Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Turismimajandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miljoneid kroone maksvale reklaamikampaaniale ?
  • Mis on minu arvates turism ?
TURISMIMAJANDUSE ALUSED
Iseseisev individuaalne töö- Õpimapp
Pärnu 2009
Koostas TÜ Pärnu kolledži TH 26 üliõpilane Merili Maasikas ([email protected])
  • Referatiivne ülevaade turismimajanduse kahest artiklist
    1.Kultuuriturism: selle mõjud ning ilmingud rahvusvahelises turismimajanduses (Reisimaailm 6/ 2009 Turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri, Autor:Katri Pille)
    Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus . Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus.
    Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia tänavakaubitsejaga tunduvalt ilmekam kultuurinäide kui vanalinna kitsikuses kõrguv mošee Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Ei ole vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või rahvusparki, oluline on, missuguse emotsiooni ta kaasa saab ning kas tal tekib soov tulla tagasi.
    Artiklis oli mainitud , et lisaks turistide ootuste täitmisele peab arvestama ning jätkusuutlikult arendama ka kohalikku kultuurikeskkonda.Minu arust tõi autor väga hea näite selle kohta, kuidas turismisihtkoha elanikke puhtalt turismiärisel eesmärgil ära kasutatakse. Kareni mägihõimu kuulsad pikk- kael naised on väga tuntud ja paljud turistid käivad neid ka vaatamas. Need naised on kandnud kaela ümber pronksist rõngaid juba pikka aega ja peavad seda ka edaspidi tegema, kuna valitsus nõuab seda. Sissetulek on tohutu. Nõustun sellga, et kultuurgi on ajas muutuv ning uued põlvkonnad loovad uue kultuuri oma näo järgi. Paljud kareni hõimu naised ei ole enam aga motiveeritud oma pärimuskultuuri hoidma , vaid nad sooviksid seda muuta. Kindlasti on nende kultuuril palju muud huvitavat pakkuda, mis on siiamaani jäänud tahaplaanile, kuna peamiselt vaadatakse ainult pikk-kael naisi. Oleks tore ja huvitav õppida tundma ka selle hõimu teisi tavasid.
    Muidugi peavad turismiatraktsioonid kannatama külastajate ülekoormuse all mistõttu nad võivad kaotada oma ajaloolise võlu ja neid tuleb hakata renoveerima, mis muudab monumendi ehtsust oluliselt.
    Me oskame vist rohkem muretseda maavarade, puhta vee või teiste materiaalsete asjade otsa saamise pärast. Kultuuripärand ja turism on seotud väga tugevalt kohaliku elanikkonna ja tundlike piirkondade säilitamisega.Kui mingis sihtkohas hakkab olema turiste rohkem kui kohalikke elanikke, oleme tagasipöördumatult kahjustanud kohalikku elamisruumi ja müünud maha turistidele eheduse. Kohalik elanik ei pea ks peitu pugema, sest keegi tahab müüa kultuuri iga hinna eest, nüüd ja kohe. 
    Üks teemasid, mis samuti oli artiklis välja toodud , oli autentsuse küsimus.Kui kultuuriobjekti hakatakse kasutama turismiatraktsioonina, siis selle kaubanduslikuks muutumise teel võib see objekt kaotada osa oma autentsusest ehk ehtsusest. Mulle meeldis näide põhapaikade kohta, kus autor mainis, et need kohad on muutunud pelgalt üheks peatuseks turistide tihedas päevakavas. See tähendab, et inimesed ei saagi täpselt 
    Kommete sügavust ning siis kaotab kultuuriturism oma ehtsuse.
    Kultuuriturism tähendab palju rohkemat kui tänavatel seisvaid monumente vaadata . Oluline on õppida tundma sihtriigi elanike, kultuure ja tavasid. Saades kaasa mingi kogemus, on inimene kindlasti kultuurselt palju targem kui kuulata fakte, mida giidid tutvustavad.
