See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Ehk küll kroonikate andmeis jääb paljugi ebaselgeks, nähtub neist kõigist, et ülestõus algas ja kulges esimestel päevadel kindla läbimõeldud plaani kohaselt. Kõigepealt puhastati maa sakslastest, seejärel koguneti mingisse samuti juba varem kindlaksmääratud kohta, kus korraldati sõjavägi ja valiti üldjuhid. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest. Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordut
piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid
välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi, Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad. Vallutustest häiritud Novgorodi ja Pihkva vürstid, kes pidasid Ugandit oma mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks, tegid koos neid toetanud saarlaste, harjulaste ja sakalastega sõjakäigu Otepää linnuse ja seal end kindlustanud riialaste ja ugalaste vastu. Põhjused ► Vaenlaste sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult.Vaenlased tahtsid maad juurde saada ning eestit vallutada.Sakala vanema Lembitu eestvõttel enamikest Eestimaa põhimaakondadest oli kokku kogutud suur malev.Sakslased olid aga eestlaste väe kogumisest teada saanud ja koondasid Henriku teateil kokku umbes 3000- mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse.
Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221 – saarlased püüdsid koos harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. 1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid linnust piirama, taanlased palusid rahu. 29. jaanuar 1223 – sakalased tapsid ära Viljandis jumalateenistuse ajal kirikus olnud sakslased. Sakalased võtsid kinni Hebbe. Kiskusid tal elusast peast südame rinnust, küpsetasid selle tulel ja sõid rituaalselt üheskoos ära. Saatsid naabritele veriseid mõõku ja soovitasid oma sakslastega sama teha
Kesk-Eestisse. Eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine toimus ka samal aastal. Seal osalesid sakalased, ugalased, läänlased kui ka saarlased. Eestlastel nurjus see plaan. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased ja sakslased koos sõjaräigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Peagi jõudis Otepää linnuse alla sakalaste, harjulaste, venelaste ja saarlaste ühisväed. Pärast 20-päevast piiramist andsid ugalased ja sakslased alla. Sakslased kohustusid Eestist lahkuma. Eestlased plaanisid Otepää alla saavutatud suurt võitu edasi arendada ja koguni rünnata Riiat. Selle plaani nimeks sai "Sakslased merre". Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama. Kokku saadi umbes 6000 meest peaaegu kõigist maakondadest. Kuuldes eestlaste plaanidest, üritasid vastased kiirustada, et vältida venelaste saabumist
1212.a sõlmite kolmeks aastaks vaherahu 1215. aasta Enne vaherahu lõppu korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale ja Põhja-Sakalasse Eestlased üritasid vasturetke Riia hävitamiseks, kuid see ebaõnnestus Ugandi ja Sakala võtsid ristimise vastu 1217. aasta Jaanuaris toimus ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale Veebruaris saabusid venelased Otepää alla ja asusid koos saarlaste, harjulaste ja ristitud sakalastega linnust piirama Sakslased tunnistasid kaotust ja lubasid lahkuda kogu Eestist Madisepäeva lahing Peaorganisaatoriks Lembitu Lahingus osales eestlasi üle kogu Eesti kokku umbes 6000 meest Venelased lubasid abiväge saata, kuid need jäid tulemata Sakslaste poolel sõdisid ka liivlased ja latgalid Lahingus langesid Lembitu ja Kaupo 1219- 1220.aasta 1218.a sõlmis piiskop Albert liidu Valdemar II Võitjaga 1219
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Eestlased püüdsid Otepää all saavutatud suurt võitu edasi arendada ja plaaniti minna koguni Riiat ründama. Aelleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirest vägesid koondama. Kokku saadi 6000meest. Kuuldes Eestlaste plaanist, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Peagi jõudis kohale 3000-meheline sakslaste,
