50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KevinVene
Õppematerjali autor
palvega mitte takistada miitingu toimumist. Tallinna linnavõimude käsul muudeti toimumispaika , nii et Raekoja platsi asemel toimus meeleavaldus Hirvepargis. Miiting oli rahumeelne. Ajalehed olid sunnitud aga hiljem avaldama artikleid, et see oli organiseeritud Lääne esitalituse poolt. Tiit Madissoon sunniti Eestist lahkuma. Surve alla sattus muinsuskaitseliikumine. LAULEV ROLUTSIOON… Kogu 1988.-t nimetas kunstnik Hein Valk laulvarevolutsiooni aastaks. Laulev revolutsioon on vägivallatu vastupanu kehtivale korrale ehk vägivallatu vabadusvõitlus. Tartus toimunud levimuusikapäevi loetakse laulva revolutsiooni alguseks. Siin lehvis ka sinimustvalge lipp taas ja soojendas eestlaste südameid. Laulmise traditsioon on eestlaste laulupidudena ikka olemas olnud ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures see ei kustunud. 1988 kirjutas Alo Mattisein „5 ärkamisaegset laulu“. Tsükli alguseks olid
○ aprillis rahvarinde asutamine - savisaar ja lauristin, esimene mittekommunistlik partei ○ juuni öölaulupeod, kasvasid välja vanalinna päevadest, kujunes spontaanselt ● 17.juuni lauluväljakul 150 000 inimest ○ ekp kk karl vaino lahkumine, asemele rahvuslik vaino väljas ○ interrinne - impeeriumimeelsete muulaste liikumine rr vastu (venemeelsed) ○ 11.september Eestimaa laul Tln, Heinz Valk ○ 16.november suveräänsusdeklaratsioon (vrdl 15.nov 1917 mp kõrgema võimu esindaja) ● moskva püüdis kärpida liiduvabariikide osa ● ensv ülemnõukogus arüütel Lahkhelid ● vastasseis moskvaga ○ 1989 jaanuaris kuulutati eesti keel riigikeeleks ○ 24. veebruar 1989 pika hermanni tornis eesti lipp ja 24 riigipühaks
● 1988. aasta jaanuar– ERSP idee; ○ L. Parek. ● 2. veebruar– Tartu rahu aastapäeva tähistamine; ● 24. veebruar– EV aastapäeva tähistamine; ● Aprill– loominguliste liitude ühispleenum; ● Rahvarinne; ○ E. Savisaar, M.Lauristin. ● Rahvuslipp; ● 16. juuni– EKP KK I sekretäriks V. Väljas; ● 17. juuni– meeleavaldus lauluväljakul; ● Suvi– IL (Interliikumine); ● September– Eestimaa laul; ○ “Ükskord me võidame niikuinii!” (H. Valk). ● 16. november - suveräänsusdeklaratsioon. Üleminekuperiood: ● 1989. aasta jaanuar– keeleseadus; ● 24. veebruar– sini-must-valge Pika Hermani tippu; ● 23. august– Balti kett; ● 1990 aasta märts– Eesti Kongress; ○ T. Kelam. ● ENSV ÜN valimised; ○ presiidiumi esimees A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar. ● 30. märts– üleminekuperiood; ● 15. mai– Interliikumise streik;
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöö
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid