ERSP loomine; · loominguliste liitude ühispleenum; · laulev revolutsioon; · iseseisvusdeklaratsioon; · üleminekuperiood; · IME majandusprogramm; · omariikluse taastamine. FOSFORIIDIKAMPAANIA 1987. aasta kevad Rahvas tunnetas esmakordselt ühtekuuluvuse jõudu. HIRVEPARK 23. august 1987 Poliitiline meeleavaldus, kus räägiti esmakordselt Hitleri-
Kirjandus. Ajastust: Perestroika-M.Gorbatsov 1980- 40 kiri 1980- Moskva OM 1987 23.august Hirvepargi miiting MRP tühistamise nõue 1988.aprill- loomeliitude pleenum Tallinnas Muinsuskaitsepäevad Tartus Mai- levimuusikapäevad Tartus 1988. Juuni öölaulupeod Tallinnas Laulev revolutsioon 1988 11. September massiüritus"Eestimaa laul" Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest):
''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad
Eesti taasiseseisvumine Ajalugu 9b klass Keidy- Anet Lavrikov Fosforiidikampaania Toimus 1987. a Rahvas tunnetas ühte- kuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting Toimus 23.09.1987.a Esmakordselt räägiti Hitleri- Stalini 1939. a salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumirahvastele. EMS ja ERSP loomine 1987. a lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988. a moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.
1985 tuleb võimule M. Gorbatšov ja algab perestroika(majandusreform) ja glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23. august Hirvepargi poliitiline meeleavaldus kõneleti avalikult MRP sobingust esimene režiimivastane massimeeleavaldus järgnes propaganda osalejate mustamiseks aasta lõpp loodi EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) esimene demokraatlik üle-eestiline massiorganisatsioon 3. 1988 aprilli algus loominguliste liitude ühispleenum loomeinimesed lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi esitati nõudmisi keskvõimule
Gorbatsovi võimuletulekuga algas perestroika, mis Eestis aga suurt vastukaja ei leidnud. Sündmused hakkasid kiiremini arenema, kui selgus, et Eestisse plaanitakse uut fosforiidikaevandust. Teades jõust, mis rahvamassidel on, korraldati nn fosforiidikampaania. Sellega kaasnenud protestid sundisid ametkondi plaanidest loobuma. 1987. aastal algas suurem ühiskonna politiseerumine. Selle protsessi alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid võitlust vabaduse nimel. Edaspidi kasutasid eestlased ära ühislaulu väge ja algas laulev revolutsioon. Just tänu massimeeleavaldustele, kus keskne osa oli isamaalistel lauludel, sai Eesti tagasi oma riigilipu. 1988
Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. * 23.august 1987.a Tallinna Hirvepargi poliitiline meeleavaldus-meeleavaldus korraldati MRP-AEG eestvedamisel,kus osales üle 2000 inimese.Kokkutulnud kõnelesid avalikult 1939.a Hitleri-Stalini sobingust ja selle tagajärgedest Balti rahvastele.Tegemist oli esimese senist reziimi vastutava poliitilise massimeeleavaldusega.Ajakirjanduses võeti ette ulatuslik propagandakampaania Hirvepargi meeleavalduse ja seal osalenute mustamiseks.Hirvepargi miitingul oli suur tähtsus ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel
Selle eesmärgiks oli MRP ja selle lisaprotok av-mine ning tagajärgede likv-ne. V.Väljas EKP KK uus 1.sekr. Hääletas Taasiseseivumise poolt K.Vaino EKP eelviimane 1.Sekr T.Kelam Eesti pol, rahvusliku Sõltumatuse, Eesti Partei esimees, 1 EV Kodanike komitee initsiaator. E.Savisaar Rahvaride 1 asutaja,liider,üleminekuvalitsuse peamin, Ül oli mood valitsus. A.Rüütel Ülemnõukogu esimees L.Meri TaasiseseisvEV1. president. T.Madison Eesti vab-võitl,pol-vang,Eesti Kongressi liige, Hirvepargi miitingu peaorganisaator L.Parek ERSP asutajaliige ja esimees,Eesti Kongressi liige, esines kõnega Hirvepargi miitingul M.Laar Isamaa liider. esialgu iseseisvumishääletuse vastu, hiljem poolt. Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assemblee liige. S.Kallas IME idee autor,Reform.erk.asutaja 26sept87.esitasid S.Kallas, T.Made, E.Savisaar ja M.Tiitma ettepaneku viia Eesti üle täielikule, NSVL-i keskvõimust sõltumatule isemaj-sele H-park 23aug87Rahv-rinde loom apr.88Laul.rev 88
fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti Grupp) Tallinnnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel a politiseerumise . 1987. a lõpul loodi I demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti muinsuskaitse selts (EMS) 1988.a moodustati I poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP),
Nõukogude liidu nõrkust ning oma kavalust. Taasiseseisvumise käigus toimus palju rahva maasimeeleavaldusi ning massiorganisatsioone, selleks ,et taastada oma riigi iseseisvus. 1986.aastal tahtsid venelased rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused, see tekitas eestlastes protesti ning tahet kaitsta oma maad ning selle territooriumit. Järgmisel aastal toimuski fosforiidikampaania ,mis suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet. Samal aastal leidsid aset ka paljud massimeeleavaldused. Tallinna Hirvepargi poliitilisel meeleavaldusel paljastati kogu tõde Hitleri-Stalini sobingust, sellel sündmusel oli suur tähtsus organiseerimisel ja politiseerumisel, selle najal loodigi Eesti esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988.aastal toodi esimest korda rahva ette muinsuskaitsepäevadel Eesti sinimustvalge lipp, see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt
*Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3.okt 1990 - Saksamaa taasühinemine 14
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused • NSV Liidu tasandil: • NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23....
rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. Eriarvamuste suhtes muututi sallivamateks. Eestlastel oli mitmeid deokraatlike rahvaliikumisi. Esimeseks rahvarohkeks sündmuseks osutus fosforiidikampaania. Avalikustati, et Moskva tahab rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Järgmine oli Hirvepargi miiting, mis oli poliitiline meeleavaldus MRP vastu. Rahvarinde loomise idee sündis telesaates ´´Mõtleme veel´´. Telesaates osalesid ja ideede autorid olid Edgar Savisaar ja Marju Lauritsin. Rahvarinne koondas rahvast ühistegevuseks. Edgar Savisaar tegi ka ettepaneku Rahvusraamatukogu kaablikraavi kaevamisele, mille inimesed ka vastu võtsid. 1988. aastal algas laulev revolutsioon. Eestlasi hakkas üha rohkem ja rohkem sellised rahvaliikumiste sündmused kasvatama
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine
Kontrolltöö ptk 45-47 1. Fosforiidikampaania, põhjus, tagajärg. Moskva tahtis alustada salaja fosforiidi kaevandamist Põhja-Eestis, ning rahvas oli selle vastu, see oli esimene kord, millal rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu. Tagajärg: keskkonna reostus ja migrantide sissevool. Esimene võit NSV-liidu üle. 2. Hirvepargi demostratsioon. Toimus 23. august 1987. See oli esimene poliitiline meeleavaldus, osales üle 2000 inimese. Seda organiseeris MRP organisatsioon. Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi ,,sõjaväkke" ehk siis nad saadeti jalust ära. 3. Loomingulised liidud. 1987 EMS Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988
venestuspoliitikale selgelt vastu. · Toimus Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine Tallinnas Hirvepargis miitingul, kus räägiti pakti olemusest, suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut aga väikse kokkusaaminea, kus olevat häbitult Nõukogude võimu mustatud ja neid kuulanud vaid üksikud "uudishimulikud". Tegelikult oli Hirvepargi miiting oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. (selle avalikustasid endised poliitvangid) 4.slaid · 10.14. juuni öölaulupidudel Tallinnas kogunes isamaaliseid laule laulma ligi 100 000 inimest. Lauluväljakul esitati kõik vähegi eestikeelsed ja eestimeelsed lood. Niivõrd mõjusad rahvaaktsioonid ei jäänud märkamata ka Moskvas · 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus Balti
löögiüksus "Admiral Pitka". Rahvuslikud ringkonnad lootsid seda kasutada pealinna ja loodava valitsuse kaitseks, kuid Punaarmee suurpealetung ei lasknud kavadel täituda. On oletatud, et Johan Pitka langes Läänemaal peetud lahingute käigus või vahetult nende järel, kuid seni on täpsem surmaaeg, -koht ja matmispaik tuvastamata. Johan Pitka monument Tallinnas, Hirvepargi servas. Avatud 19.02.2007. aastal. Pitka 135. sünniaastapäeval. KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline materjal 1. Admiral Pitkale avati monument. http://www.parnupostimees.ee/2147253/admiral- pitkale-avati-monument (07.09.2014) 2. Johan Pitka. http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka#mediaviewer/File:EstArmyHighCommnd192 0_-_Johan_Pitka.JPG (07.09.2014) 3. Johan Pitka monument. http://wikimapia.org/12891161/et/Johan-Pitka-monument
1986-1987 nn fosforiidikampa, st protestiliikumine Virumaale kavandatava fosforiidi kaevanduse vastu 1987 august MRPAEG loomine eesmärgiga tuua päevavalgele MRP salajase lepingu sisu 23.august Hirvepargi meeleavaldus MRP vasu IME programmi algatamine detsember Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine 1988 aprill Rahvarinde loomine perestroika toetuseks 2
lahkuma 31.augustiks 1994. Venemaa alustas kohe kontrolljoone märkimist. TV lk 62 ül 4 1988. a algus 1988. a lõpp EKP Keskkomitee Karl Vaino Vaino Väljas esimene sekretär ENSV Ülemnõukogu Arnold Rüütel --- Presiidiumi esimees ENSV Ministrite Bruno Saul Indrek Toome Nõukogu esimees TV lk 63 ül 6 Fosforiidiprobleem oli tõstatatud kui keskkonnaprobleem, Hirvepargi meeting oli suunatud Eesti ja teiste Baltiriikide okupeerimise vastu, seega nõukogude võimu vastu. TV lk 64 ül 9 1. MRP - 23. august 1939 2. Kuidas puudutas MRP lisaprotokoll Eestit? Mis olid selle kaugemad tagajärjed Eesti jaoks? Salaprotokolli alusel läks Eesti NSVL mõjusfääri, mis võimaldas hiljem NSVL Eesti okupeerida ja annekteerida. 3. Mis oli Baltimaade jaoks oluline saavutada, et Moskva tunnustaks MRP salajase lisaprotokolli olemasolu
sellest mõttest. Kuna fosdoriidikampaania oli üks esimesi massiüritusi jälle vabaduse poole sammuval Eestil andis see kindlasti rahvale juurde palju ühtekuuluvustunnet ning omariiklikuse usku, sest suudeti ju suure Nõukogude Liidu vastu astuda ning protest ka õnnestus. 23. Augustil toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus kus räägiti Molotovi- Ribbentropi Paktist milles 1939. aastal Hitleri ja Stalini vahelised salajased kokkulepped olid avalikustamisel. Peale Hirvepargi miitingut loodi 1987. aasta lõpul esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon "Eesti Muinsuskaitse Selts", mille eesmärgiks oli eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. Sellest järgneval aastal moodustati Eestis ka esimene poliitiline erakond "Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei", ning 1988.aasta Aprilli keskel
Seda nimetati fosforiidikampaaniaks. Edasi hakkas rahvas looma poliitilisi ühendusi ja gruppe, näiteks Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG), mille eesmärk oli tuua päevavalgele 1939. aastal Hitleri ja Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23. augustil toimus Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus MRP-AEG eestvedamisel. 2. Ühiskonna politiseerumine Olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel etendas Hirvepargi miiting. Esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon loodi 1987. aasta lõpul Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS). Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. ERSP korraldas Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massiüritus,