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses
üritasid seda takistada. Sammuti proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. alustasid harjulased relvastatud mässu. 8.1Üldine käik: 1.) Eestlased tapsid sakslasi ja suundusid Tallinna piirama (Appi kutsuti Rootsi ja Pihkva.) 2.) Edasi suunduti Haapsallu. 3.)Eestlaste kuningad kutsuti Paide selgitusi andma. tekkis tüli ja eestlased tapeti. 4.)Ordu väed tungisid Taani aladele- purustasid Kämbu küla ,kukeveres ja 14.mai harjulaste maleva. 8.2Tagajärjed: Jüriöö ülestõus ebaõnnestus. Pidid ehitama ordule Maasilinna. 9.Muistne vabadusvõitlus: 1. Ümera lahing-1210. Mis lõppes eestlaste võiduga. 2. 1217 Madisepäeva lahing-lõppes eestlaste allajäämisega. Sõjas hukkusid Lembitu ja Kaupo. (Võitlesid eestlased ja riialased.) 3. 1219- Valdemar 2. Saabus Rävalasse ,eesmärgiga seal kindlalt kanda kinnitada. Lasi Tallinnasse ehitada kivilinnuse. 1220
Samal aastal toimus ka väga organiseeritud sõjaline operatsioon, selleks oli Riia piiramine Eestlaste poolt. Kuid Eestlastel seal väga ei vedanud, seal osalesid sakalased, ugandlased, läänlased ja ka saarlased. Umbes aasta peale seda olid ugandlased ja sakalased sunnitud alla andma ja ristiusu vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased ja sakslased koos sõjakäigu Venemaale teised maakonnad sõlmisid venelastega liidu. Otepää linnuse alla jõudsid sakalaste, harjulaste, venelastening saarlaste ühisväed. Kui nad olid 20 päeva piiranud siis pidid sakslased alla andma ja kohustusid Eestist lahkuma. Eestlastel oli plaan rünnata Riiat kuna nad olid muutunud enesekindlamaks tänu Otepää all saavutatud võitu, plaani nimeks nad otsustasid panna "Sakslased merre". Lembitu juhtimisel, kes oli sakala vanem asuti vägesid koguma, kõigist maakondadest koguti kokku umbes 6000 meest. Vastastel läks kiireks kui nad teada
1208. a jõudsid ristisõdijate retked Eestisse (tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi piirkonda). Kaitseti end vapralt, korraldati vasturetki. Eestlaste eneseusku suurendas kindlasti kõvastu 1210.a võiduga lõppenud Ümera lahing. Vahepeal olid nii eestalsed kui ristisõdijad kurnatud ning kui puhkes ka katk sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a sõda jätkus , eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Venelaste ,saarlaste , harjulaste ja sakslaste ühisvägi jõudis Otepää linnuse alla. Pärast 20 päeva piiramist pidid ugalased ja sakslased alla andma ja sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eestlased üritasid suurt võitu edasi arendada, pidid koguni Riiat ründama minema. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirelt vägesi koondama. (kokku saadi umb. 6000 meest) Kui vastased eestlaste plaanidest kuulsid püüdsid nad kiirustada ja ennetada venelaste saabumist . Peagi jõudis
piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid
Algul lks eestlastel hsti, aga seejrel pidid hakkama taanduma. Sda lppes eestlaste kaotusega. Lahingus langes Lembitu ja ka teised klavanemad. Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200 mehega. 1227.a. jaanuaris letas sakslaste 20 000 meheline armee merej ja judis Muhu linnuse alla
Kaitsesid end vapralt, korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. 1210Ümera lahing, mille eestlased võitsid. Suurendas nende eneseusuku. 1217 1) Korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse piiramine, sakslased olid kohustatud kogu eestist lahkuma. (Sinna alla kogunes Venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi) . 2) Eestlased tahtsid oma võitu arendada ja plaaniti minna Riiat ründama, koguti 6000 meest Lembitu juhtimisel.Madisepäeva lahing, mille eestlased kaotasid. Suri Lembit. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Tallinna kivilinnus, võidukas lahing. 1224 Tartu linnus , mida aitas kaitsta vürst Vjatshko Blyatj Suka , hõivati Augustis tormijooksuga.
Tallinnas, Valdemar II 1220.a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) 1220ndakstaanlased valluanud Põhja-Eesti, sakslased Lõuna-Eesti, keskmine osa, toimus võiduristiminesüüdistati üksteist(taanlased saklasi ja vastupidi), külade juurde paigutati puuriste, et näidta, et ristimine oli seal juba toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a. saarlased üritasid koos rävalste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutadaootamatult ilmusid merel nähtavale koged(arvati, et Taani omad) 1222.a. Taani vägi, eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, hakati ehitama kivilinnust, saarlased löödi tagasi, kuningas jättis sinna oma meeskonna, lõpuks pidid ikkagi taanlased taganema ja linnus lõhuti ära 29.jaan. 1223 sakalased tungisid Viljandi linnuses sakslastele kallale, tapeti paljusid 1223 8000-meheline saksa vägi Viljandi all, piiramine, eestlased alistusidristiusustati
Edasi piiras ülestõusnute vägi Tallinna ning appi kutsuti ka Rootsi ja Pihkva vürsti väed. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama ja kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole, mistõttu kutsuti Liivimaa meistri poolt eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, kuhu nad Tallinna piiskopiga ka ilmusid ning relvakokkupõrkel tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid harjulaste maleva. 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus piirati ja hävitati Pöide ordulinnus. Harjulased kindlustasid kahes muinaslinnuses. Alles aasta lõpuks suutis Saksa ordu Mandri-Eesti Preisimaa abiga alistada ning saarlased suudeti purustada kahe sõjakäiguga, mille tulemusena tuli saarlastel karistuseks ehitada ordule uus linnus samal ajal kui Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. [Type text]
kaotavad lahingu Turaida linnuse juures 1212-1215 katku tõttu sõlmitakse vaherahu Eestlaste alistamine 1215 Enne vaherahu lõppu rüüstab ristisõdijate vägi Sootaganat (Läänemaa), mis polnud vaherahu-lepingu sõlmimises osalenud 1215 eestlaste ühendmaleva katse Riiat vallutada ebaõnnestus 1215 Sakala ja Ugandi võtsid vastu ristiusu 1217 kevadtalv suur venelaste (20000 meest), saarlaste, sakalaste ja harjulaste vägi Otepääd, sakslased aeti Ugandist ja Sakalast välja 21. september 1217 Madisepäeva lahing Eestlaste alistumine 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1219-1220 Võiduristimine Põhja-Eestis 1222 taanlased Saaremaal 1223 eestlaste ülestõus 1224 Tartu vallutamine (Vjatsko) 1225-1226 Modena Wilhelm, paavsti legaat Liivimaal 1227 Saarlaste alistamine Eestlaste kaotuse põhjused Eestlastel puudus RIIK, ilma ühtse juhtimiseta polnud
piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja luteri vaimulik. Läti Henrik-teos:Liivimaa kroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele Tähtsamad kohad Otepää- Sinna jõudsid venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslaste ühisvägi. Peale 20 päevalist piiramist pididugalased ja sakslased alla andma,ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Lihula- 1220. aastal rajas Rootsi kuningas Lihula linnusesse tugipunkti ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Tartu- 1224 suveks oli mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks veel Tartu, mida aitas kaitsta Koknese vürst Vjatsko Ümera- Seal toimus Ümera Lahing, ainuke lahing, mille Eestlased võitsid.
