Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Traditsioonide tähtsus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Traditsioonide tähtsus


Traditsioonid aitavad rahval püsima jääda: nendes on rahva kultuur ning kui me austame ja järgime neid, püsime ka ise. Traditsioonid peidavad endas vaimsust, kõlblust ja tarkust. Peeter Põld on tõdenud, et eestlaste häda ongi traditsioonide puudus, mis annaksid rahvale stabiilsuse. Mis on muutunud või jäänud samaks meie tavades ja kommetes?
Öölaulupeo tähtsus on Eesti kultuuripildis aasta-aastalt langenud. Rahvas käib kuulamas kui täiesti tavalist kontserti, mis on just viimastel aastatel suurt tõestust leidnud. 2011. aastal aset leidnud öölaulupidu, Vabaduse laul, küttis üles kirgi väga paljude eestlaste südametes. Inimeste hämminguks puudus kontserdil tuntud isamaalaulikud Tõnis Mägi ja Ivo Linna ning lisaks sellele oli kavas mitmeid ja mitmeid inglise keelseid laule ja väljamaa artiste. Tõnis Mägi on öelnud oma 2008. aasta intervjuus , et 20 aasta tagust öölaulupeo tunnet ei saa enam kunagi tagasi ning tal on ka õigus, sest tol ajal oli Eesti Venemaa võimu all, eestlaste suur ja ühine tahe oli saada vabaks rahvaks, kuid praegu elame iseseisvas riigis, kus pole ka mingit ohtu, et see aeg võiks lähiajal tagasi tulla. Loomulikult on uuendused head, kuid kas tõesti on neid vaja teha eestlastele niivõrd tähtsal üritusel?
Aegade muutudes jäävad erinevad väärtused muutumata. Headus, ausus, lugupidav käitumine ja abivalmidus on väärtused, mis pole küll täismõõdus kusagil teostunud, kuid siiski on nende poole püüdlemine toimunud muutusteta. Juba aegade algusest peale on püütud keskenduda mitte väliste väärtuste jahtimisele, vaid iseenda ülesehitamisele, omaenda kvaliteedi parandamisele. Inimestel on kindlad tõekspidamised, mis on jäänud juba varajaste tsivilisatsioonide kujunemisest alates samaks. Kui üldse on kogemus, mis on inimkonda ühte sidunud kogu ajaloo vältel ja üle kogu maailma, siis on selleks kindlasti surm. Surm on miski, millega peab meist igaüks mingil ajahetkel silmitsi seisma, seda ei saa peatada ei ükski treeningprogramm , meditatsioonitehnika ega ka rahasumma , keegi ei saa selle eest põgeneda. Juba vanas Egiptuses valmistuti selleks päevaks aastaid ja aastaid, sest nende jaoks oli elu pärast surma samavõrd tähtis kui enne surma. Väga kaua valmistati oma juhtidele erinevaid hauakambreid , sealhulgas võimsamad on püramiidid, kuhu pandi kaasa võimalikult palju vara, et hauataguses elus jätkuks jõukus ja hea elu. Zoltan mainis ära õigusega, et tänapäeval on surm võimalikult varjatud ja peidetud. Sellest ei taheta rääkida. Põhjuseks oleks see, et surm tekitab lähedastes kannatusi. Lein on muutunud tabuks. Inimesed proovivad matta leina töösse. Oma tunnete matmisest pole aga kasu, nendega tuleks silmitsi seista, neid tunnistada. Inimesed muutuvad küll oma maailmavaadete poolest, kuid tähtsaks peetakse ikkagi samu väärtuseid.
Öölaulupidu on eesti rahva jaoks püha üritus, kuid tänu kultuuriedendajate uuendusmeelele on sellest saanud tavaline kontsertüritus. Iga inimene näeb maailma küll erinevalt, aga talle loevad siiski enam-vähem samad väärtused. Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, nad kaitsevad teda nii kaua, kuni tuleb taipamine.
Traditsioonide tähtsus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dianat94 Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Kirstu sängitamisel toimub ka peotäie mulla ja lillide hauda heitmine. Haua täitmise ajal jalutavad matuselised kalmistul või puhkavad. Hiljem asetatakse hauale lilled ja pärjad. Lilledega kaetud kalmukünka taustal tehakse pärast kõneleja juttu ja muusikapala fotod mälestuseks (Sala 2002: 34-38). 3.2.3. Peied Kalmistul toimunud matusetalitustele järgnevad peied. Rikkaliku söömingu tava matustel pärineb muinasajast. Ristiusu tulekuga mälestussöömingu tähtsus muutus. Keskseks sai palvetamine lahkunu hinge eest. Õigeusklikud venelased viisid ja viivad peieid läbi vähemalt kaks-kolm korda: kolmandal, üheksandal ja neljakümnendal päeval. Kolmekordne mälestamine on seotud kirikliku tõlgendusega hinge rännakust teispoolsuses: kolmandal päeval toob ingel hinge kummardamiseks Jumala poole, seejärel rändavad ingel ja hing paradiisis ja põrgus, kus ingel näitab põrgu kannatusi ja paradiisi õndsusi

