Talupere Referaat Pererahvas ja teenijad Talud olid 19.- 20. sajandil Eestis väga erineva suurusega, maa-alad varieerusid ühest hektarist kuni mitmesaja hektarini. Põllumaa moodustas kuni 30% üldpinnast. Talupered olid samuti suured. Kui võtta tollaaegne Mäe talu, seal oli maad 80 hetkarit ja sellest 26 hektarit moodustas põllumaa. Talus peeti nelja kuni viite houbust, lehmi 11-12. Selle talu pere oli kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga
kogupindala oli 18,3 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul pole maailma kogutoodang märkimisväärselt tõusnud, kõigest 18%. Kartul Eestis Kartul jõudis Venemaa kaudu Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, seejärel hakkasid talunikud oma aedades kartulit kasvatama. 19. sajandi lõpus. 20. sajandi alguseks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20 %, ulatudes 70 tuhande hektarini. 2010. aastal kasvatati Eestis kartulit ligi 9000 hektaril. Eestis kasvatatakse umbkaudselt 8090 sorti. Eestis tegutseb aastast 1989 Eesti Kartulitöötlejate Ühistu. Kasutamine Kartulimugulaid kasutatakse peamiselt : Toiduks Loomasöödana Sellest valmistatakse : Tärklist Piiritust Siirupit Tänan kuulamast !
peamiselt tooraine saamise ebakindlus. Toiduks mittekasutatavate põllukultuuride kasvatamine ei ole edenenud soovitud suunas, pigem on turg ebastabiilseks muutunud, mistõttu põllumehed ei soovi oma maad selliste kultuuridega aastateks siduda . Eesti Statistikaameti andmetel edenes rapsikasvatus Eestis märkimisväärselt 1990ndate teisel poolel. Võrreldes 1995. aastaga suurenes rapsi kasvupind 2002. aastaks 4,5 korda (6000 hektarilt 32 900 hektarini) ja rapsisaak 8,1 korda (7000 tonnilt 63 900 tonnini). 2003. aastal tõusis kasvupind 47 200 hektarini ja saak 72 400 tonnini. Rapsi saagikus aga vähenes - 2002. aasta 1944 tonnilt 1635 tonnini hektarilt 2003. aastal (-15,9%). Vähenemise põhjusi tuleb otsida ebasoodsatest ilmastikuoludest. Võttes aluseks rapsi kasvatamisel tehtavad kulutused, loeb Põllumajandusliku Informatsioonilevi Koordineeriv Keskus rapsikasvatust tasuvaks siis,
Metsakalmistu 1933. aastal avati Kloostrimetsas esimene avalik linnakalmistu. Algselt oli selle pindalaks kavandatud 24,2 hektarit, mis tänaseks on kasvanud 48,3 hektarini. Metsakalmistu on on endiselt eestlastele väga tähendusrikas ning seda külastavad endiselt pered põlest-põlve. Tähtis on õpetada ka nooremaid põlvkondi austama ning hoolt kandma mineviku eest. Kuid kas mina hoolin ning tean piisavalt lahkunutest ning kalmistustst? Metsakalmistu on enim tuntud oma erilise välimuse poolest. Seda kalmistut on tahetud aegade algusest saadik hoida loodusliku välimusega. See asub looduslikult ilusas kohas, kus on palju mände ning maas on rohkelt sammalt
Soo Soo on looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaesuse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Eestis on 9836 sood, mille kogupindala ulatub 1 009 101 hektarini. Soo on ala millel kasvab palju erinevaid samblaid . Soos kasvab ka palju erinevaid taimi nt kukemari, mustikas, jõhvikas. Soo on märg, kõikjale kuhu sa astud on vesi all ,ainult kui turbasammal on piisavalt paks, siis saab selle peal kõndida. Soo on nagu üheltpoolt veekogu , aga teiselt poolt kasvavad seal tammed ja muud taimed. Öeldakse ,et soo on märg maa. Soo saab olla vaid seal, kus on maa aasta läbi märg. See teine oluline tunnus on see et seal koguneb turvas
Alates 2001. aastast on poollooduslike koosluste hooldamist ja taastamist üle-eestiliselt toetatud. 2007. aastast on alade hooldamiseks kasutatud peamiselt Maaelu arengukava (MAK) vahendeid. 2013. a on kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid. Looduskaitse arengukava (LAK) näeb ette, et aastaks 2020 suureneb taastatud ja hooldatud poollooduslike koosluste pindala 45 000 hektarini. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on muuhulgas ühiskonna teadlikkuse kasv PLK-de väärtustest, hooldusega tegelevate inimeste arvu suurenemine, nende varustatus vajalike vahenditega ning ligipääsuvõimaluste tagamine hooldatavatele aladele. Ülejäänud ligikaudu 15 000 ha poollooduslike koosluste kaitse korraldamine tuleb lahendada aastaks 2030. Kõik meie pärandkooslused on arvatud Euroopa Liidu (EL) tasandil Natura 2000 võrgustiku abil kaitstavate elupaikade hulka