  • Riga Has a New Brand Image LIVE RIGA and Many Ambitious Plans ( Baltic Outlook november 2009, Autor: Aiga Pelane, Aija Braslina/ BNS)
    Läti on väike Läänemereäärne riik iidse ajaloo ja traditsioonidega. Vaatamata Riia halvale majanduslikule olukorrale üritatakse majandust ja turismi siiski kõigest väest jälle jalule seada. Plaan on teha Riiast kultuuri ja ajaloo keskus, mis oleks külastatud paljude inimeste poolt üle maailma.
    Artiklis oli toodud näiteid selle kohta, mida teha, et turism areneks. Arendades turismitööstust oleks võimalik järgmiseks aastaks luua umbes 10 000 uut töökohta. Tahetakse reklaamida Riiat, kui väärtuslikku turismisihtkohta, et seda külastaksid ka oma riigi elanikud, mitte ainult välismaalased. Linnal on plaanis kulutada palju raha, et teha ideaalsed reklaamikampaaniad. Reklaamikampaania brändinime all Live Rīga algab seitsmes riigis: Eestis, Venemaal, Leedus, Norras, Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Tegemist on riikidega, kellega on Riial regulaarne transpordiühendus. Riia sooviks, et nende riikide elanikud, kes tavaliselt külastavad Riiat ainult läbisõidul , jääksid Riiasse kauemaks ja veedaksid seal ka vaba aega või lõõgastuksid.
    Riia võõrustab tänavu mitmeid suurüritusi, teiste seas NATO tippkohtumine. Põhjus, miks Riia on arenenud, on tegelikult väga lihtne. Riia kui linn ja Läti kui riik on aru saanud konverentsiturismi osatähtsusest üldises arengus. Ettevõtjad ja linn astuvad ühte sammu, käib koostöö. Lisaks sellele, et Riia teeb aktiivset lobitööd, on neil ka toode, mida turundada, ja koht, kus suuri üritusi korraldada, ning võimalused inimesed majutada. Samuti pakub suurem linn mitmekülgset ööelu, mis on konverentsituristile äärmiselt tähtis. Pärast rasket tööpäeva tahetakse lõõgastuda ja pidutseda. Riia on siiski väga heas asukohas ja ning on kujunemas Baltimaade keskuseks.
    Artiklis oli mainitud ka seda, et Riia on sadamalinn. Et ühest küljest oleks tark arendada sadama ehitust ja teenida sellega riigile palju raha. Kuid leitakse, et tuleks võtta eeskuju Frankfurtist, mis pöörab tähelepanu 3 faktorile (lennujaamale, finantsilised teenused, näitused ja konverentsid ). Minu arust on see küll tark mõte, et tuleks arendada kõiki sektoreid, kuid kõige selle jaoks on ju vaja tohutult raha, mida Lätil praegu napib.
    Miljoneid kroone maksev reklaamikampaania ja uus logo Riga Live (Riia elab) on investeering , mis peab linna turiste tooma ja töökohti looma. Idee oleks näidata, et Riias toimub kogu aeg midagi. Kõik peavad mõtlema koos, kuidas tuua rohkem turiste oma hotellidesse, oma restoranidesse, oma poodidesse . Plaan on raha majandusse tagasi tuua.
    Artiklis laideti ka Riia valitsust. Riik mõtleb vaid, kuidas kulusid kärpida. Nad ei mõtle, kuidas tulusid suurendada. Riia linn peaks just tulusid suurendama . Ei saa võtta raha Skandinaavia pankadest. Leian, et osaliselt on see õige ja samas ka mitte. Loomulikult peab mõtlema välja erinevaid viise, kuidas majandust tagasi oma endisesse olekusse tuua. Kuid artiklis konkreetselt ei mainitud, kus sellise projekti jaoks raha saaks. Öeldi ainult, et turismi arendades loovad nad uusi töökohti ja reklaamiga meelitatakse rohkem turiste. Mina siiski leian, et kõigepealt peaks riik oma laenud tasuma ja rohkem riigi eest hoolt kandma. Praegu on selline aeg, kus tuleks ainult kokku hoida. Inimesed on töötud ja masenduses . Lehtedes räägitakse pidevalt Läti põhjaläinud majandusolukorrast. Kas tõesti on vaja mõleda praegu miljoneid kroone maksvale reklaamikampaaniale ? Samas võibolla tõesti see projekt toob tulevikus kasu, mis oleks väga tore, kuid minu jaoks on see natuke ebausutav.