Humanitaarteadused
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

ennast enam. Hansalinnad lahkusid üks teise järel liidust, hansapäevade toimumine harvenes liikmeslinnade vähesuse tõttu ja viimased hansapäevad peeti 1669. aastal. Hansa Liit ja Eesti Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastusei Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesandeks kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda piraatidega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud meremärke, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule (arhitektuur, maalikunst),

Kultuurilugu
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

See, et õppeplaanid olid muutunud sisult ja nõuetelt väga erineva tasemega kursusteks, viis üldise haridustaseme alla. Autoriteetide valitud õppematerjali asemel võeti õppekava koostamise aluseks õpilaste vabad valikud ning õpitava aine sisu meeldimine õpilastele. Õpingute sisu püüti ühtlustada valitavate mitteakadeemiliste kursuste väljajätmisega. Konservatiivide poolt pakuti traditsioonilist, humanistlikke põhiväärtusi kandvat õppekava, millel on pikad traditsioonid mõtlemisoskuse arendajana. Kuigi liberaalne pedagoogika-ala intelligents oli sellele vastu, sest nii surutakse maha õpilaste loovust ja ohustatakse võrdõiguslikkust, tõstsid peaaegu kõik USA osariigid 1980. aastatel kohustusliku kooli nõudmiste taset. Koolide efektiivsuse mõõduks sai õpiedukustestides näidatud tase. Nõuti ka töörahu võimaldamist tundides ja õpetajale tema autoriteedi tagasiandmist. Silmapaistev konservatiivse mõttelaadi esindaja D

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Religioon õhtumaises kultuuris
25
doc

Religioon õhtumaises kultuuris

1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e

Religiooniõpetus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

Alguse saab "Siuru". Trükki jõuab kogu "Amores". Armastus- ja loodusluule, impressionism, sees autobiograafilised motiivid. Sees nimetu kurbus (kaunis, igatsuse meeleolud). Osa "Amoresest" protesti meeleolus ( vanade luulevormide vastu). Üksinduseteemat palju. "Kaks algust"(luuletus) Visnapuu väidab: Käib ingel ühes majas saatanaga Minu tee, see on lauluks ülendada valu. Kutsus ise luuletusi poeesideks! · Teine kogu 1918 "Jumalaga Ene". Tugevamaks muutub luule muusikaline tähtsus, palju kõlamängu, nukker, romantiline, autor igatseb absoluutse täiuse järele. 1920-ndate algul. Kui Siuru laguneb, siis protesteerib senise luulemaneeri vastu. Sees ühiskondlikud probleemid. · 1920 "Talihari", "Hõbedased kuljused", "Käoorvik" "Taliharjas" palju sõjateemat. "Needmine", " Õudse aja paus", "Ärge tapke inimest", iseenda sisemised vastuolud. Teised kogud on teises meeleolus. "Hõbedased kuljused" Armastus ja loodusluule

Kirjandus
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne"

Kirjandus
Eesti ajalugu - konspekt
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Tuntuima leiukoha, Asva (Saaremaal) järgi nim seda kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamine viitab teatud väärtuste (toidutagavarad, pronks) tekkimisele ja nende kaitsmise vajadusele. Peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, mõnevõrra vähem tähtis oli veel maaviljelus. Olid tekkinud esimesed põllulapid, mida hariti kõpla või küünega (kuusetüve tükk, millele oks külge jäetud). Vähenema hakkas, kuid siiski jäi veel oluliseks, küttimise ja kalapüügi tähtsus toidulauale. Pronksiaja lõpul pronksesemete leidude hulk suureneb, mis viitab arenevale kaubavahetusele naabritega (Kesk- Rootsi, Edela-Soome) Umbes 500 a eKr jõudsid Eesti aladele esimesed raudesemed (vanimad leiud on mõõk, nuga ja naaskel Ida-Virumaalt). Nagu pronksi, oli ka rauda algul vähe ja suuri muudatusi varane rauaaeg siinses elukorralduses ei toonud. Läänepoolsete naabrite eeskujul hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse (tuntuim Jõelähtmel)

Ajalugu




Kommentaarid (2)

kadi900 profiilipilt
kadi900: No midagi kasu ikka oli aga on ka paremaid :) allalaadimist vast ikka väärt
18:41 28-02-2013
jellybelly07 profiilipilt
jellybelly07: täitsa tore kirjand, aitas mõtteid koguda
14:19 18-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun