Hirvepark (2)

Hirvepark on dendroloogiliselt liigirikas ja huvitava ajalooga park Tallinnas Toompea k�lje all. 1959 aastast on park looduskaitse all ning on kantud koos vanalinnaga UNESCO maailma-p�randi nimistusse. Kuid Hirveparki peetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise s�mboliks. 1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult N� ukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel s� lmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai s�jas v�he kannatada ja on s�ilinud liigirikka puistuna. 1980. aastate l�pul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis taotlesid Eesti vabanemist N�ukogude v�imu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne. Paljud puud pargis on t�helepanuv�� rsed oma vanuselt, m��tmetelt ja haruldusastmelt. K�ige haruldasemaks puuks pargis v�ib lugeda pesajate lehtedega harilikku vahtrat Cucullatum, mida kohtab vaid �ksikutes kollektsioonides ja mille Hirvepargi isend kuulub Euroopa suurimate hulka. 2007. a. s� gisel kasvas Hirvepargis 102 erinevat puittaime. Tallinnas Hirvepargis asuv skulptor Ole Ehelaidi skulptuur "Vasts�ndinu." Akt on graniidist skulptuur Hirvepargis Tallinnas. Skulptuuri valmistas Ernst Kirs, kes dekoratiivplastikas kasutas graniiti, luues kunstiliselt huvitavaid naisakte. See akt on p�stitatud 1966. aastal ja kujutab endast istuvat naist, �ks p�lv k�verdatud ja p�sk toetumas p�lvele asetatud k�ele. Teise k�ega hoiab ta kinni sama jalga.