loomal ebaselged või puuduvad üldse. Sarved on kuni 8 haruga kummalgi sarvel üks ettepoole ulatuv haru. Elupaik. Eelistab niiskeid tiheda alustaimestikuga leht- või segametsasid, mille läheduses on põlde. Võib liikuda ka okaspuunoorendikes. Eluviis. Enamjaolt hämarikuloom, kes liigub nii hommikul kui ka õhtul. Varem oli ta aktiivne ööpäev läbi, kuid inimtegevuse tõttu liigub rohkem hämarikus. Pullide liikumispiirkond võib ulatuda kuni 12 hektarini. Emanjaolt kipuvad elama karjades, mis on külmal ajal ja toidu nappusel suuremad ning muul ajal väiksemad. Isasloomad on domineerivad. Segamini võib ajada. Kui teda kellegil näha õnnestub siis vaevalt teda segamini mõne teise loomaga ajada saab. Kuna tähnikhirvi on Eestis äärmiselt vähe, siis võib esimene pähetulev mõte olla punahirv, kuid tähnid räägivad kiiresti tõe välja. Levik ja arvukus Eestis. Tõenäoliselt seda looma Eestis ei ole, kuid vahel võib ta ida-poolt
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 1984 Maareform Esimeseks sõjajärgseks muudatuseks Nõukogude Eestis sai maareformi läbi viimine, millega tehti algust juba 1944. aasta septembris. Üheks olulisemaks osaks nõukogulikus reformis oli maa sundvõõrastamine e. riigistamine. Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei võinud omada üle 5 - 6 ha. Maareform sai läbi viidud 1945. aastaks, kuid väikeseid täiendusi toimus hiljemgi. Suure maareformi tulemusena oli ENSVs 136 000 talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja
Alam-Pedja looduskaitseala loomisest 1994. aastal kuni 2006. aastani oli Kotkas ainulaadne kui ainus mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, kes otseselt korraldas suure riikliku looduskaitseala looduskaitsetööd. See aeg sai läbi, kui loodi riiklik looduskaitsekeskus ja kõik kaitsealad koondati kesksesse süsteemi. Pärast seda on LKÜ Kotkas põhivaldkonnaks jäänud taastamis- ja hooldustööde korraldamine Alam-Pedja jõeluhtadel, mis on viimaste aastate jooksul suurenenud 1500 hektarini, ning Palupõhja looduskooli arendamine ja loodushariduse edendamine. Looduskaitseühing on saanud ühe tunnustuse 1993 aastal (Eesti taassünni auhind), Eestis pesitsevate haruldaste kotkaliikide ja must-toonekure kaitsmise eest. Ühing osales projektis ,,Happyfish". Kärevere ja Võrtsjärve vahel laiuval Alam- Pedja looduskaitsealal Emajõe 55 vanajõe paljud suudmed setetest ummistunud ja luhad võssa kasvanud ning nii on kalade kudemispaiku vähemaks jäänud
Kasvupinnad ja levik Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum soja. 60% praegu turul olevast sojast on GM.Soja kasvupind on viimastel aastatel eelkõige laienenud Brasiilias ja Argentinas. Kui näiteks 2004 aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, siis 2005. aastal ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. Keskmine aastane juurdekasv oli suurem arenguriikides, ulatudes 23 %-ni. Nii näiteks kasvas India GM puuvilla pindala aastaga 160% - 2004. aastal oli GM puuvilla all Indias 0,5 miljonit, 2005. aastal juba 1,3 miljonit hektarit. Arenenud riikide GM põllukultuuride pindala kasvas aastaga 5%. Kasutatud kirjandus: http://www.eko.org.ee/gmo/ http://www.pikk.ee/Keskkond/gmo/muundatudkultuurid http://www.envir.ee/959236 https://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/461/GMO%20taimede