    See artikkel oli vägagi mõtlemapanev. Riial väikse riigi kohta on väga palju tarku mõtteid ja ideid, kuidas turismi arendada. Läti pealinna tulevastele külalistele hakatakse Riiat esitlema kui kohta, kuhu on lihtne tulla, kuid kust on raske lahkuda. Olen kindel, et Riial on palju mida turistidele näidata. Seega loodetavasti on sellest ilusast reklaamist palju kasu ning nad saavad oma majandusliku olukorda sellega parandada. Ma ei tea, kas nad suudavad selle idee ellu viia, kuid proovimata ei juhtu seda kindlasti.
  • Essee teemal „Ökoturismi hetkeolukord ja väljavaated tulevikust
    Turism on tänapäeval maailmas suurim majandusharu ja töökohtade looja, turismi kasvutempo ületab nafta - ja autotööstuse kasvu. Nõudlus keskkonnasõbralike toodete järele mõjutab ka turismi arengut. Ökoturism on sel aastakümnel muutunud üle maailma tuntud turismisuunaks.
    Ökoturism on suhteliselt uus mõiste ja meilegi on ehk rohkem tuntud loodusturism .Ökoturism on sündinud inimeste murest keskkonna tuleviku pärast ja turismi poolt põhjustatud keskkonnakahjustuste tõrjumisest ning teiselt poolt turistide soovist kogeda puhast ja algupärast loodust või turismikeskkonda.
    Loodusturism sõltub motiividest e. külgetõmbefaktoritest (looduse vaatlemine , taimede harrastus , lindude- ja loomade vaatlus , ajaloo ja kultuuri tundma õppimine, rannal viibimine, marjade ja seente korjamine , kalapüük, jahindus , loodusfotograafia jne.);
    Samuti on oluline liikumisviis (looduses jalutamine, jalgsi matkamine , jalgrattamatk, maastikurattaga sõit, paadisõit, kanuu - ja süstamatk, ujumine , surfamine, purjetamine , ratsutamine, murdmaasuusatamine , mäesuusatamine, mootorkelkudel sõit jne.).
    Eelnevalt toodud näidetest on näha, et tegu on üsna ebatavalise turismiliigiga. Võib jääda mulje, et keegi ei soovi minna reisile, kus puhkus ja logelemine jäävad tahaplaanile. Enam ei tähenda eksootika lõunamaa palme, vaid inimesest puutumata loodust
    Inimesed on rohkem teadlikud meie keskkonna kohutavast hävimisest, mille on põhjustanud inmkond.Suurlinlik elumiljöö ( betoonmajade hiiglased, elu suurmajades, ebapiisav haljastus , lärm, ebapuhas õhk jne ) nuserdab inimest. Halvenev elukeskkond tekitab kõrgendatud turisminõudlust: tekib soov viibida puhtas looduses, maakeskkonnas, kosutavas vaikuses ja värskes õhus.
    Ökoreisijad on kindlad, et külastatud piirkonna looduslik, kultuuriline ja ühiskondlik seisund nende tõttu ei halvene, vaid paraneb . Säärased reisid on tunduvalt kallimad tavareisidest, nii nagu igasugune ökoloogiliselt puhas toodang on kallim kui tavatoodang. Kõrgema hinna sisuks on maksed turistide külastuste käigus kulunud ressursi - looduse, kultuuriväärtuste, kohaliku rahva heaolu säilitamiseks ja taastamiseks. Tavapärane turismikorraldus ei pööra sellele eriti tähelepanu.
    Loodusinimesi on väga erinevaid. Mõni on nõus telgis ööbima, mõni on nõus päev otsa sumpama märjas rabas. Aga on ka selliseid, kes tahavad loodusega tutvuda natuke mugavamates oludes, eelkõige vanemad inimesed. Tänapäeval pakutakse turistidele väga kvaliteetset transporditeenust, väga head majutust, loodetavasti ka rahuldavat toitlustamist ning ühtlasi rahuldatakse nende loodushuvi.