Piiskopkonna pealinnaks oli tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus läänemaast ja saaremaast.(+veel mõned saared). Tallinna piiskop omas p- eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis. Eestlastega sõlmiti suulisi lepinguid mis fikseerisid kaotajate kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Lõuna-Eesti sattus võõrvõimudest kõige suuremasse sõltuvusse. Saaremaa säilitas olulisel määral iseseisvuse. Harjulaste ja virulaste seisund jäi õiguslikult vahepealseks. Põlisrahva seisund halveneb! Kaubandus ja meresõit kui tulutoovad elualad jäeti linnakodanike hooleks. Eriti suur hoop oli see saaremaale ja Põhja-Eestile. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. Ristimisega kaasnesid ka kohe ,,ristiusuliste kohustused" e. Kümnised. S.t.kümnes osa talu saagist. Hinnus naturaalmaks, koormiste kergem variant. Teotöö kohustus: päevad mil talupojad pidid mõisas tööl käima.
saarlaste ristimine 1236 Saule lahing , Mõõgavendade ordu sai leedulastelt ja semgalitelt lüüa, et ristisõda ei katkeks ühinesid mõõgavennad saksa orduga ja loodi Saksa ordu Liivimaa haru 1238 Stensby leping, Saksa ordu pidi Liivima haru tagastama Taani kuningale Tallinna, rävala, harjumaa, järvamaa ja virumaa. Tekkis Eestimaa hertsogkond. 1242 Jäälahing 1248 Tallinn sai linnaõiguse, 1290 - Samgolite alistumine 23.04.1343 Jüriöö ülestõus, harjulaste relvastatud mäss, põletati mõisad, tapeti sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Tallinna piiramine, Haapsalu piiramine. 4 kuningat kutsuti Paide läbirääkimistele, aga tapeti. 14. mail purustati malev Tallinna all ordu vägede poolt, mässu lõpp. Saksa ordust sai Põhja-Eestis peremees. 1346 Vana Liivima vmaade jaotus, koosnest viiest iseseisvast väikeriigist, tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses ordumeister
eestlast, vastaspoolelt sai haavata liivlaste vanem Kaupo, ka Lembitu langes selles lahingus. Sakslased rüüstasid 3 päeva külasid, Lembitu pea raiuti maha ja viidi Riiga, ta vennaga sõlmiti rahu, tasuks olid pantvangid. 1218 Vene väed Eestisse. · 1219 taanlaste tugipunkti rajamine Tallinnasse. Kevadel tuli Voldemar II Lindanise linnuse juurde, eestlased jätsid linnuse maha ja taanlased asusid sinna (see ehitati ümber). Rävalaste ja harjulaste saadikud tulid kuninga juurde ja vanemad lasid ennast ristida, 3 päeva pärast eestlased ründasid. Punane lipp valge ristiga langes taevast, andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst Vitslav), eestlased kaotasid üle 1000 mehe ja taanlased said Harjumaa, Revala ja Virumaa, puutumata olid veel Lääne- ja Saaremaa (1220) · 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased
17.Nimeta keskaegsed linnad Eestis? Millal sai Tallinn linnaõiguse? Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. 1248 18.Millal ja miks puhkes Jüriöö ülestõus? Selgita, kuidas ja kust see alguse sai? 23 aprill 1343, sest Taani kuningas otsustas Eestimaa hertsogkonda maha müüa Saksa ordule. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all vabaduse piiramist ja eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada. See algas harjulaste korraldatud relvastuse mässuga, edasi asuti piiramaTallinna. 19.Kes oli Burchard von Dreileben, kes Bartholomäus Hoeneke? Saksa ordumeister, Kroonika kirjutaja 20.Kellelt abi paluti? Millised olid ülestõusu tagajärjed? Venemaalt. Kurnavad ja verised ning mõlemad pooled said majanduslikult kannatada.
