Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 ...........................................................................................................................................
realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel. Inimesel on vaba tahe; abivajajad pole mitte patsiendid,vaid kliendid; inimene on loomult positiivne. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist, huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees ning peas. Kui on tekkinud teatud mudelid ja skeemid, siis kasutades neid skeeme,hangib inimene maailmast valikuliselt infot ning tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse õppimise kaudu. Teadmiste omandamine õppimise teel;nende korrastamine;teadmise organiseeritus inimese mälus;kuidas toimub info töötlemine.Mälus ei korrata seda mida kuuleme ja näeme,vaid seal
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt .........
Varje Taavet TÖ13MK ÜLESANNE 1: Suhtlemisoskused müügisuhtlemises ja klienditeeninduses 1. Kuna 10-s esitatud küsimusest tuli mul ainult üks (miinus). Tehes Kui vigu on kuni 4, siis: Minu jaoks on klient alati esikohal, vahel isegi firma kahjuks! Ma näen kliendis isiksust, mitte indiviidi. Ma teenindan rõõmsameelselt, soovides pälvida kliendi täielikku rahulolu. Suhtlemskunsti õppimine aitab mul saavutada tasakaalu kliendi rahulolu ja firma reaalse teeninduse vahel. Seega on mul palju arenemisvõimalusi. (järeldus:õpikust H.Tooman, A.Mae(1999)Inimeselt inimesele) Siinkohal pean ära tooma, et tavaliselt käitun kliendiga nii nagu ma tahan, et minuga käitutakse. Olen emotsionaalne ja võtan kõike liiga isiklikult. Nagu oleneks minust teiste heaolu(mingil määral olenebki). Kindlasti on mul oma osa elus ja ma usun, et minu rõõmsameelsus on olnud paljudele abiks, kui nad on mingil põhjusel kurvad. Teine kord käitun endalegi ootamatult ja võõra...
KOKKUVÕTE Nicky Hayes. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED 2002, Külim 1. Kas oled nõus autori seisukohtadega? Raamatu autor annab ülevaate sotsiaalpsühholoogia põhiprobleemidest ja teemadest. Samas on autor kasutanud paljusid autoreid, kellele toetuda. Kirjanduse loetelus on need kõik välja toodud. Kuna minu meelest on käesolev raamat rohkem õpik, siis autori seisukohad on õppimiseks ja mõtisklemiseks, mitte minu kui õpilase nõustumiseks või vastu vaidlemiseks. 2. Millega nõustud, millega mitte, põhjenda oma arvamust? Kuna eelmise küsimuse vastus annab ka sellele küsimusele vastuse, siis mina õppijana
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"...........................................
Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat[viide?]; · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse[1]; · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.[2] Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise
Milliseid reaktsioone võib kaasa tuua lapse homoseksuaalsuse tunnistamine oma perekonnaliikmetele? Noorele endale kui ka pereliikmetele, eriti vanematele võib osutuda nö kapist välja tulek väga üllatavaks ja psühholoogiliselt raskeks protsessiks. Perekonnas võivad toimuda mitmed muutused, mõningal juhul on need positiivsemad, millega on nenditud, et perekonnas on omavahelised suhted muutunud lähedasemaks. Kuid halvimal juhul võivad olla tagajärjed vägagi negatiivsed või suurte lahkarvamuste tekitajateks ning olla isegi perekonna purunemise põhjuseks. Vanemate reaktsioonid võivad olla kindlasti äärmuslikumad kui näiteks teistel pereliikmetel (st õed ja vennad, sugulased). Uuringutega on tehtud kindlaks, et poisslaste homoseksuaalsuse tunnistamine isale on märgatavalt raskem ning nende reaktsioon on negatiivne ja võib ulatuda isegi vägivallani. Vastupidiselt ema või vendade- õdede arvamusele, kes suudavad olu...
