Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Miks arvatakse, et vaid kõrgharidusega inimestel on tulevikku?

Miks arvatakse, et vaid kõrgharidusega inimestel on tulevikku? Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus kaugele jõuda ning on veendunud, et vaid kõrghardusega saab edukaks. Samas on ka palju inimesi, kes peale keskkooli lõppu ei soovi haridusteed ülikoolis jätkada, vaid suunduvad tööle ning hakkavad enda karjääri hoopis sedaviisi üles ehitama. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas kõrgharidusega noored on valmis suunduma tööturule? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist. Silmaringi avardamine tuleb alati kasuks. Pole oluline, kas seda tehakse läbi õppimise või välismaal tööl käies. Meie kiiresti arenev ühiskond on loonud „illusiooni“,

Eesti keel

3

doc

Kas ülikool või kutseõppeasutus

praktilise kasutamise võimaluste üle edaspidises elus. Viimasel ajal on hakatud diskuteerima teemal, kas ülikool või kutseõppeasutus. Meie vanemate kooli lõpetamise ajal läksid kõik paremad õpilased iseenesest mõistetavalt gümnaasiumi ja seejärel ülikooli. Ainult eriti kehvad õppijad asusid õppima kutsekooli. Ja tulemused on praegu meie ühiskonnas näha. Nüüd aga on seisukohad muutunud. Meie riigis on praegu väga palju kõrgharidusega inimesi, kes peale ülikooli lähvad tööle paremal juhul panga telleriks, halvemal Iirimaale seeni korjama või kanu kitkuma. Samas on puudu spetsialistidest. Niivõrd erudeeritud inimesi, kes ei oska praktilist ja vajalikku tööd teha, on liiga palju. Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakendkõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku ettevalmistusega töötajaid. Eestlastel on põhjust olla uhke oma kõrgelt haritud rahva üle. Paraku on tegemist vaid särava fassaadiga.

Eesti keel

50

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

........... 24 2 3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti

Geograafia

12

doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas

Politoloogia

40

docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi

Pedagoogika

6

docx

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist

Siiski tundub, et paljud valimislubadused käivad noorte ja tööliste kohta. Lubatakse paremat palka, rohkem töökohti, paremaid töötingimusi, paremat haridust ja nii edasi. Erakonnad justkui näitavad välja, et olukord on kontrolli all ja probleemi pole ning seda selleks, et võita valijate hääli. Valijatele peaks jääma mulje, et kõik on niigi hästi aga just teatud erakonda valides saaks veel paremini. Midagi on minu arvates siiski ka paremaks muutunud ja selleks on tasuta kõrgharidus. See annab tõesti väga paljudele noortele võimaluse end harida ja saada ka Eesti riigis töökoht, millega oleks võimalik ära elada. Sellel võib olla positiivne mõju, et vähendada noorte lahkumist. Milliseid meetmeid peaks aga veel rakendama, et vähendada lahkumist ja tuua välismaal töötavad eestlased koju? Näiteks 2010 aastal käivitati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projekt “Talendid koju!”

Ühiskond

4

doc

Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad?

Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on väga väike osa ning noored, kes moodustavad s

Ühiskond

2

docx

Meediateooriad arvamuslugu - Noorte lahkumine Eestist

See muudab teda julgemaks, iseseisvamaks ja läbi uue kultuuri õpetab teda nägema maailma ka teise nurga alt. Ometi suhtutakse viimasel ajal kodumaalt lahkunud noortesse justkui taunivalt. "Mujal näib ikka muru rohelisem, küll nad varsti saba jalge vahel, tagasi tulevad." Kui aga ei tulegi, pole probleem niivõrd see, et noored lähevad, kuivõrd see, et kuidagi tuleks nad siia tagasi meelitada. Paljud noored lahkuvad Eestist kogemuse saamise eesmärgil, olgu selleks siis reisimine või haridus. On ka neid, keda meelitab kõrgem palk ja paremad elutingimused - üle piiri vaadates jääb tihtilugu mulje, et vastu vaatavad sealt pudrumäed ja piimajõed ning varandus ootab avasüli. Mitmed noored (ja mitte ainult noored, vaid ka inimesed kellel juba pere olemas) lahkuvad, et puhata majanduslangusega kaasnenud stressist, eestlaste mornist olemisest ja meie jahedast kliimast. Tihti lahkutakse, sest siin ei ole kerge leida tööd, millega end ära elatada.

Meediateooriad

Kommentaarid (0)