takistada. Eestlased proovisid sellises olukorras oma olukorda parandada. 2.Laiendatud kava ülestõusu käigust *1343.a 23.aprill relvastatud eestlaste mäss; eestlased valisid endi hulgast neli kuningat *Tallinna piiramine; pöörduti abipalvega Tartu foogti ja Pihkva vürsti poole *Haapsalu piiramine; kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole *Burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma *14.mail Tallinna all purustasid orduväed harjulaste maleva *1343. a juuli Pöide ordulinnuase piiramine ja hävitamine *Saksa ordul (koos Preisimaa abivägedega) õnnestus Mandri-Eesti alistada; saarlased purustati 1344.aasta lõpul ja 1345. aasta algul 3.Eestlaste lüüasaamise põhjused *eestlasi oli arvuliselt vähem *varustus polnud nii hea *sõjaline organiseeritus polnud hea 4.Ülestõusu tagajärjed *mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks
sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. 1208. a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Tõenäoliselt suurendas eestlaste eneseusku 1210. a võiduga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. a kolmeks aastaks vaherahu. 1217. jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Sakala vanem Lembitu. Otsustav lahing toimus 1217. a Madisepäeval (21.septembril) Viljandi lähedal ja lõppes eestlase allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid nt eestlaste vanem Lembitu ja ristisõdijate poolel liivlaste vanem Kaupo. 1219
SÕDA JÕUAB EESTISSE 1208 - Ungandisse tunditi sisse 1210 - Ümera lahing MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ESIMENE POOL (1208-1218) 1211 - Mõõgavennad liitlastega piirasid sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähsaim keskus. Rünnak löödi tagasi. Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu. Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu. Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn. Ugalased ristiti. Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult.
Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. 6. 1210 Eestlased võitsid Ümera lahingu. 7. 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu, katku tõttu. 8. 1217 Ugalased korraldasid sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Madisepävalahing Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lambitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel ana Kaupo. See oli eestlastele muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. 9
1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad aga sõlmised liidu Venemaaga ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Lembitu juhtimisel saadi kokku umbes 6000 meest pea kõigist maakondadest. 1217. aastal peetus Madisepäeva lahing lõppes eestlaste alla jäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti venamd, ristisõdijate poolel langes liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlastele muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Tähtsamad sündmused 1208.-1212. 1208. aastal jõudsid Eesti pinnale ristisõdijad. 1210
Teisalt on arvatud, et rahu sõlminud ja sõda eelistanud revalased polnud üks ja sama sama seltskond. Marika Mägi oletab, et algselt rahu sõlmima saabunud lähimate piirkondade Revala vanemad võisid seda teha siiralt, kuid ülejäänud maakonna vanemad sellega ei nõustunud ja otsustasid sissetungijatele sõjaliselt vastu astuda. Kolm päeva pärast vanemate lahkumist kuninga juurest ründas revalaste ja harjulaste vägi, mille suuruseks on Benninghoven hinnanud u 1000 (äärmisel juhul 2000) meest, õhtu eel ootamatult viiest eri suunast taanlaste laagrit. Lahingu täpne kuupäev (15. juuni) on märgitud ainult 16. sajandi Taani ajalookirjutaja Peetrus Olai kroonikas ja see langeb kokku taanlaste 12. sajandil kuralaste üle saavutatud legendaarse võidu kuupäevaga, mistõttu on selle dateeringu õigsuses kaheldud. Henriku
Eestisse tagasi pöörduti. 1215 1217 1218-19 1220 · Suur liivlaste ja latgalite · Vene väed koos · Toimus riialaste retk · Algas vägi tungis ootamatult nendega liitunud koos liivlaste ja Taani Tallinna Läänemaale ning laastas saarlaste, latgalitega piiskopkonna ja Riia seda rängalt. harjulaste ja Läänemaale. piiskopkonna vaimu · Teine ristisõdijate vägi ristitud sakslastega · Saarlased tegid like poolt Eestimaa tungis Sakala rüüstamata piiras Otepää omapoolse põhjaosas põhjaossa ja piiras sisse linnuse. rüüsteretke võiduristimine. vnaem Lembitu Lõhavere · Neil tuli toidu- ja ristisõdijatele · Sakslased
vürti abi. -> Lubati saata abi. · Läänemaalased alustasid piiramist Haapsalust. Kohalikud sakslased pöördusid saksa ordu poole. · Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui kurjategijatega -> eestlased tapeti -> orduväed purustasid Tallina all harjulaste maleva (14.mai.1345) -> läänemaal ordu vägedele suuremat vastupanu ei ostutatud. Jüriöö ülestõus · Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine Saaremaal. · Harjulased ei olnud alla andnud ja kindlustasid end kahes muinaslinnuses. · Preisimaalt saadetid abivägede toel õmmestus Saksa ordul Mandi-Eesti 1343aasta lõpuks alistada. · Saarlased purustati kahe sõja käiguga 1344. aasta lõpul ja 1345.aasta algul -> karistuseks : ehitada ordule uus linnus
poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Ka harjulased polnud veel alla andnud ja kindlustastid end kahes muinaslinnuses. Alles Preisimaalt saadud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul.
Samal ajal toimus veel teistest riikidest eestisse mitu sõjaretke, ning kõik olid väsinud ning räsitud ning siis puhkes veel katk. 1212.sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu 1215.võitlus algas uue hooga, jõuti nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Aasta pärast olid kõik sunnitud ristimise vastu võtma. 1217. korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu venemaale, teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslast ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Peale otepää juures saadud võitu oldi väge täis ja plaaniti minna Riiat ründama Sakala vanema Lembitu eeskoste all. 1217.21.september-sakslaste, liivlaste ja latgalide vägi, eestlased jäid alla ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi (Lembitu ja Kaupo) 1219
1936 Lõoke (Henrik Visnapuu) Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) Koorimuusika Meeskoorile 1932 Akvarell (Gustav Ernesaks) Rannal (Gustav Ernesaks) 1933 Hakkame, mehed, minema ("Vana kannel") Mehed (Gustav Suits) (käsikiri RRs) Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) Tulen, tulen (Juhan Liiv) [2. var. 1954] Sügisel (Gustav Ernesaks) Põhjatalv (Gustav Ernesaks) 1934 Tuled on vaarade tipul (Henrik Visnapuu) Rändaja laul (Jaan Kärner) 1935 Ants ablas (Betti Alver) Harjulaste laul (E. Remmelgas) Hõi, karupojad (Henrik Visnapuu) Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu) Rabamaastik (August Alle) Rännakulaul (Sõduri lohutus) (J.W. Goethe, tlk. Marie Under) Langevate lehtede laul (E. Remmelgas) Merele (Henrik Visnapuu) Naiskoorile 1932 Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks) Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) 1933 Punased kobarad (E. Tiidemann) Tuul jutustas (Gustav Ernesaks) Oli mul rikas ristiisa ("Vana kannel")
· Eestlaste korraldatud nelja maakonna phine sõjaretk Riia vastu nurjus. · Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahupaluma ning ristimise vastu võtma. Eestlaste muistne vabadusvõitlus OTEPÄÄ · 1217.aastal ugalased+sakslased -> Venemaale! · Teised maakonnad -> venelastega sõlmiti liit. · Otepää linnuse alla (sakslased oli seal) venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. · Pärast 20päevast piiramist -> linnust kaitsvad ugalased ja sakslased andsid alla ja kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eesti muistne vabadusvõitlus: Madisepäeva lahing. · Eestlased said enesekindlust juurde(Otepää all saavutatud võit) -> plaan Riiat ründama -> asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesi koondama -> 6000meest pea kõikidest maakondadest : sakalasi, ridalasi, harjulasi, virulasi, rävalasi, järvalasi
- 1220Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega asusid Lihula linnusesse (tugipunktiks) - ristisid Läänemaal rahvast, ehitasid kirikuid - kuningas pöördus tagasi Rootsi suur saarlaste malev piiras linnust, pani põlema rootslaste väljatung lõppes kaotusega, linnus eestlastele - rootslaste vallutuskatse nurjati 3. Vabadusvõitluse lõppjärk (1222-1227) Saarlased pealetungil - 1221 üritasid koos rävalaste, harjulaste, virulastega Tallinna vallutamist - piirati linnust, kuid taanlaste abiväe hirmus taganeti - 1222 Taani vägi maabus Saaremaal hakati ehitama kivilinnust, saarlased püüded seda takistada ebaõnnestusid - kui kuningas lahkus koondati vägi, ehitati 17 kiviheitemasinat, algas tõsine taanlaste piiramine taanlased andsid linnuse üle saarlastele, neil lubati lahkuda, 7 neist ja Riia piiskopi vend jäid pantvangideks - linnus lõhuti maha Eestlaste üldine pealetung
Esimene tähtis suur võit eestlastele tuli Ümera lahin 1210. Aastal. 1212. aastaks olid nii eestlased kui ristisõdijad kurnatud ja puhkes katk, sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas võitluse uue hooga. Sakslased jõudsid Läänemaale ja Kesk-Eestisse ja 1217. aastal tegid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid aga liidu venelastega ning peagi jõudsid Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestis lahkuma. 1217. aastal 21. septembril Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. See oli eestlaste jaoks vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. 1219. Aastal sekkus ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas
Liivimaa meister Burchard vor Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveres ja viimaks 14.mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägedele suuremat vastuapanu ei ostutatud. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli P-Eesti peremeheks saanud ordu. Ametliku vormistamise said see siis kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Jüriöö ülestõusu võib pidada ka Eesti keskaja veelahkmeks: nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav
On teateid ka paugutamisest ja muu kära tegemisest jüritulede juurde. Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada viimaseid ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti
Sealt lubati abi saata. · Haapsalu piiramine. Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta ning nad pöördusid abipalvega Saksa ordu poole. · Liivimaa meister burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide selgitusi jagama. Toimusid läbirääkimised. Ordumeister käsitles kuningaid nagu kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. · Ordu väed purustasid Käblas, Kanaveres ja Tallinnas harjulaste maleva. · 1343 a. Ülestõus Saaremaa, mille eesmärgiks Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. · Preisimaalt saadetus abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.Saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli neil ehitada orsule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Tulemused: · Saadi lahti Taani võimust
Rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. 8. augusti varahommikul, saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Linnus piirati ümber ja ägeda võitluse käigus pandi see põlema. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Saarlased pealetungil. Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks. 1221. aastal üritasid nad juba koos rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinna vallutamist. Linnust piirati 14 päeva ja kõik taanlaste väljatungid löödi tagasi. Ootamatult ilmusid merel nähtavale neli koge, millel saarlased arvasid olevat Taani kuninga sõjaväe. Piiramine lõpetati ja saarlased lahkusid. 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Saarlased asusid kohe organiseerima vastulööki. Koondati mehi kõigist küladest ja kihelkondadest, appi kutsuti läänemaalasi.