PSÜHHOLOOGIA 1. Psühholoogiateaduse def. teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. 2. Teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, rajas Leipzigis esimese psühholoogialaboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimismeetoditel ja saadud tulemusi on võimalik kontrollida. 3. Kehamahlade teooria Hippokrates, kehamahlade iiteooria kohaselt määrab inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Arvati, et kehamahlu toodab aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.
Referaat Parapsühholoogia Karin Torim 10T Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab paranormaalseid nähtusi. Need on nähtused, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja teadusliku maailmapildiga. Saab oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia uurib eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või
Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nätustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga (psühhokinees) ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, millised on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist
2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Rakenduspsühholoogia püüab teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon seoses teiste ainetega, subjektiivse maailmaga. Kasvatustöö ja ravi nt- otsesemalt nähtavad ül-d. AJALOOST Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism.
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
1. Psühholoogia- on teadus, mis uurib psüühikat ja selle seaduspärasusi. 2. Psühholoogia rakendusharud: kliiniline(haigus), kool, nõustamis-, tervise-, spordi-, kohtu-, militaar-, organisatsioon. 3. Närvisüsteem: 1) Kesknärvisüsteem ( peaaju, seljaaju) 2) Perifeerne süsteem(närvid, närviimpulss) 4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6
Maris Paas,090573 SPSin-1 Suhtlemispsühholoogia 24.novembri kodutöö Kodutöövormis kasutan paarisuhet (elavad koos), et kirjeldada järgmisi käitumise vorme: Positiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. Negatiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatav ebameeldivuse ära jäämine. Karistus- Olukord, kus käitumissagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameel- div sündmus.
LOOMADE PSÜHHOLOOGIA Gertrud Vardja Kristin Prüüs 11r LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE · Loomad näevad erinevale kaugusele. Enamik loomi ei erista värvusi ja pimeduses ei näe üldse. · Sead, lambad, hobused ja veised on täiesti värvipimedad. · Nad eristavad küll objekte, kuid ei pruugi neid enne näha, kui objektid liikuma hakkavad. Nii näeme meie... Nii näevad sead, lambad, hobused ja veised... LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE · Veised on halva ruumilise nägemistajuga - sellest tuleneb hirm uute objektide ees, kartus liikuda valgusest pimedama ruumiosa poole. · Lambad hea ruumilise nägemistajuga, kuid neil puudub võime eristada väikeseid detaile (näiteks ei pruugi märgata osaliselt avatud väravat). · Hobustel on raskusi pimedusega kohanemisel. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE ÖÖSEL · Mõned loomad näev...
- Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest. Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast Seosed teiste valdkondadega: meditsiin,sotsioloogia,sotsiaaltöö,bioloogia ja geneetika, statistika ja matemaatika,õigusteadus,keemia ja füüsika Valdkonnad: - Eristuvad rakenduslikud ja teoreetilised harud - Psühholoogia üldiselt ei tegele inimese ravimisega, vaid terve inimese uurimisega Üldpsühholoogia- käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Arengupsühholoogia: - uurib inimese arengut alates viljastamisest, lõpetades inimese surmaga. -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. Biopsühholoogia: Uurib käitumise bioloogiat-millised keemilised protsessid on tegevuse taga Jagatakse viieks peamiseks haruks:
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemiskompententsus oskus käituda erinevates sotsiaalsestes situatsioonides eesmärgipäraselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis võiks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- ...