    Minu arvates, on ökoturism üsnagi arenev turismiliik. Selleks, et tulevikus mõtleksid inimesed rohkem säästvatele reisidele, on vaja kindlasti valitsusel ja kohalikel omavalitsustel seda rohkem propageerida ja teha ökoturism inimestele võimalikult ligitõmbavaks. Selleks, et valdkond areneks tuleks teha tihedat koostööd eri sektorite vahel. Samuti tuleks kohalikud elanikud kaasata turismipoliitika kujundamisse ja otsuste tegemisse. Minu arvates tuleks propageerida kohalike toiduainete ja ehitusmaterjalide ostmist. Kindlasti tuleks välja arendada uued tooted, mis turiste meelitaks. Praegu on inimkond küll teadlik meie halvast olukorrast keskkonnas, kuid loodan, et tulevikus suhtutakse probleemide lahendamisse veel tõsisemalt. Ökoturist ju otsib puhast loodust ja ta tahab reisida nii, et loodust võimalikult vähe reostada. Turistile peaks olema nähtav, et kõik keskkonnastandardid on ideaalselt täidetud. Seega oleks oluline arendada järelvalvet müra, joogivee, suplusvee, reopuhastusvee osas. Leian, et oleks huvitav, kui giidid räägiksid turistidele millised looma-või taimeliigid ja nende elupaigad on ohustatud. Samuti võiksid nad seletada, millest see kõik tingitud on. Arvan, et giidid peaksid saama kaitsealade töötajate koolituse. Kindlasti teeks see reisi põnevamaks. Ja kindlasti nendes piirkondades, mis on ohustatud, tuleks keelata keskkonda kahjustavad spordialad.
    Turismiteenuse pakkujate ja turistide vahetalitajatena tegutsevad reisikorraldusfirmad koondavad ühte kohta kokku mitmesugused turismiga seotud teenused, moodustades neist puhkuse täispaketi, mida siis kas otse või reisiagentide kaudu klientidele turustatakse. Iga pakett koosneb tavaliselt majutusest (tihti ka osalisest toitlustamisest), transpordist sihtkohta ja tagasi, maismaatranspordist sihtkohas ning üritustest või tegevustest, nagu ekskursioonid , huvitegevused jne. Reisikorraldajatel ei ole sugugi alati otsest kontrolli nende toodete keskkonna- ja sotsiaalse mõju üle. Kindlasti ootavad kliendid tulevikus oma reisikorraldajatelt üha enam, et lisaks enda pakutavatele toodetele kõrge kvaliteedi ja hea hinna-kvaliteedi suhte tagamisele kindlustaksid nad ka selle, et need tooted säästaksid keskkonda ja kohalikku kogukonda .
    Enamasti on arenenud riigid keskkonna ohtudest rohkem teadlikud kui arengumaad . Teatavasti on paljud arengumaad turistidele oma sooja päikese ja ilusa looduskeskkonna tõttu rohkem atraktiivsemad kui arenenud riigid. Paljud Euroopa riigid teevad investeeringuid arengumaade turismisektorisse. Loodetavasti tulevikus mõistetakse, et kui investeeringud peaksid kuidagi kahjustama abisaaja maa keskkonda, siis neid ei teostata. Minu arvates oleks õige osutada abi ka neile riikidele, kes on massilise turismi tõttu suures hädas. Rikkamad ja targemad riigid peaksid aitama arengumaid, liigse turistide sissevoolu eest. Selleks, et ökoturism saaks areneda ülemaailmselt, peaksid kõik riigid tegema tihedat koostööd.
    Ökoturistid külastavad palju väikeseid saarepiirkondasid ning mäestiku- ja rannikualasid. Tuleks meelitada turiste ka mujale, vastasel korral need imelised külastuspaigad ei pea liigsele inimmassile vastu ja hävivad.