Statistikaameti andmeil on Eestis 245 400 veist (sealhulgas 102 000 piimalehma), 379 500 siga, 95 000 lammast ja kitse ning 1 734 200 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal. Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. Teravilja kasvupind on viimastel aastatel järjest suurenenud, ulatudes enam kui 309 000 hektarini. Suvivilja kasvatatakse 2008. a seisuga 253 000, talivilja 70 000 ja rapsi 77 000 hektaril. 9 Viimastel aastatel on vähenenud põllumajanduslike majapidamiste arv ning muutunud nende struktuur. Muutused on toimunud ka majapidamiste juhtide soolises ja vanuselises struktuuris ning töökoormuses. Ajavahemikul 2003-2007 vähenes põllumajanduslike majapidamiste arv 36,7%,
aastate algusest ületanud 1,5 miljoni tonni piiri. Kaevandatavate turbaväljade kogupindala on praegu 20 281 ha. Kaevandamine on lõpetatatud umbes 15 000 hektaril. Sellest tulenevalt võib järeldada, et otseselt on turba kaevandamisega hävitatud umbes 30 000 hektarit rabasid ning umbes sama palju on kaevandamise naabrusmõju tagajärjel kaudselt kahjustatud rabasid. Järelikult võib Eestis turbakaevandamise tõttu kuivendatud rabakoosluste pindala ulatuda 50 00060 000 hektarini. Iga aastaga suureneb kaevandamise tõttu ammendatud ja hüljatud turbaväljade pindala. 2009. aastal lõpetatud märgalade inventuurimise põhjal ulatub nende pindala 9371 hektarini, paaril järgmisel aastakümnel suureneb see pindala enam kui kaks korda. Ammendatud turbaväljad avaldavad ümbruskonna veereziimile negatiivset mõju ning need on ka kasvuhoonegaaside allikaks, samuti suurendavad põlengute riski, vähendavad bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust
Puuvill 0,8 6,8 7,2 9,0 Raps 0,1 2,7 3,6 4,3 Papaia - <0,1 <0,1 <0,1 Kartul <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Kokku 1,7 52,6 67,7 81 Kui 2004 aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, siis 2005. aastal ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) andmete põhjal on võrreldes 2006 aasta seisuga GM kultuuride kasvatamine 2007 aastal suurenenud umbes 10% võrra, jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50% hõlmab USA. Tabel 2. Riigipõhised GM kultuuride kasvupindalad suurenevas järjekorras 2007 aastal ( Truve jt 2008: 5) Riik Kasvupindala GM kultuur ( mln/ha)
hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning all-linn hõlmas 29.3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. Aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav.
• Teravilja kasvatamiseks leidub Eestis sobivat maad ca 820 000 ha (78% haritavast maast). 11 Teravilja kasvupind Eestis aastatel 1919-2013 (tuhandetes hektarites) 12 Teraviljade kasvupinna osakaal Eestis 2013. aastal (%) 13 • Viimastel aastatel on Eestis suurenenud taliteraviljade külvipind – koos talirapsiga 80 000 hektarini. • Taliteraviljad on suviteraviljadest kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine). 14 Teravilja kasutamine Eestis 2010. a 15 • Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud
suur eksporditulu. Kuid kõigel on ka oma tagajärg sest seda edu peab millegi või kellegi arvelt saavutama. Yangtze jõe delta seisab silmitsi probleemiga, kus linnad aina kasvavad ning haaravad enda alla väärtusliku ja viljakat põllumaad, haritava maa vähenemisele aitavad kaasa ka pidev rahvastiku kasv, industrialiseerimine ning riigi poliitika. Võtame aastad 1992- 1997 selle aja jooksul vähenes Zhejiang provintsis põllumajanduslik maa 4,7% 1,69 miljonilt hektarilt 1,61 miljoni hektarini. Jiang et al (2011) on veendumusel, et selline muutus teeb murelikuks, kuna, kui mõelda tulevikule, siis on väga raske ette kujutada, et kord linnadele antud maad saaks tagasi muuta põllumaaks. Põllumaa vähenemisest ei ole puutumata jäänud ka Yangtze jõe delta teine osa, kus Lõuna- Jiangsu provintsis haihtus aastatel 1990-2006 ühtekokku 182 485 hektarit haritavat maad, mis tegi aastaseks kaoks umbes 11 405 hektarit,
Tänaseks on möödunud maareformist üle 20 aasta ning peaaegu kõik erastamisele ja tagastamisele kuulunud maad on leidnud omaniku, reformimata on ca 9% maismaast (Maa-amet). Põllumajanduse kokku tõmbumine 90ndate alguses avaldas mõju ka põllumajandusmaa kasutusele. Kui 1990. aastal oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, siis 1995. aastaks vähenes see veelgi ning langes 873,8 tuhande hektari piirile. 2001. aastaks oli põllumaa kasutus vähenenud 677,8 tuhande hektarini ning langes veel kuni aastani 2004, mil pindala oli 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal). Aga alates 2005 aastast hakkas põllumaa pindala taas tõusma (Rando Värnik et. al 2011). Põllumajandusmaade vähesus ja põllumajandusettevõtete soov oma tegevust laiendada suurendas maade rentimist. Aastal 2003 oli põllumajandusettevõtetel renditud keskmiselt 45,6% põllumajandusmaad (Eesti Maaelu arengukava… 2006)
traditsiooniliselt „teiseks leivaks”, samuti on levinud nimetus kardulas, tuhlis, tuhvel, maaubin. Kartul jõudis Venemaa kaudu Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, seejärel hakkasid talunikud oma aedades kartulit kasvatama. Märkimisväärne tõus meie kartulikasvatuses toimus 19. sajandi lõpus. 20. sajandi alguseks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20 %, ulatudes 70 tuhande hektarini. Kartuli külvipind oli kõige suurem 1949. aastal (100 000 ha) ja kogutoodang saavutas maksimumi 1953. aastal, küündides 1,45 miljoni tonnini. 2010. aastal kasvatati Eestis kartulit ligi 9000 hektaril. Kartulipõldude pindala on aastate jooksul oluliselt vähenenud, kümme aastat varem oli see 30 000 hektarit[6] ning 1990. aastate alguses 65 000 hektarit. Sellisel vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Eesti
Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve, hirve, mägikitse, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut, lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde (sealhulgas flamingot), roomajaist sosalikke, madusid ja lõunaosas kameeleone. Inimtegevus Hispaania on maailma juhtivaid juhtivaid oliiviõli tootjaid. Maal on ligi 60 suurt viinamarjakasvatusala, mille kogupindala ulatub pooleteise miljoni hektarini. Veini saadakse aastas 30 miljonit hektoliitrit, millega ollakse Euroopas kolmandal kohal Itaalia ja Prantsusmaa järel. Suurimaks ekspordiartikliks on apelsinid, mandariinid ja teised tsitrusviljad, mida kasvatatakse peamiselt maa kagurannikul. Hispaania majandusime sai alguse 1959.aastal, mil impordi- ja ekspordipiiranguid oluliselt leevendati. Autotehaste toodang neljakordistus aastail 1970-1988 ja praegu toodetakse seal ligi 2 miljonit sõiduautot aastas
Sissejuhatus Käesolev töö on kirjutatud Meenikunno looduskaitsealast. Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala
produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule (3). Katseistandustes saavutatud maksimaalsed produktsiooni tulemused, mis on isegi üle 20 tonni hektari kohta,viitavad maksimaalsele kasvupotentsiaalile optimaalsetes kasvutingimustes, kuid ei ole kindlasti laialdasemal kasvatamisel saavutatavad. Rootsis ulatub energeetiliste pajukultuuride kasvupind 13-16 tuhande hektarini (1). Eestis on üle poole metsaressursist tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast
mikrokliima, mulla ja taimkattekooslusega väikseim maastikuüksus. Paigas on keskmise suurusega pinnavormil (künkal, nõos, väikesel tasandikul, orus jms) kujunenud geosüsteem. Paigastik on suuremal pinnavormil (paetasandikul, moreenitasandikul, mõhnastikul jms) kujunenud maastikuüksus. Igas paigastikutüübis valdavad mingid kindlad paigased. Looduskasutuse ja looduskaitse kavandamisel on paigastikud oma suuruselt (mõnekümnest hektarist mitmesaja hektarini) arvestatavaimad maastikuüksused. Iga maastikurajoon on asendist ja arengust johtuvalt mingite kindlate paigastike kogum. Eesti alal on eristatud 19 paigastikutüüpi ja 46 alltüüpi. Maastikurajooni paigaseline ja paigastikuline struktuur on kõige iseloomulikum selle tuumikalal. Servaalal vahelduvad paigased naabermaastikurajoonide tüüpiliste üksustega ja moodustavad siirdevööndi, kus joonelised piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised.
460-st Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired). Peruust on metsadega kaetud 56% ehk 72 miljonit hektarit. Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 (16%) endeemsed. 2.2 Looduskaitse 21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks aktiivseid meetmeid rakendatud. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021. aastaks loodetakse metsade hävimise nullmäärani jõuda. 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS Peruu – see on eeskätt ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa. Just tänapäeva Peruu territooriumil asub inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on
on seotud ühenduse strateegiatega mitmetes muudes valdkondades, nagu maaelu areng, arengukoostöö. õigusaktide ühtlustamine, teadustegevus, statistika jne. (1) 5 1. Metsade tähtsus Euroopa liidus Euroopa Liit (EU) on üks suuremaid osalejaid ülemaailmses metsanduses. Rootsi, Soome ja Austria liitumine 1995. aastal kahekordistas ELi metsaga kaetud pindala (see suurenes 113 miljoni hektarini, millest 87 miljonit hektarit on majandatav mets), samal ajal suurenes metsamaa osakaal 21%-lt 31%-ni. 2004. aasta laienemisega suurenes EU-25 metsa pindala 20% võrra, üksnes majandatavat metsa oli enam kui 148 miljoni hektarit; kui aga võtta arvesse põlismetsad ja muud metsastunud alad, ulatus pindala 160 miljoni hektarini. EU-25 on metsa pindala poolest maailmas kuuendal kohal, metsa pindala on samas suurusjärgus Hiina ja Indoneesiaga. 2007
võib. Pimestiku klindisaarestiku paekattelised saared ja nende vahele jäävad süvendid moodustavad ulatusliku osa Vaivara rikkevööndi nime all tuntud struktuursest vööndist. Põhja-Eesti aluspõhjale omane suhteliselt monoliitne lubjakivilasund on Vaivara vööndi piires tugevasti purustatud ja hiidpangastena üles tõstetud või alla vajunud ning kohati isegi kohrudesse surutud. Suuremate hiidpangaste läbimõõt võib seejuures küündida sadadesse meetritesse ja pindala mitmekümne hektarini. Kerkinud plokkide kohal on neid kattev tugevasti lõhestatud paelasund kohati ära kulutatud ja neis paigus avaneb pinnakatte all kohe Kambriumi sinisavi. Nende hiidpangaste kerke või vajumise aeg ja põhjused on senini lõplikult välja selgitamata, kuid on arvatud, seda võid põhjustada mandriliustiku surve all toimunud Kambriumi sinisavide voolamine ja sellest põhjustatud muutused selle lasundi paksuses. Küsimus on
äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puisniite ning kadastikke. Siia looduskaunisse piirkonda jõuab üha enam jalgrattaturiste. Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti. NEDRAMA PUISNIIT JA ÕPPERADA Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest. 1998 alustatud taastamistööde tulemusena on niidu niidetava ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. Nedrema puisniidul saad jalutada õpperajal, nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi. Hea teada! Puisniidud on inimtekkelised, aastasadade jooksul kujunenud liigirikkad pärandkooslused, neis hõredates pargitaolistes puistutes tehti heina ja karjatati loomi, korjati ravimtaimi, marju ja seeni. 20. saj põllumajanduse intensiivistumine on Põhja-Euroopas laialt levinud puisniitude hävimise peapõhjus. SOOMAA RAHVUSPARK Rahvuspark moodustati 1993
Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega. Niitude pindala vähenes oluliselt pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul? Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini. Millised on peamised põhjused pärandkoosluste kadumisel? 1940ndate lõpust algas kollektiviseerimine, mille käigus kolhoosnikud võisid eravalduses pidada väheseid loomi ja seetõttu vähenes ka vajadus heina teha. Ühismajandid kaotasid huvi väiksemaid niidualasid ja puisniite niita, kuna heina oli vaja rohkesti ja võimalikult vähese tööga. Peamine niitude, eriti aga puisniitude vähenemise põhjus oli käsitsitööst loobumine.