Juhi tegevus liikluses on edukam, kui tema mõtte iseärasusteks on: · paindlikkus ( võime ette näha tekkivat probleemi ja selle lahendust, ei aja taga oma õigust, kui see antud olukorras ei too kaasa lahendust) · kiirus · iseseisvus ja vastutus oma tegevuse eest Juhi reageerimisaega mõjutab tema tähelepanu, reageerimisvalmidus ja reageerimisvõime. LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Tähelepanu. Tähelepanu on üks juhi tähtsamaid omadusi. Autot juhtides teeb juht pidevalt tähelepanekuid, mille najal otsustab ja seejärel ka tegutseb.: Tähelepanek: eessõitev juht kavatseb pöörata vasakule, vastu sõidab veoauto Otsus: Mööda sõita ei saa ja tuleb oodata veoauto möödumist Tegutsemine: pidurdan sujuvalt ja jälgin peeglist tagasõitjaid Tähelepanu nõrgenemisel ilmnevad tähelepanuvead. Tähelepanu
Liikluspsühholoogia Inimene sõiduki juhina Liikluskeskkond Liiklus toimub ümbruskonnas , mis sisaldab liikuvaid ja liikumatuid objekte . Juht ammutab informatsiooni tegutsemiseks süsteemis "juht - sõiduk - keskkond (tee)". Selle süsteemi operaatoriks on autojuht, kes pidevalt peab ette nägema, millisesse olukorda ta võib sattuda ja kuidas seal tegutseda . Süsteem töötab hästi , kui seda juhitakse paindlikult ja operatiivselt. · Psühholoogiliselt on autojuhtimise skeem järgmine : Juht saab informatsiooni aistingute kaudu :(nägemine 70%;vibratsioon-vestibulaaraparatuuriga 20%; kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ;...
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)
Militaarpsühholoogia Vaatame algatuseks põgusalt ajalukku. Tuleb tunnistada, et psühholoogia kui teadusharu arengus on sõjaväed enda massiivse inimressursi ja lahingud enda protsessi ja tagajärgedega täitnud teatud mõttes katalüsaatori rolli. Riskides kõlada küüniliselt võiks öelda, et sõjaväeline keskkond enda ekstreemsustes on alati pakkunud ning pakub ka tänapäeval psühholoogiale külluslikult loomulikke eksperimente, mida eetilistel ja praktilistel põhjustel kunagi laboritingimustes luua ei saa. Distsipliini kiire areng saigi
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT.....................................................
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings".
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne.
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse.
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis.
The Examine Goal Orientation and Sports Self Confidence Level of Soccer Players - eesmärgisuunitluse ja spordi enesekindluse taseme uuring jalgpallurite hulgas Antud uuringu eesmärgiks oli uurida eesmärgisuunitlust ja enesekindlust spordis jalgpallurite hulgas. 87 meesjalgpallurit osales selles uuringus. SSCI ja GEO (kahjuks ei leidnud nende kohta rohkem infot) skaalat kasutati andmete kogumisel. On näha, et enesekindlus on üks teguritest, mis mõjutab ja määratleb sportliku tulemuslikkuse. Uurides enesekindlust spordis, kohtame kolme erinevat fakti selle kohta : 1) 1997. Aastal arendatud isemajandamise teooria Banduuras ja mõõdetud olulist prognoosi üksikisikutel aktualiseerides nende eeldatavat käitumist; 2) kasutades tulemuslikkuse ootuseid tajutava konkurentsi teooriana sportlikus käitumises, et kohaneda spordiga; 3) Viimase sammuna enesekindluse uurimisel on käitumise arendamine kohanemaks spordi mõõtemehhanismiga ja ettekujutada s...
Juurdluspsühholoogia kordamisküsimused 1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub:
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
Religioonipsühholoogia Pöördumine ja apostaasia Konversioon Pöördumise sisu on ühene-inimese pöördumine Jumala poole Transformatsioon,või teisenemine-mistahes,isiksusliku maailmapildi muutumine Coe käsitlus (1916)- pöördumine, see on muudatus inimese selfis ehk identiteedis Materjal netis Apostel Paulus!-tabelist eksimiks Richardson: Meetodiks oli meta-analüüs(selle põhjal, teiste töö põhjal) Pöördumise vana paradigma ja uus paradigma 8 erinevat tunnust
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on pa...
saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad:
Muusikapsühholoogia Muusikal on ka psühholoogiliselt suur mõju. „Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme, alates kõige algelisematest kuni kõige arenenumateni. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimentaalpsühholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinilise ja neuroloogilise psühholoogia valdkonnad." Selle lause on kirja pannud Natasha Spender. On ilmselge, et inimesed vajavad muusikat, kuigi küsimusele, miks nad seda vajavad, ei pruugi esimesel pilgul leiduda lihtsat ja selget vastust. Muusikaga tegelema motiveerib inimesi kõige sagedamini rõõm, mis kaasneb selle tegevusega. Muusika suudab kuulajates tekitada nii rõõmu kui kurbust. Muusikat kasutatakse üha enam lõõgastumiseks, et vabaneda psühholoogilistest pingetest.
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele;
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele;
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs.
· Taju · Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess. · Taju omadused: · Taju terviklikkus-tajutakse tervikut väikeste osakute puhul-sõrm=inimene. · Taju jäävus-konstantus-ükskõik,mis asendis varem tajutu on ,ikka tunneme ära. · Taju valivus-Paljude Nähtuste hulgast tajutakse eelkõige neid,mis on tajule kõige olulisemad. · Tajuliigid : ajataju-mille järgi on määrata aega. · Ruumitaju-väikelastel ajataju puudub,ei tohi panna lauale istuma. · Liikumistaju-annab infot esemete liikumise kohta üksteise suhtes ja meie suhtes.Väga aeglast ja kiiret liikumist me ei taju. · Tajupetted e.illusioonid-moonutatud ,ebaõige taju. Esineb nägemise ,kuulmise ,kompimise valdkonnas.
Suhtlemispsühholoogia Läbirääkimised · On protsess ,milles osalevad kaks või rohkem osapoolt , kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. · On järjestikune tegevus 1)sisaldab tavaliselt oma nõudmiste ja ettepanekute esitamist ühe osapool poolt. 2) Nende hindamist teise poolt 3) Millele järgnevad mööndused ja vastuettepanekud. Vabatahtlikkus · Et läbirääkimised saaksid toimuda peavad pooled uskuma vabatahtlikku, mitte sundosalusse. Läbirääkimiste liigid · Jaotavad läbirääkimised pooled tajuvad eelkõige oma huvide vastuolulisust,jagatav ressursi lõplikkust käituvad võistlevalt. · Liitvad läbirääkimised pooled tajuvad oma huvide kooskõlalisust, teevad koostööd lahenduse leidmiseks. Strateegiliste valikud ja põhjendused · Võitlus · Kohandumine · Kompromiss · Vältimine · Koostöö
Sotsiaalpsühholoogia SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA MÕISTE Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.)
Pole õige oma täitumata unistusi lastele peale suruda 4.Pealetükkiv stiil (peale 17.saj) vanemad pööravad lastele rohkem tähelepanu, kuid tekib ka täieliku käitumise kontroll (mõtte- ja tegevusvabaduse puudumine). Komenski, Elliot. Saadakse aru, et karistamine ei ole ratsionaalne kasvatusmeetod. Hakatakse koostama haridusprogramme. Sel ajal tekkis arusaam lapse väärtusest. Siit pärit terminid lapsepõlv, noonusaeg, täisiga, seniilsus. Raamat ,,laste psühholoogia". Lapsi hakatakse koolis õpetama, sest sel ajal tekkisid ka vabrikud: lapsed kooli, vanemad tööle. Laste ettevalmistamine täiskasvanute eluks. Sel ajal tekib ka sõjaväekohustus. Suurt tähelepänu hakati pöörama distsipliinile ja visadusele 5.Sotsialiseeriv stiil (19-20saj. Keskpaik) eesmärgiks kasvatus, trnerovka voli, ettevalmistus iseseisvaks eluks. Vanemad tahavad, et lapsed oleksid õnnelikud. 1933.a. hakkasid lapsed 5-7a töötama, tööaeg oli 14-16 tundi. 20.saj
annaabi.ee 
