Usuti, et need urnid kaitsevad elundeid maagiliste loitsude abil igavesti. Kõigepealt eemaldatigi siseorganid, sest need lagunevad kõige kiiremini. Aju välja saamiseks kasutati metallist pikka varrast ja lusikat. Seejärel tehti räninoaga kõhu vasakule poolele sisselõige, et saada kätte magu, soolestik, maks ja kopsud, mis esialgu säilitati kristallsoodas ning seejärel kanoopidesse paigutati. Süda jäeti sisse, sest usuti, et seda võib hauataguses elus vaja minna. Kui keha tühi, täideti sisemus aromaatsete ainetega, misjärel kaeti keha kristallsoodaga ja jäeti 40 päevaks kuivama. Neljakümne päeva pärast surnu pesti ning sisemus täideti vaigu ja lõuendiga. 3 Pärast seda mähiti muumia lõuendisse, mille kihtide vahele pandi erinevaid amulette, mis teda hauataguses elus kaitsema pidid. Näole pandi mask. Kui
Jumal Anubis Anubis oli tähtsamaid Vana-Egiptuse jumalaid. Teda kujutatakse sageli maalidel ja nikerdustel üleni musta šakaalina. Must oli viljakuse värv ning seda seostati surma ja taassünniga hauataguses elus. Anubis oli iidne Egiptuse allilma jumal, kes kaalus surnute südameid. Ta oli ka balsameerimisjumal. Tema püha on 22. jaanuaril ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid. Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega. Vana Kuningriigi püramiidides olid tekstid, kus ta oli seotud vaaraode matmisega. Sel ajal oli Anubis kõige tähtsam surnute
Pilet nr 3 1.Egiptuse kunst Egiptuse looduslikud olud sarnasevad Mesopotaamiaga.Egiptuse kunst loodi suures osas uskumuste mõjul.Vanad egiptlased arvasid,et pärast inimeste surma elab hing edasi ja tuleb teatud ajajärel kehasse tagasi.Seepärast püüti säilitada surnukehi,need palsameeriti ja maeti kindlatesse haudeehitistesse,et surnud saaks hauataguses elus nautida mugavusi.Selleks pandi kaasa kaunilt kujundatud tarbe ja luksus esemeid.Isegi teenrite kujukesi. Juhuks,kui inimese surnukeha hävib tehti ka inimeste kujukesi,et hing saaks kuhugi tagasi tulla. Kõige rohkem hoolitseti vaaraode eest,et neile igavene elu kindlustada. ARHITEKTUUR. PÜRAMIIDID JA TEMPLID Ehitama hakati juba vaaraode eluajadel. Kõige vanemad haud ehitised on mastaba.Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis
inimene vaeva nägema õppides, arendades end läbi elu. Pidadest tähtsaks mõistuse täiust, sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me pole keegi. Ta uskus, et inimese vaim on surematu ja igavene, mis jätab maise keha hauda maha ja jätkab olemasolemist hauataguses elus. Kiriku ja selle traditioonidesse suhtus ta teistmoodi kui teised kirjamehed. Usuteadlased polnud talle meeltmööda ja samuti ei mõistnud ta pimedaid. Petersoni arvates peab inimene elus olema vähenõudlik, ei tohi lasta enda meeli rikkuda tühjast tähjast, mida vähemaga me lepime, seda õnnelikumad me oleme, sest üle enese võimete ei saagi hüpata. Peterson mõistab hukka igasuguse tantsu õppimise, moodsad riided, viisakad kombed, tal ei olnud sellisteks asjadeks aega raista.
EGIPTUSE KUNST ~3000-1070 eKr. Asus Aafrika mandri kirdenurgas Niiluse Jõe orus. Iseärasused • Isoleeritus • Loodusrikkused • Surnutekultus • Egiptuses igasugused traditsioonid väga tugevad. • Kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. • Kunstile avaldas kõige suuremat mõju usk hauatagusesse ellu. • Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna. • Kunst on seotud ka kohalike jumalate ja loomadega • Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn
EUTONAASIA-KAS MÕRV VÕI HALASTUS? Miks jäävad inimesed surmavatesse haigustesse või hoopis koomasse? Miks ei võike elu olla ilma surmata? Surm iseenesest ei ole hirmus asi , kõigil uskudel on oma vaatenurk mis saab hauataguses elus. Mõningad religioonid usuvad, näiteks Hindud, usuvad et pärast surma hing väljub vanast kehast ning siseneb uude. Kuid kas need inimesed kellele tehakse eutonaasiat taaskehastuvad, kuna maailmas ei olda kindel millega on tegemist. Kas mõrvaga või halastatakse inimesele kes ei suuda enam kannatada. Elu ja surm käivad käsikäes, muidu oleks Maa arvatavasti hukule määratud, sest populatsioon kasvab ja kasvab ning varsti poleks kuskil elada või söögivarud lõppeksid
miljonit. Mõned oletused ulatavad ka kaheksa miljoni liikmeni Vietnamis. On veel ka 30 000 caodailast väljaspool Vietnamit, USAs, Euroopas ja Austraalias. Cao Dai peamine sümbol on silmaga üle maailma. Silm sümboliseerib jumalikku Jumala ligiolu. Jumal on esindatud Divine Eye, silmaga kolmnurk, mis ilmub fassaadide sekti's templil ja järgijaid kodudes. See on vasak silm, sest Jumal on Yang, ja Yang on vasakul küljel. Cao Dai on hierarhia mis põhineb rooma-katoliku kirikust. Cao Dai hauataguses uskumusi on saadud budismi. Need, kes on kogunud liiga palju halba karmat oma eluajal siis see on reincarnated negatiivse asjaolud, mis võivad hõlmata tumedam taassünni kohta. Hea karma viib taassünni parema elu maa peal. Followers Eeldatavasti järgnevad kolm reeglit: palvetada vähemalt kord päevas; süüa taimetoidule vähemalt kümme päeva iga kuu, ning jälgida viie interdictions vastu valetamine, abielurikkumine, joomine, pattu ja mõrv. Cao Dai organisatsioon on mustriline
Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koos kehaga. Slaid5 40 päeva pärast pestakse keha uuesti Niiluse veega. Slaid6 Siis kaetakse see õlidega mis aitavad nahal püsida elastsena. Kuivatatud siseorganid pakitakse linasse ja tagastatakse kehasse
selleks, et kõik näeksid kui võimas inimene sa olid oma elu ajal? Vanas-Egiptuses oli väga suur roll jumalate kultusel. Inimesed kummardasid neid, lootes saada surmajärgses elus paremat elu kui maapeal elades. Nad arvasid, et jumalad elavad templites. Egiptuses olid ka oma pühad loomad, keda ausati ja kelle eest hoolitseti. On müüdid, mille kohaselt need loomad on seotud jumalatega ja kõik kes neile halba teevad kannatavad väga hauataguses elus. See uskumus on säilinud siiani. Tänapäeval öeldakse sellise uskumise peale, et usk on küll hea, kuni ta ei sega sul elamast täisväärtuslikku elu ja olgem ausad, selline usk segab elamast normaalset elu. Kui vaadata veidi Egiptuse kunsti poole siis igal pildil on keegi suur ja keegi väike. Vaaraod tahtsid end alati suurena kujutada ning seetõttu ongi ka kunstist näha, et vaarao on sama suur kui elevant ning lihtinimene on sama väike kui sipelgas elevandi kõrval. Kuigi
Surm on miski, millega peab meist igaüks mingil ajahetkel silmitsi seisma, seda ei saa peatada ei ükski treeningprogramm, meditatsioonitehnika ega ka rahasumma, keegi ei saa selle eest põgeneda. Juba vanas Egiptuses valmistuti selleks päevaks aastaid ja aastaid, sest nende jaoks oli elu pärast surma samavõrd tähtis kui enne surma. Väga kaua valmistati oma juhtidele erinevaid hauakambreid, sealhulgas võimsamad on püramiidid, kuhu pandi kaasa võimalikult palju vara, et hauataguses elus jätkuks jõukus ja hea elu. Zoltan mainis ära õigusega, et tänapäeval on surm võimalikult varjatud ja peidetud. Sellest ei taheta rääkida. Põhjuseks oleks see, et surm tekitab lähedastes kannatusi. Lein on muutunud tabuks. Inimesed proovivad matta leina töösse. Oma tunnete matmisest pole aga kasu, nendega tuleks silmitsi seista, neid tunnistada. Inimesed muutuvad küll oma maailmavaadete poolest, kuid tähtsaks peetakse ikkagi samu väärtuseid.
Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa. Kõikjal leidus haldjaid ja vaime, kes asustasid vett, maad ja metsa. Tähtsaimad neist olid naised ehk haldjad. Tuntuim jumal oli Tarapitha ehk Taara. Veel esinesid Peko, Uku ja Tõnn.
Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Esivanematekultus Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et pärast surma jätkab inimese hing ka hauataguses maailmas oma elu. Esivanematekultust esineb paljude rahvaste usundites ja sellel on võib olla väga erinevaid rituaalseid väljendusi. Eriti olulise tähtsusega on surnud esivanemate austamine Hiinas (konfutsianism), Jaapanis (shinto), Aafrikas, Polüneesias jm. Surnud esivanemaid peetakse hõimu kaitsevaimudeks või vahendajateks inimeste maailma ja jumalate või teispoolsuse vahel; on usutud, et nad võivad mingil viisil taassündida oma järglastes
vaimudesse, kes kõik võivad inimesi Vana-Liivimaal katoliku kiriku struktuur. ohustada või aidata. Oluline oli ka Erinevalt muinasajast polnud eestlastel esivanematekultus, mis seisneb surnud enam võimalust valida mida uskuda ja esivanemate või nende hingede mida mitte. Kõige jaoks olid tehtud austamises. Inimesed uskusid, et inimese kindlad ettekirjutused. hing pärast surma elab edasi hauataguses Talurahvas pidi õppima meie isa palvet, maailmas, mis on samasugune, nagu ,,Ave Mariat", kümmet käsku ja muud maapeal. Lahkunud hingi kiputi kartma ja mis oli hingeõnnistuseks vajalik, sest nii püüti teha kõike nende heakskiidu ilma selleta tol ajal ei saanud. saavutamiseks. Neile toodi ohvreid ja Tegelikkuses jäid talupoegade arusaamad nende matmispaiku peeti pühadeks
Egiptlaste poolt loodud kultuur oli väga püsiv ja ei muutunud märgatavalt ligi 3000 aasta jooksul. Egiptus sarnanes geograafiliselt Mesopotaamiaga, siin oli eluandvaks jõeks Niilus. Egiptuse kõrgkultuur saigi teoks Niiluse orus. Egiptlaste uskumistes oli kultuuri mõjutav tõik, et hing elab pärast surma kehas edasi ja tuleb hiljem tagasi. sellepärast säilitati hoolikalt surnukehasid ja eriti vaaraodele ehitati suuri haudehitisi ja pandi hauda kaasa kõikvõimalikke hauataguses elus vajaminevaid esemeid. Tänu nendele hauapanustele ja maalingutele hauakambrites teamegi tänapäeval Egiptuse kultuurist nii palju. Ehitistest on kahtlemata tuntuimad püramiidid. Tuntuimad neist asuvad Giza püramiidide väljal, kus on ka vaarao Cheopsile püstitatud 146m kõrgune Cheopsi püramiid. Kuna püramiidide ehitamine oli kulukas ja nendesse leidsid teed ka hauarüüstajad, siis hiljem neist loobuti ja ülikuid hakati matma hauakoobastesse
mõju... See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle." Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ja piduliku tseremooniaga saadeti jumalate juurde läinud "päikesepoeg" viimasele teekonnale. Mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Preestrid ja vaarao sugulased hoolitsesid selle eest, et lahkunut ei ähvardaks hauataguses elus mingisugused hädaohud ja et jumalad võtaksid ta vastu kui omasuguse. Selleks oli püramiidi ruumide ustele ja seintele kirjutatud palve- ja nõiasõnu. Ei unustatud ka hauataguses elus elamiseks vajaminevaid esemeid. Erilistesse varakambritesse ja ruumidesse pandi rikkalikult aardeid ning mitmesuguseid vaaraole kuulunud esemeid. Varem oli vaarao elanud luksuslikus palees, nüüd sai ta elukohaks suurepärane hauakamber.
Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks
· Vaarao kujutamisel- suuremõõdulised, ranged. Istuv-jalad koos, käed põlvedel. Seisev-vasak jalg ees, käed küljel rusikas.Pead olid sirged, opilk suunatud kaugusse. Meestel ihuosa punakaspruun, naistel kollakas, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraodel rõhutati nende jumalikkust. · Lihtrahva kujutamisel- need olid pandud hauakambritesse teenima surnut hauataguses elus. Tegu on kaanonivabade ja väljendusrikaste väikeseformaadiliste kujukestega- Teatud kohmakus
docstxt/.txt
on hüved, mis inimesed õnnelikuks teeb). Mikrokosmiline tasakaal hüveks seesamune tasakaal, mis viib õnneni. Filosoofiline/ intellektuaalne hedonism õnn peitub targalt valitud naidingutes (toit on hüve ja söömine protsess, mille kaudu ma selle hüve omandan, kuid peab teadma kui palju ja milliseid hüve objekte tuleks tarbida). Tarkus on piiramatu hüve, selle tarkuse seisundi saavutamine ühtlasi õnn. Religioosne hedonism ülim hüve saab meile omaseks alles hauataguses elus. Õnn peitub/ seisneb läheduses jumalaga. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Ekistentsialistlik eetika indiviidi vabaduse teostamine. Sotsiaalse hüve eetika armastus, kodumaa teenimine. Positiivse psühholoogia hüve subjektiivne hüve (välise imiteerimise kaudu, saavutad ka sisemise heaolu) 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve?
Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse. Surnukeha balsameeriti, muudeti muumiaks ning maeti kindlatesse haudehitistesse. Lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole
kirjutati pühasid tekste, mis pidid teda aitama pärast surma Püramiidide kõrvale püstitati sfinksi kuju, vaarao rahu valvama Iga suurema püramiidi juurde kuulusid ka templid Elu pärast surma Surnukehasid palsameeriti (mumifitseeriti) Siseelundid võeti ettevaatlikult välja ning säilitati sarkofaagi kõrval eraldi anumates kanoopides Keha leotati soodavees ning immutati vaikude ja õliga Ümber mähiti mitu kihti linast riiet Riide vahele pandi ka amulette, toomaks omanikule õnne hauataguses elus Sargad ümbritseti kivist sarkofaagiga Mõnikord pandi sark ka puust kasti Tutanhamoni kolm kirstu asetsesid kivist sarkofaagis, mis omakorda asus neljas kullatud puukastis Sidemekihtide vahele ja kirstu pandi kaasa hinnalisi esemeid Muumia nägu kaeti surnumaskiga Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmadele elutruud kullast silma kujutised Hauakambritesse pandi kaasa kõike, mida inimene eluajal vajas, usuti, et ta vajab neid asju ka pärast surma
Mesopotaamia kunstnikel puudus. Loodus raamis ning rõuhutas hoone elegantsi. Niisama kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias (umbes aastast 1250 eKr). Selle sissepääsu ees asetseb neli 20 meetri kõrgust kaljust välja raiutud vaaraokuju. Kalju sees on kaks sammastega ruumi, pühamu ja tunnelitaolised panipaigad. Kujutav kunst Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik tähendus ning seetõttu olid ka kindlad reeglid, mis olid rangemad ning olenesid sellest, et kui tähtsat isikut kujutati. Temaatika keerles eeskätt vaaro elu ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Kuid oli ka intiimsemaid stseene, eriti Ehnatoni ajal, mil kunstnikud kujutasid suure
20m). Väiksed pereliikmed jalgade juures. RamsesII -1260, 19. Dünastia · Luksori kompleks · Teeba surnute templi sambad 19. Dünastia · Nukker üliku hauakamber -1279. Surnuteraamatu illustratsioon. Traditsiooniline pildijada, aga ilmneb, et nad pidid hauataguses elus tegema rasket füüsilist tööd . Alles siis paradiisiaia nautimine. · Viinamarjakorjajad -1390 18. Dünastia Siit tuleb kellegi referaadist pätsatud lõik. Proovisin võtta Uue riigi kohta, aga, osa puudutab ka Vana Riiki. Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal kuna ei olnud turvalised, suured ehitustööd kurnasid rahvast. Kokku on leitud 110 püramiidi Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad
külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos.