kasutusele lubatud võtta. Esimestena tulid turule GM-vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel e. Umbrohumürgikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsi-, soja-, maisiliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agribiotech Applications) andmetel on võrreldes 2006 aasta seisuga GM-kultuuride kasvatamine 2007 aastal suurenenud umbes 10 % võrra, jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50 % hõlmab USA. USA kõrval on teisteks suuremateks GMO-de kasvatajateks Argentiina, Brasiilia, Kanada, India ja Hiina, mis koos USA-ga moodustavad hektaripõhiselt umbes 95 % kogu GMO-de kasvupindalast. Peale nende riikide kasvatakse GM-kultuure veel Paraguais, Uruguais, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel, Austraailas, Hispaanias, Mehhikos, Tsiilis, Kolumbias ja mujalgi. GM-kultuuridest kasvatatakse kõige enam sojauba (51%), maisi (31%), puuvilla (13%) ning rapsi (5%)
Seente mitmekesisus: Levib kõikjal, kasvupind – substraat o Kasvutingimuseks soojus ja niiskus Mõõtmed mikroskoopilisest mitmekümne hektarini; vanus kuni 100 a; erinevaid liike ~1,5 miljonit 3 hõimkonda (evolutsiooni järjekorras) Ikkesseened Kottseened Kandseened
läbitöötamisele. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, milles leidus hulk mõisate dokumente, pärgamentürikuid ja riigitegelaste kirju. 1935.aastal ostis haridussotsiaalministeerium 5000 krooni eest Kukruse arhiivi, mis samal aastal anti üle riigi keskarhiivile. Ühtekokku oli mõis Tolli nimega seotud 161 aastat. Läbi sajandite püsis mõisamaa enam-vähem ühesuurusena kõikudes 12 adramaast 15-ni ehk 96 st 120 hektarini. Sellisena oli Kukruse mõis Eesti mõisate hulgas üpris suur mõis. 1919.aastal läksid kõik mõisad riigistamisele. Kukruse mõis püsis siiski Benno von Tolli eraomanduses kuni 1923.aastani, kuna niikaua kehtis tema rendileping. Selle lõppedes maksti talle välja mõisa inventar ning Kukruse mõisamaa läks asunikutalude vahel jaotamisele. Mõisa peahoone haldajaks sai põlevkivitööstus, sealt edasi 1925.aastal muudeti see vene emigrantide algkooliks. Kaua aega oli
1 Luik Anne, Vooremäe A (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuuride, tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimalustest, lk 7 2 Luik Anne, Vooremäe A (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuuride, tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimalustest, lk 11 2004. aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, kuid aasta pärast ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. Arengumaades oli aastane juurdekasv kuni 23 %, arenenud riikides 5%.3 Kõige sagedasem argument geneetilise muundamise vajalikkusest rääkimisel on selle võimalus ära toita üha kasvavat rahvastikku, kasutades piiratud maaressurssi. FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations) andmetel toodetakse praegu poolteist korda rohkem toitu kui maakera elanikkonna toitmiseks vaja on, seega pole hetkel kasvava rahvastiku toitmisel toidu vähesus probleemiks. Rahvastiku toitmise
Puisniite on me il eriti pa lju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused me ie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. Aastateni ulatus puisniitude pinda la Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnangulise lt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa va id 1/3 kogupinnast. 2 1 http ://www.pky.ee/index.php?opti on=com_content&vi ew=arti cl e&i d=50&Itemi d=14 (vaadatud 01.05.201 2) 2 ,,Väi ke käsi raamat nei l e, kes l oodusest hooli vad" Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 57 4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik
4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu korral umbes 21000 hektarit (u. Võrtsjärve pindala). • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 200. Alam-Pedja luhad • Kogu üleujutusala võib küündida kuni 9200 hektarini, luhtasid umbes 2500 ha. • Hooldatavaid luhtasid ca. 1000 - 1500 ha. • Emajõe luht on arvatud Ramsari konventsiooni märgalade hulka. • Pedja, Umbusi, Põltsamaa ja Pede jõe äärsed lamminiidud on väiksemad ja paiknevad enamasti jõeloogetes. Kasari luht • Suuremas osas primaarne luht. • Kasari luha üleujutuspiirkond algab Risti-Virtsu maanteest. Algul on jõelamm kitsas ja vaid lühiajaliselt üleujutatav, Matsalu lahe suunas
Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 2030 m kõrgemal asuval paekünkal ja hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ja oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lübecki õigus ja all-linn hõlmas 29,3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35,3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,5 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav.
hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. · Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning ta hõlmas 29.3 ha. Seega ulatus ringmüüriga piiratud ala Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. · Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16-19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest. TALLINNA LINNAMÜÜR, TOOMPEA SUUR JA VÄIKE LINNUS, KURESSAARE
Puisniite on meil eriti palju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused meie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnanguliselt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. (http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14) (,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57 ) Milline niit on looduse poolest väärtuslikuks
aastased kuusikud [2]. Praegune metsaseadus lubab röövraiet. Maakasutus- ja metsapoliitikas eelmisel sajandil tehtud vead [4] ei lase praegu planeerida ühtlast puidukasutust raiuda tuleb rohkem, kui juurdekasv seda lubaks. Metsanduse arengukava (20012010) koostamisel lepiti ka kokku võimalik puidukasutuse maht (edaspidi optimaalne raiemaht) [10]. Kuuse puhul on see tõesti suur, ulatudes 20 protsendini kuusikute üldpindalast ehk 70 000 hektarini kümne aasta jooksul. Samas peaks männikute raie mainitud perioodil just pikema kasvuea tõttu jääma veel alla ühtlase kasutuse, taandades sellega vähemalt osaliselt tugeva üleraie kuusemetsades. Paraku on selline arutlus, nagu ka Riigikogu kinnituse saanud metsanduse arengukava, vaid teooria, mille elluviimise peaksid tagama õigusaktidega sätestatud planeeringud. Ent 1998. aasta metsaseadus lubab raiuda kõnesoleval perioodil (siinjuures
1950. aastatel hoogustus kultuurrohumaade rajamine veelgi. Tehti ka niitude pealtparandust: saaki suurendati väetiste abil ning kultuurkõrreliste seemneid juurde külvates. Nõnda muudeti tugevasti algset taimkatet ja kahandati liigilist mitmekesisust. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul? Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini (rohkem kui pool põllumajandusmaast ja umbes 40 protsenti Eesti pindalast). Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega? EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA (EKO) SA Eestimaa Looduse Fond Pärandkoosluste Kaitse Ühing Millistel kaitsealadel kaitstakse pärandkooslusi Eestis? Natura 2000 alad Kaitsealustel maadel asub hetkel umbkaudu 300 hektarit alvareid - Vilsandi ja
Muldakate on suur rikkus, mida on vaja kaitsta ja säästlikult majandada. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub 4-jaks: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Nendest olulisim osa on erosioonil ja deflatsioonil. Mõlemad on looduslikud protsessid, mis aga maa ebaõigel kasutusel intensiivistuvad. Tootliku maa kadu on maailmas hinnatud 5-7 milj hektarini aastas. Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda. Erosioon sõltub ka pindade kallakusest - mida suurem on pinnavormide nõlva kalle seda intensiivsem on erosioon. Erosiooni ohtlikeks loetkse juba 3-5 kraadise kallakuga pinnal esinevaid muldi. Tihe taimestik takistab mullaerosiooni.