    Ökoturismis on väga oluline, et mingis riigis viibides saaksid turistid maitsta, tunda, osta kodumaist toodangut. Kahjuks pole kohalik turism veel piisavalt seotud kohaliku tooraine kasutamisega. Näiteks Eestis müüdavad maavillased rahvuslike mustritega kampsunid on sageli hoopis Rootsist pärit lõngast, aga võiks ju olla kohalikust! Tahan rõhutada, et tulevikus võiksid ökoturismiga tegelevad riigid panustada rohkem kodumaisele toodangule.
    Samuti üks oluline probleem on, et tänapäeval pole piisavalt universaalseid grupisaatjaid. On inimesed, kes tunnevad näiteks hästi linde või muud keskkonnaga seotud valdkonda. Aga nemad ei oska piisavalt hästi võõrkeeli. Kui leitakse hea giid ja hea tõlk, siis oleks ühtaegu vaja ka inimest, kes suudab nädal aega veeta koos väikese rühmaga küllaltki stressitekitavas olukorras, sest kõigil on oma soovid. Selleks on vaja inimest, kes on võimeline hästi rühmaga töötama, on tugev psühholoog ja oskab olukordadest välja tulla ka siis, kui juhtub midagi plaanivälist. Nii et oleks vaja kolme töötajat, mitte üht. Seega tuleks tulevikus pöörata suuremat tähelepanu giidide koolitamisele ja arendamisele. Ma ei taha öelda seda, et meil pole piisavalt spetsialiste, kuid enamus on juba hõivatud mõnes välismaafirmas. Seega väikeriikides tekib hea giidi saamiseks probleeme.
    Ökoturism suhtub vastutustundega piirkonda, kus loodust vaatamas käiakse. Lisaks loodusele huvitutakse ka kultuuripärandist ja sellest, kuidas elu täna kohapeal käib, milline on kohalike inimeste käekäik. See on üsna uus turismiliik ja väärib kindlasti lähemalt tundmaõppimist. See on üks võimalus proovida aidata lahendada globaalseid probleeme, mis on tänapäeval väga problemaatilise aktuaalsusega. Üllatav, et ka turistina on võimalik keskkonda hoida. Iga vähegi reisihimuline inimene peaks proovima kätt ka ökoturistina. Arvan, et on võrratu tunda puhast loodust ja tegutseda aktiivselt värskes õhus. Vaadates tuleviku suunas, on sellel turismiliigil kindlasti palju võimalusi. Kui vähegi üritada ja tahta, siis on kindlasti võimalik säästvad reisid inimestele kütkestavaks muuta.
  • Ülesanded, mis anti kursuse raames
    Mis on minu arvates turism ?
    Turism on tänapäeva inimese jaokselu lahutamatu osa. Turism on mitmekesine majandusvaldkond, mis muutub paljudes maades iga aastaga üheks juhtivamaks majandusvaldkonnaks. Minu arvates hõlmab turism kõiki nähtusi ja tegevusi, mis on seotud inimese lahkumisega tavaelukohast, ja viibimesega mingi aja kuskil teises kohas. Turismi vaadeldakse enamasti kui organiseeritud reisimist, sest turismiteenuseid pakuvad mitmesugused ettevõtted ehk reisikorraldajad ja reisibürood. Inimestel on reisimiseks omad põhjused. Osad reisivad oma lõbuks või puhkuseks, teistel on jällegi ärilised eesmärgid, kolmandatel on nt perekondlikud põhjused. Igasugune inimese asukoha vahetus tema kodukohast reisieesmärgini toimub enamasti mingisuguse transpordivahendiga. Reisieesmärgi kohas peatutakse hotellis .
    Turismi kaudu saavad inimesed teavet selle kohta, kuidas on elanud meie esivanemad aastaid tagasi ja kuidas teevad nad seda praegu. Turism võimaldab meil tutvuda erinevate riikide kultuuride ja tavadega. Samuti on võimalus kogeda erinevate maade loodust ja eripära. Turism on eelkõige selleks, et inimesed saaksid lõõgastuda ja puhata igapäevastest tegemistest ja toimetustest.
  • Turismimajandus #1 Turismimajandus #2 Turismimajandus #3 Turismimajandus #4 Turismimajandus #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Blowyamind Õppematerjali autor
    Õpimapp

    Sarnased õppematerjalid

    Loodusturism eksam
    22
    doc

    Loodusturism eksam

    1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3

    Bioloogia
    Eksami küsimused ja vastused
    3
    doc

    Eksami küsimused ja vastused

    Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta

    Loodusturismi alused
    Loodusturismi eksamiküsimused ja vastused 2017
    8
    docx

    Loodusturismi eksamiküsimused ja vastused 2017

    1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism,

    Loodusturismi alused
    Turism maailmas ja Kasahstanis
    7
    pdf

    Turism maailmas ja Kasahstanis

    Aasias on lennutranspordi kasutamise protsent turistide suurem maailmaga võrreldes. Turistid kasutavad lennukeid transpordivahendina Aasias 65%. Turism on seotud tihedalt seotud mitmete majandusharudega nagu näiteks transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Aga ka suveniirid, ekskursioonid ja ka kultuuriüritused. Reisimisega kaasneb teenuste tarbimine ja ka osutamine. Turist toob riiki palju raha sisse. Lisaks otsestele kulutustele on turism ka riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Turist tuleb reisikohta, et vaadata ja kogeda midagi teistsugust. Kasahstani turismist lähemalt Kasahstanis on turistide arv 8,79 miljonit inimest. Viimase kahekümne aasta jooksul on Kasahstani külastavate inimeste hulk tõusnud. Kui vaadata 2010. aastat, siis oli turistide arv kõigest 4,10 miljonit. Rahvamajanduse kogutoodangust moodustas turism 1,5%

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    Loodusturismi eksam 2019
    14
    pdf

    Loodusturismi eksam 2019

    paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - ​maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maaturism hõlmab ka loodus- ja talu-(agro)turismi. ● Agroturism - ​aktiivne puhkus maal: puhas loodus, tervislik toit, saun, koduloomad. Agroturism toob lisasissetuleku põllumeestele

    Loodusturismi alused
    Turismivormid - konspekt
    11
    docx

    Turismivormid - konspekt

    Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid

    Turism
    KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES
    14
    docx

    KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES

    Materjali otsitakse keskkonnasäästlikkuse arendamise kohta peamiselt internetist ning samuti kasutatakse ka teadusandmebaasi. Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse kaheks alapunktiks. Esimeses osas kirjutatakse säästvast turismist ja kuidas hoida kulusid kokku. Töö teine osa keskendub peamiselt keskkonnasõbralikele kvaliteedimärgistele. 3 1. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS HOTELLIMAJANDUSES 1.1. Säästev turism Tänapäeval tuntakse üha enam muret meid ümbritseva keskkonna- ning selle säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse vastu. Ka turismis vaadatakse selle poole ja püütakse olla keskkonna vastu rohkem lugupidavamad. Säästva arengu põhimõtteks on saavutada majanduse kasv, mis tagab kõrged elustandardid ning aitab kaitsta ja säilitada stabiilset elukeskkonda nii meile kui ka järgnevatele põlvkondadele. Kuid, mis on hotellimajandus

    Turism
    Turismi vormid
    12
    docx

    Turismi vormid

    kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt.

    Turism




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun