Arutlus Eesti Taasiseseisvumine (19)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Eesti Taasiseseisvumine

Eesti Taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise taastamist tähistatakse nähtavasti 20. augustil 1991, mil parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Kuid eestlaste seas tekkisid mõtted ja liikumised seoses iseseisvumisega juba perestroika aegadel. Eesti oli teatavasti Nõukogude Liidu võimu all peale Teist maailmasõda ning Eesti suurim ning peamiselt ainuke võimuorgan oli Eesti Kommunistlik Partei. 1985. aasta kevadel, toimus üks murrangulisematest muudatustest Eesti jaoks. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatšov, kes omakorda tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi

Ajalugu

2

doc

Ajalugu arutlus teemal: "Eesti taasiseseivumine", 9.klass

Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide

Ajalugu

2

docx

Arutlus Eesti riigi taasiseseisvumine

Arutlus Eesti riigi taasiseseisvumine 1985. a alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistliku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. NSV liidu vabamaks muutumine vähendas aga ka liiduvabariikide hirmu kommunistliku võimu ees ja osad neist leidsid et unistus

Ajalugu

6

docx

Eesti taasiseseisvumine ja XX sajandi teise poole ajalugu

Eesti taasiseseisvumine Pärast Teist maailmasõda, kui sakslased olid kaotanud ja lahkusid Eestist, okupeeris Nõukogude Liit 1945. aastal MRP salajase protokolli järgi Baltiriigid, sh ka Eesti. Siin kehtestasid nad käsumajanduse ja poliitilise võimu ainsaks kandjaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli.

Eesti ajalugu

5

doc

Eesti taasiseseisvumine

ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986. aastast tõusis päevakorrale uus märksõna- glasnost, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud.

Ajalugu

13

doc

Nimetu

Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska  Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine................................................

Ajalugu

7

odt

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

Noarootsi Gümnaasium Ove Ojasalu Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Referaat Pürksi 2013 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi.  1. Uue ärkamisaja algus 1985. aastal, kui Gorbatsov võimule tuli, algas perestroika, kuigi see ei saavutanud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Seda nimetati fosforiidikampaaniaks.

Eesti ajalugu

4

doc

Eesti taasiseseisvumine

2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk ­ sotsialismi parandada ja täiustada ­ tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast ­ Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel

Ajalugu

Kommentaarid (19)