Vana-Egiptuse arhitektuur Sissejuhatus. Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest
otstega “sängid”. Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue. Maalinnad on iseloomulikud madalate pinnavormidega Lä-Eestile ja Saaremaale ning neid rajati peamiselt 12.-13.saj-l. Kalmed ja peiteleiud: Keskmisel rauaajal maeti inimesi jätkuvalt põletusmatusena olemasolevatesse tarandkalmetesse või kindla sisekonstruktsioonita kivikuhilatesse e kivikalmetesse. Hauapanuseid lisati surnule kaasa, sest arvati, et neid läheb vaja hauataguses elus. Relvade (odaotsad, mõõkade fragmendid, pikateralisi võitlusnoad jm) osakaalu suurenemine näitab sõjaohu kasvu. Suurenenud sõjaohule viitavad sagenenud peiteleiud e maasse kaevatud aarded, mille hulgas on pronksist, hõbedast ja kullast ehteid / münte, aga ka rauast tööriistu. Elatus- ja Matusekombed (kuhu Muud perioodile tegevusalad, ja kuidas maeti) iseloomulikud tunnused
egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. 5 Kujutav kunst Egiptuses on kujutava kunsti mälestisi säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunsti moodustasid pealmiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti
Egiptlased õppisid võtma surnult, hiljem ka elavatelt maske.Nii tekkiski Egiptuses portreekunst.Selle suurim õitseaeg langes 14. sajandisse, kui valitses Ehnaton.See vaarao pööras rohkem tähelepanu maistele rõõmudele.Lühikeseks ajaks vabanes kunst jäikadest kaanonitest ja omandas suurema loomutruuduse.Ehnatoni puhul ei varjatud tema füüsilise puudusi, koguni rõhutati neid.Skulptuuride teise rühma kuuluvad teenijate ja orjade kujud.Need olid pandud hauakambrisse teenima surnut hauataguses elus.Tegu on kaanonivabade ja väljendusrikaste väikeseformaadiliste kujukestega.Siiski iseloomustab teatud kohmakus ka neid. Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Reljeefiks peetakse skulptuurteost, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ning kõrgreljeefi, seda vastavalt kujutatava motiivi pinnast esiletõusmise astmele. Ent Vana-Egiptuses
...........lk 9 Sissejuhatus Muistse Egiptuse kunst, eriti arhitektuur, on väga huvitav ja kaunis. Selle ilu mõistmiseks tuleb aga teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Nimelt uskusid egiptlased, et peale inimese surma elab hing edasi ning naaseb teatud aja pärast kehasse. Seepärast säiliatigi surnukehasid väga hoolikalt, need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi, et surnu saaks hauataguses elus elu nautida. Kõige paremini hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Vana-Egiptuse riigi ajal ehitati neile hiigelsuuri haudehitisi: mastabaid, astmikpüramiide ja hiljem püramiide. Need kolm haudehitise tüüpi on Egiptuse, ja ilmselt kogu maailma ajaloo suurimad arhitektuuriimed. Mastabad Mastaba (araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki) on Vana-Egiptuse aegne väike lihtne haudehitis
Seal on põllud, saak, härjad, inimesed ja veeteed. Surnud inimesele tutvustatakse Suurt Enneaadi, gruppi jumalaid ja samuti tema enda vanemaid. Kuigi väljade kujutus on meeldiv ja külluslik, on selge, et siiski peab ka tööd tegema. Seetõttu oli matustel alati palju kujukesi, mida nimetatakse shabti'deks ning hiljem ushebti'deks. Nendele kujudele oli kirjutatud loits, mis oli ka Surnuteraamatus olemas, mis kohustas neid tegema igasugust tööd, mis hauataguses elus talle võidi määrata. Lõik töötegemise kohta Surnuteraamatu inglisekeelsest tõlkest: ,,The chapter of not letting work be done in the underworld by Nebseni, the scribe and draughtsman in the temple of Ptah, who saith :- ,,I lift up the hand of the man who is inactive. I have come from the city of Unnu (Hermopolis). I am the divine Soul which liveth, and I lead with the hearts of the apes.""3
kujunemisele. 8. Iseloomusta ja dateeri erinevatel ajaperioodidel muutusi, põhjenda muutusi: matmiskommetes, hauapanustes, põllumajanduses, elupaigas, ühiskonna struktuuris. Matmiskombed ja hauapanused: Kammkeraamika kultuuris (u 4000 eKr) maeti inimesi asula territooriumile, vahest ka elamu põranda alla. Surnutele pandi kaasa igasuguseid ehteid, amulette, kujukesi, tööriistu, sest ilmselt arvati, et surnul võib neid vaja minna nt hauataguses elus ja elamupiirkonda maeti ka ilmselt selle pärast, et taheti hoida inimest enda läheduses. Nöörkeraamika kultuuris hakati inimesi aga matma väljaspool elamuterritooriumi. Ilmselt võibolla hakati kartma vaime või miski sundis neid surnuid kaugemale matma. Nooremas pronksiajas (1100-500 eKr) hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse, tavaliselt maeti sinna tähtsamaid inimesi ja nende perekondi. Rooma rauaajal ( 50-450 pKr) hakati inimesi matma
Balsameerimisprotsessi üle arvati valitsevat saakalipäine jumal Anubis. Muumia ettevalmistamise ajal kandis tähtsaim preester Anubise maski. Puust kirst või "muumiaavutlar" oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitsuse nimel ja tähtsuse rõhutamiseks asetati mõned kuninglikud muumiad kahe või enamagi kirstu sisse. Aastail 1336-1327 eKr valitsenud noore vaarao Tutanhamoni surnukeha asus kohrutatud kullast kirstus. Amuletid pidi uskumuse kohaselt omanikule hauataguses elus õnne tooma. Palsameerijad panid neid muumiate sidemete vahele. Võim. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas. Nad käskisid ehitada jumalate auks templeid ja endi jaoks hauakambreid. Mõned vaaraod, näiteks Pepi ||, asusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastadeks
Avaasulad paiknesid linnuste naabruses ja seega tuli neid vaadelda kui linnus- asulaid.hakkasid tekkima külad.külade teke mõjutas ka põllumajandust ja tekkisid ribapõllud.Kaheväljasüsteem- üks osa vilja all jateine osa(kesa) puhkas.Kalmed:tarandkalmed ja kivikalmed.Kaasa pandud esemete hulk kivikalmetes vähenes. Kagu-Eestis esinesid liivast kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid:Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus.Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega:elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise.Viikingiajal tugevnesid sidemed skandinaaviaga veelgi.Eesti oli viikingite kaubateede läheduses.nii jõudis siia ka araabia esemeid. Skandinaavlased korraldasid eestisse mitmeid
.. See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle." Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ja piduliku tseremooniaga saadeti jumalate juurde läinud "päikesepoeg" viimasele teekonnale. Mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Preestrid ja vaarao sugulased hoolitsesid selle eest, et lahkunut ei ähvardaks hauataguses elus mingisugused hädaohud ja et jumalad võtaksid ta vastu kui omasuguse. Selleks oli püramiidi ruumide ustele ja seintele kirjutatud palve- ja nõiasõnu. Ei unustatud ka hauataguses elus elamiseks vajaminevaid esemeid. Erilistesse varakambritesse ja ruumidesse pandi rikkalikult aardeid ning mitmesuguseid vaaraole kuulunud esemeid. Varem oli vaarao elanud luksuslikus palees, nüüd sai ta elukohaks suurepärane hauakamber.
5)Võrrelge kreeka ja egiptuse autorite hinnanguid talupoegade olukorrale Egiptuses. Erinevused millest tingitud? Mõlemad arvavad et talupoja elu on kerge ja kõik tuleb lihtsalt kätte. Diodoros- ütleb et kasutatakse ka atru, kuid Herodotos ütleb et ei kasutata. Herodotos arvab et loomi kasutatakse rohkem. Diodoros ütleb et talupojad tegelevad ise viljakoristusega. EGIPTUSE KUNST *Ra-päikesejumal ja sümboliks skarabeus *kardeti kasse *Osiris-surnujumal *kõik ei saanud jätkata hauataguses elus, kui süda on raske siis hing hävitati. *raske sarkofaagi kaas pidi kaitsma surnu keha ja hinge *u 3000a eKr hieroglüüfkiri *kivisse raiuti kujundeid paremalt vasakule v vastupidi, horisontaalselt või vertikaalselt. *kirjaoskajaid oli 1% elanikkonnast *õlad,selg-eestvaates ja jalad,käed,pea-külgvaates skulptuuril *zooantropomorfsed-linnu/looma peaga. Valdav osa jumalatest kujutati nii. *Austati püha härga Api'st. EGIPTUSE RELIGIOON JA KULTUUR
Levinud olid ka kaljutemplid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. 2 Mastaba Cheopsi püramiid Maalikunst ja reljeef Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. VanaEgiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunsti moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis
Juukseid kujutati halvasti Tiivulised kotkapäised kuningad Vabalt tehtud maalid oli palju loomulikumad Vana riik, kus oli aja jooksul olnud palju erinevaid rahvad ja riike ( Tihti linnriike ) Vabadust kunstis eriti ei olnud Egiptus Vaaraodele pandi asju hauda kaasa, et nad saaksid järelelus jätkata enda alu standardit Alati pandi hauda kaasa kujuke, mis kujutas seda inimest, juhuks, kui surnu keha hävineb, et ta saaks selle kuju üle võtta, kasutuseks hauataguses elus. Niiluse jõe ümber arenes välja kultuur Üleliigne vesi koguti kokku kanalite süsteemi abil veehoidlasse, et kuival ajal saaks põlde kasta. Mumifitseerimine Sarkofaag, mis asendas Egiptuse kultuuris kirstu Mida tähtsam oli isik, seda suurem ja hiilgavam püramiid ehitati. Hauakambrisse ehitati uks, et hing saaks hauakambrist välja minna ja sisse saada. Vorm mille järgi Egiptust tuntakse on pigem vanemast ajast, sest suurem osa püramiide on vaikselt ära hävinenud
valitsejatest. Kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina. Egiptuses on kujutava kunsti mälestisi säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunsti moodustasid pealmiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti kujutati inimest üsna ebaloomulikus asendis: pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud küljelt, vasak jalg on
Vana egiptuse kunstis oli maal ja skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga . Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru . Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis
Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete
a e. Kr 14.Uusbabüloonia kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj. e. Kr 15.Istari värava rekonstruktsioon-Berliinis Pergamoni muuseumis 16.Väravaehitis oli laotud põletatud tellistest, värav ise seedripuust ja kaetud vaskplaatidega.Värv-valge ja kollane sinisel taustal, pühad loomad(madalreljeefsed). Egiptuse kunst. 1.Mastaba-kõige vanemad egiptuse haudehitised. 2.Balsameeriti-arvati, et hing tuleb kehasse tagasi, seepärast säilitati, maeti luksuslikult- et kõik oleks hauataguses elus olemas. 3.Tallinna linnapildis Cheopsi püramiid 137 m, Tallinna teletorn on 314, selle vaateplatvorm 170 m. 4.Pealinn Uue riigi ajal-Teeba, templid selle lähedal-Luksor ja Karnaki. 5.Obelisk (ülevalt kitsenev sammas) Pariisis Concorde`i väljakul-Luksori templi ees seisnud. 6.Püloon-väravaehitis, kaks ülespoole ahenevat müüriplokki. 7.Perspektiiv-ruumi kujutamine tasapinnal,egiptlased ei tundnud, asetasid piltidel tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale. 8
kahjuks oli hobune väsinud ja kukkus ning Petsorin ei saanud temaga edasi minna. Maryga ta lihtsalt mängis, ta tahtis teada, kas ta suudab teda ära võluda ning endale saada oma nn sõbra Grusnitski käest. Maksim lausa jumaldas Petsorinit. Üldiselt ei hoolinud Petsorin peale iseenda mitte kellestki. Tapmistesse suhtuti sellel ajal väga halvasti. Samuti usuti hauatagusesse ellu, et kui üks on kristlane ja teine uskumatu, siis nad hauataguses elus ei kohtu. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Kustpoolt tuul, sealtpoolt ka õnn"Mary ,,Kahest sõbrast on üks alati teise ori"Petsorin ,,Naised armastavad ainult neid, keda nad ei tunne"Petsorin ,,Mu armas,ma ei salli inimesi sellepärast, et neid mitte põlata, sest et muidu kujuneks elu liiga vastikuks farsiks"Grusnitski ,,Mu armas, ma põlgan naisi sellepärast,et neid mitte armastada sest muidu kujuneks elu liiga naeruväärseks melodraamaks"Petsorin 8.1
kõrva: ,,Tea, et omandanud selle raamatu, kuulud sa elavate hulka ja saavutad jumalate keskel suure mõju.... See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle." Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ning mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Vaarao sugulased ei unustanud ka hauataguses elus elamiseks vajaminevaid esemeid. Erilistesse varakambritesse ja ruumidesse pandi rikkalikult aardeid ning mitmesuguseid vaaraole kuulunud esemeid. Kui leinaaeg oli lõppenud, lõikasid inimesed esimest korda juukseid ja pesid näolt mustuse. Egiptlaste elurõõm sai kurvastusest võitu ning nad hakkasid pidutsema sööma ning õlut ja veini jooma. Õlu oli üldse rahva armastatuim jook ja seda tunti vähemalt kuut- seitset sorti.
Milles peitub õnn? Mikrokosmiline tasakaal rikkuste vahel(Platon&Aristoteles) eri hinge osadele suunatud allikad tasakaalus, ei domineeri teiste üle. Kui elu seisneb ainult seksis, on seda vähe! Õnnelikuks ei tee ka vaid söömine! Balansi eest vastutab mõistus. Filosoofiline hedonismõnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonismmüstikud, teoloogid. Ülim hüve on taastada armastuse side jumalaga, aga see taastub hauataguses elus(pärast surma on religioosne ekstaas) Elan seda elu nii, et hüve tuleks seal ,,hüpe" hauatagune ekstaas, mis tuleb millegi pöörasega ära teenida. (Abraham pidi oma poja Jumala nimel ohverdama) hüpe tundmatuse, meeleheitlik moraali ja mõistuse vastane hüpe Jumala poole, tundmatu hüpe. Suurim hüve hauataguses elus, siin pean ära teenima, teen seda võimsalt. Romantismi eetika ülim hüvelooming ja loominguline eneseteostus. Elu mõte
Hieroglüüf on teatavasti piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (loomad, linnud, inimesed). Joonis 9. Reljeefikunst. Jumal Amon 10 2.3.2 Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis
Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks
Sisemine tasakaal. Selle tasakaalu eest on vastutav mõistus. Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise. Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde. Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes. Äärmuslik versioon: ainult tõde pakub naudingut, mis on väärt kogemist, kõik muu on teisejärguline C)Religioosne hedonism inimese ülim hüve on taastada side jumalaga. Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus. Lahendus: elan oma elu nii, et saan hauataguses elus nn õndsa ekstaasi. Alates 11. Sajandist hakatakse sellest lahti ütlema. D),,Hüpe" idee suurimast hüvest hauatagusest elust jääb. Ainult, et lisandub see, et elus peab selle ka ära teenima. E)Romantismi eetika ülim hüve peitub loomingus. Hea elu peitub loomingulises eneseteostuses. Oluline pole enam nii väga hauatagune elu, söömine, seksimine...:D
distsipliin: väejuhi käsule allumatus võis kaasa tuua surmanuhtluse; juhul kui terve väeosa ei 7 allunud (nt põgenes), järgnes detsimeerimine ehk iga kümnenda mehe hukkamine; väiksemate süütegude eest vähendati palka või võeti ära kodanikuõigused. Siiski tasuti ka vapruse eest, nt tammepärja või mõne muu aumärgi (Palamets 1976). GLADIAATORID Roomlased võtsid etruskidelt üle kombe tappa orje, et need oma peremeest hauataguses elus edasi teeniksid -- ainult roomlased tegid sellest rahvast lõbustava vaatemängu, kus orjad üks- teist tapsid (Kõiv jt 2004). Gladiaatoriteks said vaid tugevaimad orjad või sõjavangid, mõnikord astusid ka vabad mehed glatiaatorite kooli, kuna said seal hästi süüa, võidu korral korraliku tasu ja kuulsuse. Enne areenile minekut, tuli läbida aastaid kestev väljaõpe vanglataolises koolis. Nad elasid
palsameerima. Surnu kõht lõigati lõhki ja siseelundid võeti ettevaatlikult välja. Keha leotati soodavees ning immutati vaikude ja õliga. Palsameeritud surnukeha nimetatakse muumiaks. [Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile] Lõpuks mähiti ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Linaste sidemete vahele pandi ka õnneamulette, mis uskumuse kohaselt omanikule hauataguses elus õnne toovad. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaaraode ja kõrgemate ametnike sargad ümbritseti veel ühe kaitsekihiga, kivist sarkofaagiga. Need olid ristkülikukujulised, erakordselt rasked, ja nende viimine kauakambrisse pidi olema väga keerukas. Paljud neist olid kaunilt töödeldud ja kaunistatud. Mõnikord pandi sark ka riskülikukujulisse puust kasti. Tutanhamoni kolm kirstu asetsesid kivist sarkofaagis, mis omakorda asus neljas kullatud puukastis
rongkäigus laevakujulises kandetoolis jumal kuulutas rahvale ja võttis vastu rahva soove. 2. Matmiskombestik a)Hauakambrid: · Pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis. · Peamiselt ehitati vaaraodele ja ülikutele. · Seintel maalingud lahkunu elust, tekstid kasulike teadmistega. Vaarao Tutanhamoni hauakamber on ainus rüüstamta haud. 3. Ettekujutus hauataguses elust a)Pärast surma jätkub tavaelu tingimusel, et keha säilib hing peab kehasse tagasi pöörduma: · Palsameerimine surnukeha eriline töötlemine aju ja siseelundid eraldati, 70 päeva kuivatati soolalahuses, salviti õliga ja mässiti valgesse linasse. · Muumia Palsameeritud surnukeha. · Sarkofaag Suur kivist kirst, kuhu muumia asetati, näole pandi surimask.
annaabi.ee 
