Memo "Peresaade" (0)

Memo

Kellele:
Kellelt:
Kuupäev:
Teema: „Peresaade“
Traditsioon oli vanal ajal väga tähtsal kohal ja inimesed tegelesid sellega igapäevaselt. Igas peres olid omad traditsioonid ja oli ka selliseid, mis on tänapäevalgi ja mida peetakse koos suurema rahvaga. Pere traditsioon on väga tähtis just sellepärast, et säilitada kombeid ja uskumusi, mis olid vanasti ja mis peaks olema ka tänapäeval. Väga suur osa pere traditsioonis oli lastel, kuna lapsed olid tihti need kes andsid seda kõige paremini ja elavamalt edasi.
Suuremad traditsioonid, mida vanasti peeti, olid: sünnipäevad, jaanipäevad, jõulud ja aastavahetus . Muidugi oli veel palju peresid, kes armastas iga õhtu või siis kord nädalas koos laua taga süüa ja juua. Traditsiooni pidi säilitama, kuna see hoidis peret koos ja suurendas võimalust perega rohkem ühendusi luua.
Tänapäeval ei ole enam paljusid traditsioone, mis olid mitmeid või sadu aastaid tagasi. Näiteks käidi kunagi surnuaias haudadel laulmas ja muud säärast tegemas, kuid nüüd ei ole see enam suur traditsioon. Ei saa väita, et seda ei tehta , aga see ei ole enam populaarne . Vanasti oli üleüldse inimestel rohkem aega pühendada traditsioonidele ja perele. Suur osa traditsioonist on tantsul, kuna seda sai teha koos ja see tõi kõigi nägudele naeru ja õnne.
Lauldi ka traditsioonikohaseid laule, et luua kõigile hea meeleolu. Traditsioonidega anti edasi väga palju erinevaid asju, kommetest kuni töörütmini. Traditsiooni võib pidada elu säilitajaks, kuna see on osa meie elust, mida me põlvest põlve edasi kanname ja sellega säilitama kõiksugu asju, mida võimalik. Iga põlvkond sai võtta sellest seda, mida nad väärtuslikuks peavad ja kaotada selle, mida neil vaja ei ole.
Kui rääkida rahvatraditsioonist, siis suuremad traditsioonid on tänapäeval Halloween ja valentinipäev, mis on juba tänapäevasemad. Tulevad uued inimesed, uued ajad ja muutuvad ka kombed, mille tagajärjel ei saa olla kõik traditsioonid põlvest põlve täpselt samad. Traditsioonid annavad nii täiskasvanutele kui ka lastele kuuluvustunde ja soevad omavahel terveid sugupõlvi. Mitmed uurimused on näidanud, et traditsioonidega pered on tugevamad ja üksmeelsemad. Laps õpib läbi peretraditsioonide teistega arvestama ja austama seda, mis on läbi aegade olnud püha. Eakamatele inimestele annab traditsiooni pidamine teadmise ja tundmise, et sa oled pereliige, sest tänapäeval ei tohiks inimene peres olla liiga individuaalne. Näiteks, vend ei tunne venda ja isa ei tunne oma last ära. See lõhestab peret.
Olen ise täiesti nõus kogu selle jutuga, kuna traditsioon on levinud juba aegade algusest peale põlvest põlve ja me oleme seda säilitanud. Meie pere suuremateks traditsioonideks on: jõulud, jaanipäev, sünnipäevad ja lihavõtted. Meeles peame ka isadepäeva ja emadepäeva. Jõulud ja aastavahetus on meil kõige tähtsamad ja iga aasta oleme me seda püüdnud tähistada nii, nagu tähistasid meie eelmised põlvkonnad. Muidugi toome sisse uuendusi , aga ei muuda olulisemat. Peale jõulude on veel tähtsal kohal jaanipäev, kuna teeme seda peale ühise külajaanipäeva, ka kodus väiksema istumise lõkkeääres. Emadepäevaks viime alati emadele ja vanaemadele lilli ja torti. Kui on meil võimalust käime ka tihti surnuaial lähedaste haudu korrastamas ja sellega peame neid meeles.
Traditsioonid muutuvad, aga jäävad. Lõppkokkuvõttes, hoiavad traditsioonid meid koos ja muudavad meie elu ilusaks ja heaks. Traditsioonidega pered on tugevamad ja üksmeelsemad, ka laste emotsionaalne tervis on traditsioonidega peres tugevam. On veel öeldud, et noored tulevad, vanad lähevad, aeg kaob, aga pere jääb, hoidke end ja traditsioone!