1966-75 seostub tormikahjustuste likvideerimisega: 1967-71 raiuti 5,6 miljonit tihumeetrit tormist kahjustatud metsa. Kuna harvendusraiete mahtusid samal ajal piirati, jäi raiutud puidu üldkogus tavalisele tasemele. 3. Riigi- ja erametsanduse areng ja metsade kasutamine taasiseseisvunud Eestis (viimaste aastate raiemahud). Tänaseks katab mets poole Eesti maismaa pindalast. Möödunud sajandi 40-ndatest aastatest alates on metsamaa pindala suurenenud 1,4-1,5 miljonilt hektarilt 2,28 miljoni hektarini 2003.a. Metsade pindala suurenemine on tulnud eelkõige põllumajandusmaa, aga osalt ka soode metsastumise ja metsastamise arvelt. Metsamaa pindala on tõusnud 50,1 %-ni Eesti territooriumi pindalast ehk ligikaudu 2,4- kordseks võrreldes eelmise Eesti Vabariigi metsamaa pindalaga. Alates Eesti Vabariigi taastamisest on raiete maht Eesti metsades jõudsalt kasvanud. 1994. aastal raiuti 3,6232 milj. m3 puitu, sellest riigimetsades 2,82 milj., erametsades
hektarit. Kuni 13. sajandini paiknes Toompeal eestlaste puitlinnus, alates 13. sajandist kuulus Toompea aga ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. - All-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning ta hõlmas 29.3 ha. Seega ulatus ringmüüriga piiratud ala Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. - Muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16-19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest. Peale Toompea ja all-linna kuulusid keskajal Tallinna koosseisu veel arvukad väljaspool linnamüüri
ning nõudlikumad puuliigid on vaid asendunud vähem nõudlikutega. Siiski ei saa sellist mõõdutundega maastike kasutamist ja hoidmist pidada keskkonnateadlikuks käitumiseks metsade suhtes. Põhjuseks on olnud teistsugused tegurid. Sihikindel laialdasem metsade kaitsmise alustamine mere rannikul alates 1764. aastast on lähtunud siiski riiklikust algatusest. 1836. aastaks oli mereäärsete riiklikult kaitstavate metsade pindala kasvanud juba 9000 hektarini. Tõsisemalt tõusis metsade mitmekülgne ökoloogiline tähtsus päevakorda alates 19. sajandist, seoses tööstusrevolutsiooniga, tehnoloogia arenguga ja sellega seonduva varasemast hoopis ulatuslikumate keskkonnakahjustustega. Metsa sotsiaalsed kaitsefunktsioonid ajaloo erinevatel etappidel Metsa peamised kaitsefunktsioonid sotsiaalselt seisukohalt on olnud varasemas ajaloos seotud inimeste peitu minekuga metsa sõdade ajal ja inimkonfliktide puhul ühiskonnas
objektina iseenesest. Kõige esimene metsakaitseala -12,8 ha suurune - moodustati 1924. aastal Kastre- Pervallas (17). 1937. aastaks oli sellele lisandunud 4 metsaala (9). 1940. a lisandus veel 5 ala (16). Need rangelt kaitstud alad hõlmasid kokku siiski vaid 363 ha. 1950. aastal moodustati 30 kaitseala, millest metsad hõlmasid 42,9% ehk 9650 ha. 1970. ja 1980. aastatel jätkus hoogne kaitsealade moodustamine (18). 1990ndateks oli kaitsealuste metsade pindala suurenenud 91 300 hektarini, st 31,0% toonaste kaitsealade kogupindalast. Lisaks sellele rakendati leebemat kaitsereziimi kaitsemetsadele, et kaitsta erosiooniohtlikke alasid, teatud maastikuelemente, kaldapiirkondasid ja rannikut, asulaid, liikide elupaiku, kasvukohti jms. 1990. aastate alguses rajati Karula rahvuspark, mille tsoneering põhines sealsete metsade loodusväärtustel. Isegi kümnendi lõpus polnud täpselt teada, kui palju metsi oli kaitse all, milline oli nende kaitsereziim või
juures on tiik, mille keskel on saar lindudega. Monte munitsipaalpark Monte Park või Leite Monteiro Park on kõrgeim munitsipaalpark - 550m, tema pindala ulatub kuni 26,000m2. Park on täis erinevaid eksootilisi sorte ja paari sajandi vanuseid puid. Tänu veele, mis voolab alla lõunapoolt, on seal mõnusalt värske. Sisenedes Largo da Fontele, märkad suures plaanis puid kõlakojana. Virgin's Spring on hea mainega, meie Lady Mount. Funchal ökopark See park ulatub 1,000 hektarini. Vee kohalikud suunad ja tõusud on kasuks floorale. Sinna on istutatud järgmised puud: (Ocotea foetens), (Laurus azorica), (Persea indica) ja (Apollonias barbujana). Madeira pargis on ka puu (Vaccinium padifolium). 1,550 já 1,600 meetri vahel merepinnast leiad Madeira mägede läve (Sorbus maderensis). Selle mäe tuhk ja haruldased puud, kus linnud pesitsevad ning mitmekesiste taimesortide elu algus - see on Madeira Arhipelaag.
annaabi.ee 