90-l ühendati Saksamaa. Kommunistliku reziimi taandumine Rumeenias- diktaator Nicolae Ceausescu oli kujun kujundanud Rumeeniast kõige karmima reziimiga sotsialismileeri riigi, 89 nõudis ta teistelt liikmesriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas jt riikides, kuid dets.vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti süüdi ja hukati Eesti taasiseseisvumine: 1.1886 Fosforiidikampaania 2.23. august 1939 Hirvepargi meeleavaldused 3.12. dets 1987 Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine 4.juuni 1988 V. Väljase nim uueks EKP juhiks 5.11. sept 1988 Eestimaa laul 6.16. nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon 7.23. aug 1989 Balti kett 8.veebruau 1990 Eesti Kongressi valimised 9.20. aug 1991 Ülenõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest 10.17. sept 1991 Eesti ÜRO liikmeks
Kõige hoogsam just 87 aasta kevadel. Ka Eesti NSV juhtkonna tasemel taheti see lükata tulevikku, kui on olemas juba vastavad tehnoloogiad, mis kk niiväga ei kahjustaks. Samal ajal hoodustus ka teisitimõtlejate ehk dissidentide tegevus. Nende poolt rajati esimene poliitiline ühendus Eestis, mis kandis nimetust MRP-AEG (Molotov Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). Eesmärgiks salaprotokollide avalikustamine ja nende hukkamõistmine. See sama korralda 23 august 1987 Hirvepargi miitingu. Nõuti ka NSVL aktsiooni lõppemist. Sellest miitingust võttis osa kusagil 2000-3000 inimest. Samaaegselt toimusid protsessid ka Lätis ja Leedus. Samal kuupäeval 23 augustil Lätis toimunud kogunemisel võttis osa veel tunduvalt rohkem rahvast, Riias 8000 inimest (toimus vabadussamba juures). Vilniuses oli umbes samapalju osavõtjaid nagu Eestiski. Kuigi võimud seda Hirvepargi miitingut jälgisid, laiali siiski ei aetud.
07.1989 21.08.1991 10.09.1991 Venemaa 12.06.1990 12.12.1991 06.11.1991 (Terve tabel lk 87) PTK 44 Eesti Vabariigi taaiseseisvumine • 1986a lõpp-fosforiidikampaania • 1987a august-loodi esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. a-l Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele • 23.08.1987-Tlna Hirvepargi meeleavaldus (MRP-AEG korraldas) • 1987. a lõpp-loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) • 1988-moodustati esimene poolitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) • 1988. a aprill-toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri
O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid 20. sept Toompeal sini-must-valge Põgenemiskatse Rootsi inimkaotused u 280 000 inimest territoriaalsed kärped industrialiseerimine sundkollektiviseerimi ne võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine 1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost 1987 kevad – fosforiidikampaania aug – MRP-AEG ◦ L. Parek 23. aug – Hirvepargi miiting 26. nov – IME ◦ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma dets – EMS ◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine apr – loominguliste liitude ühispleenum - Rahvarinne ◦ E. Savisaar - rahvuslipp 16. juuni – EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni – meeleavaldus
2.perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva reziimi kriisist väljatoomine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud. Perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud mitte üksnes NSVl impeeriumi, vaid varises kokku sotsialismimaailm (Euroopas) tervikuna 3.tagurlike jõudude riigipöördekatse 1991 augustis Sündmused 1985 märts Gorbatsovi võimuletulek 1987.88 fosforiidikampaania 1987 23 aug Hirvepargi miiting, MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) 1987 sept IME (Isemajandav Eesti) projekt, idee viia eesti majandusliku sõltumatuseni NSVL-st 1987 EMS teke (Eesti Muinsuskaitse Selts) 1988 2 veebr Tartu rahu aastapäeva tähistamine 1988 24 veebr EV 70. aastapäeva tähistamine 1988 apr loominguliste liitude ühispleenum · isemajandamisele ülemine · rahvusteaduste prioriteedi taastamine · avalikustamise süvendamine
Kõik relvastuse piiramise alased kõnelused lõpevad ning külm sõda kogub taas hoogu, paljuski seoses USA "tähtede sõja" programmiga 1985 Sureb NL-I juht Konstantin Tsernenko. NLKP peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov, algavad mitmed reformid 1986 Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimub plahvatus, õhku paiskub suur kogus radioktiivset ainet.Reagan ja Gorbatsov kohtuvad Reykjavikis. Lepitakse kokku, et sajandi lõpuks likvideeritakse ka kõik tuumarelvad (plaan ebaõnnestub) 1987 Hirvepargi koosolek MRP pakti avalikustamiseks 1988 Sini-must-valge lipu väljatoomine, laulev revolutsioon 1989 NL lõpetab vägede väljatoomise Afganistanist.Revolutsioonid Ida-Euroopas, lõhutakse Berliini müür 1990 Hiina kommunistlik valitsus surub veriselt maha Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavalduse.Külm sõda kuulutatakse lõppenuks Saksamaa taasühendamine.Iraagi vägede sissetung Kuveiti, algab Lahesõda
Vaino 1978-1988 Kossõgini majandusreform, nomenklatuur, Venestuse algus, kakskeelsus, stagnatsioon, naftadollarid, majanduslikud noorsoorahutused, ,,neljakümne kiri", suurprojektid, varimajandus, gerontokraatia, dissidentlus, majanduslik ummik, sotsiaalsete dissidentlus, kriis probleemide kuhjumine, 1987 Välispoliitika: Praha kevade mahasurumine fosforiidikampaania, MRP-AEG, Hirvepargi Breznevi doktriini kehtestamine, miiting, Muinsuskaitseseltsi loomine, pingelõdvendus, visiidid välisriikidesse, Helsingi loominguliste liitude ühispleenum, Rahvarinde tippkohtumine, Afganistani sõja algus loomine, ööalulupeod J. Andropov 1982-1984 Reformide vajaduse mõistmine, töödistsipliini jälgimise kampaania, võitlus korruptsiooniga, uus külma sõja laine Välispoliitika: USA tähesõdade kava, Afganistani sõja jätkamine
kandnud karistust nõukogudevastase tegevuse eest. Nad kavandasid meeleavalduse, kuid ei saanud seda välja kuulutada. Seega lootsid nad suust-suhu-reklaamile. 23 aug. kogunes aktivistide salk KGB agentide silme all sündmuskohta. Nad arvasid, et vaid käputäiel inimestel jätkub julgust kohale ilmuda. Nende üllatuseks tuli kohale mitu tuhat inimest. Miilits lülitas võimendussüsteemi välja ning aktivistid kasutasid rullikeeratud paberist megafone, et end kuuldavaks teha. Hirvepargi demonstratsioonil võeti esimest korda 50 aasta jooksul avalikult sõna Nõukogude okupatsiooni vastu-ja pääseti puhta nahaga. 1987-loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, 4 kuuga oli Muinsuskaitse Seltsi liikmeskond kasvanud 10 000-ni. Kuna Eesti lippu oli keelatud näidata, siis meeleavaldajad otsustasid heisata 3 rahvusvärvi eraldi lippudena üksteise kõrvale. Toimusid öölaulupeod ning Eesti lipud toodi välja. Pärast neid öölaulupidusid ei olnud enam tagasiteed
Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Meeleavaldus Hirvepargis 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. Rahvarinde loomine 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse
(nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. 3 ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon –Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja
karmistumine. 1980. aastal saadeti ajakirjandusele ,,40 kiri'', milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. 1986 – 1991 aastad 1986. aasta Moskva kava luua Eestisse fosforiidikaevandus – protest (fosforiidikampaania) 1987 aasta Molotovi – Ribbentropi pakti avalikustamise eesti grupp (MRP 23. august 1987 aasta – AEG) Tallinna Hirvepargi meeleavaldus Sept. 1987. aasta Hakati välja töötlema Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi 16.nov 1988 aasta Suveräänsusdeklaratsioon – millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 1989. aasta Kodanike komitee liikumine – Eesti Kongress (esindusorgan),
sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG e estvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline m e eleavaldus. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseeru misel ja politiseeru misel. 1987. aasta loodi esi mene de m okraatlikele p õhi m õtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järg misel aastal aga m o odustati esi m ese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP)
järgmisel päeval sisenesid punaarmee tankid Tallinna · Valitsusliikmete plaan Rootsi põgeneda kukkus aga läbi ja nad arreteeriti ---- Eesti kaotas II maailmasõjas ligi veerandi oma elanikkonnast ~ 280 000 inimest Hävitati paljud suurlinnad Tartu, Narva, Tallinn. Katse iseseisvust taastada luhtus ning Eesti jäi ligi pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla. Taasiseseisvumine 20. augustil 1991 · 1987 fosforiidikampaania · 23.09.1987 Hirvepargi miiting · IME ettepaenk 1987 · 17.juuni 1988 Rahvarinde ettepanekul korraldatud 150 000 liikmega meeleavaldus · 11.september 1988 laulev Eesti · 12.november 1988 interliikumise miiting · 16.november 1988 suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Toompeal · 23. August 1989 Balti Kett · 15.mai 1990 Interrinde meeleavaldajad ründavad Toompead · 20.august 1991 Taasiseseisvumine, vene vägede liikumine Tallinna poole · 21
Seejärel virgusid lääneriigidki. 1985.a. võttis Euroopa parlament vastu resolutsiooni Eesti, Läti ja Leedu õiguslikku staatusest. 1987.a. kiitis Euroopa Nõukogu heaks resolutsiooni, mis nõudis Balti rahvastele enesemääramisõigust. Õigluse taastamist Baltimaade suhtes taotlesid Euroopa riigid ka eraldi, teistest järjekindlamalt SBr. Ja Taani. Muutus ka Rootsi ametlike ringkondade suhtumine. Taasiseseisvumine 1987.a-st simultaansed protsessid Baltimail. (Eestis Hirvepargi miiting) 1988.a. juhtkonnavahetused (Eestis K.Vaino asemel V.Väljas), luuakse rahvarinded (Eestis, Lätis), Leedus Sajudis. Lätis ka kodanike komiteede liikumine. 1989.a. keeleseadused Eestis ja Leedus riigikeeleks rahvuskeeled. 23. aug.1989 "Balti kett" 600 km inimkett (2 milj. in.) Tallinnast-Riia-Vilniuseni märts 1990 liiduvabariikide ülemnõukogude valimised. Enamus võtsid vastu suveräänsus-deklaratsioonid (Eestis 1988, 16. nov
Mahpajpati Gotami Gautama Siddharta (566 476 e.Kr) · abiellus 16 a, · 13 a abielu järel poeg Gautama Rhula, Kis Gotam laul nibbuta nibbana (paali k) · 29 a lahkus kodunt · joogi lra Klma · askeet Uddaka Rmaputta, · 5 askeeti, jainist Gay rändasid 6 a, · ärkamine viigipuu all · Benarese (Varanasi) Isipatana-hirvepargi jutlus, · rändas 44 a õpetades · suri 476 Kushinagara lähedal Budismi 4 ÕILSAT TÕDE 1) elu on kannatus dukkha 2) kannatusel on põhjus: soovid ja ihad tanh 3) soovid ja ihad võivad kustuda nirvna 4) kannatusest on olemas väljapääs, 8-osaline tee 8 nidan't 1. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatusest: sünd on kannatus, vananemine on kannatus, haigus on kannatus, surm on kannatus
See oli küll kurb aeg, kus palju inimesi sai surma. Vilniuses sõideti inimestest tankidega üle, kuid meil nii õnnetult ei läinud, meil ei saanud keegi surma. Võib-olla on see sellest ka, et meie eestlased ei ole nii keevalised ja ei lähe nii kähku põlema sellest." Mida mäletad Boriss Jeltsinist? ,,Seda ma mäletan, et ma olin ikka üsna-üsna noor ja ta tuli Tallinna ja kirjutas alla iseseisvusdeklaratsioonile, või mis asi see nüüd oligi?" 23.augusti 1987 Hirvepargi sündmustest tead või mäletad midagi? ,,Seal olid üsna tulised kõned ja et võideldi vabaduse ja iseseisvuse eest." Mäletad midagi Isemajandava Eesti majandusprogrammiga seotud sündmustest? ,,See oli see Eesti IME, aga vot seda mina ei mäleta küll. Igatahes kõigil olid kavatsused suured ja head, aga tulemus oli nagu alati ebaõnnestumine." Mis meenub sulle Verisest jaanuarist 1991? Vilnuse teletorn ja Toompea?
Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade
annaabi.ee 