Ordu ei vajanud sõjalist abijõudu. 19. Millal ja miks puhkes Jüriöö ülestõus? Selgita, kuidas ja kust see alguse sai? 23 aprill 1343 Sest Taani kuningas otsustas Eestimaa hertsogkonda maha müüa Saksa ordule. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all vabaduse piiramist ja eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada See algas harjulaste korraldatud relvastuse mässuga, edasi asuti piirama Tallinna 20. Jüriöö ülestõusu tulemused Õiguseid kärbiti Kohustused isandate ees suuremad Keeld müüa vilja ülejääki Linnuste rajamine Rohkem teotööd Muinas-linnuste lammutamine (et ei saaks vastuhakk toimuda) Hakkasid pärisorjuse tunnused tekkima
Piiskop Alberti ettepanek kinnitada Otepääl sõlmitud rahulepet Novgorodiga pikemaks ajaks lükati tagasi. Ka sakalased taganesid varem piiskopiga sõlmitud lepetest ja kavatsesid sõda jätkata. Novgorodi läinud eestlaste saadikute palve peale lubas seal vahepeal uueks vürstiks saanud Svjatoslav Mstislavitš koos Pihkva vürsti Vladimiri ja teiste vürstidega väe koguda ning Eestimaale minna. Samal ajal kogunes Sakala vanema Lembitu eestvõttel Navesti äärde suur sakalaste, ridalaste, harjulaste, järvalaste, revalaste ja virulaste vägi. Ennetamaks Vene vürstide väe ühinemist nendega kutsuti Liivimaal kiiresti sakslastest, liivlastest ja latgalitest kokku oma sõjavägi, mis liikus Sakalasse. Viljandist põhja pool kaks vaenuväge kohtusid ja ründasid teineteist. Ägeda võitluse järel, mille käigus langesid nii Lembitu kui liivlaste juht Kaupo, ajas kristlaste vägi eestlased lõpuks põgenema. Pärast Sakala vanematega uuesti
abiline Kaupo 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit) 1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221 Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) 1222 Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle 1223 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale Suvi. Sakslased vallutasid uuesti Viljandi linnuse 1224 August. Tartu langemine. Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla 1227 Veebruar
ning paluti abi ka Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ning Pihkva vürstilt. Läänemaalased hakkasid ümberpiirama aga Haapsalut. Kuna Taani ega Saare-Lääne piirkop ei suutnud enda kaitseks midagi ette võtta, pöördusid nad Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben pöördus Pihkvast tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma. Relvakokkupõrkes aga eestlased tapeti. Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343.aasta juulis puhkes taoline ülestõus Saaremaal, kus keskmeks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Preisimaalt saadetud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343.aasta lõpuks alistada, Saarlased purustati aga kahe sõjakäiguga: 1344.aasta lõpul ja 1345.aasta algul. Karistuseks tuli neil ehitada Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdusi aga Kuressaare linnusega. Ebaõnnestunud ületõusul oli aga kaugeleulatuvad tagajärjed:
· Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja 28 munka tapeti. · Ülestõusnud asusid Tallinna piirama, paludes abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt. · Kohalikud sakslased palusid ülestõusnute vastu abi ordumeister Burchard von Dreilebenilt. · Ülestõusnud valisid 4 üldjuhti, keda kroonikas nimetatakse 4 kuningaks, kuid kes tapeti koos kolme saatjaga Paides. · Orduväed purustasid lahingutega harjulaste maleva Kämbla külas, Kanaveres, Tallinna all, appikutsutud väed märkimisväärset rolli ei etendanud. · Ülestõus Saaremaal algas 24. juulil 1343. · Ülestõusnud Saaremaal asusid piirama Pöide ordulinnust, mis 8. päeval alistus ning linnusest lahkujad loobiti kividega surnuks. · Ülestõusu mahasurumiseks korraldasid orduväed Saaremaale kaks sõjaretke 1344 lõpus ja 1345 alguses, ülestõusu juht Vesse poodi üles. · 1346
Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Ka harjulased polnud veel alla andnud ja kindlustastid end kahes muinaslinnuses. Alles Preisimaalt saadud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul.
Edasi asuti Tallinna piirama, abi paluti Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, lubati tulla. Läänemaalased asusid Haapsalut piirama, kohaliku sakslased pöördusid Saksa ordu poole abipalvega. Liivimaa meister Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma ning eestlased tapeti relvakokkupõrkel. Seejärel ületasid ordu väed Taani valduste piiri ning rünnak lõppes harjulaste maleva hävitamisega. 1343.juuli ülestõus Saaremaal, piirati ja hävitati Pöide linnus. Saksa ordul õnnestus MandriEesti 1343.a lõpul lõplikult alistada Preisimaalt saadetud abiväega. Saarlased aga kahe sõjakäiguga (1344,1345). Karistuseks tuli ordule ehitada Maasilinna linnuse. Ülestõusuga oli ordu saanud PõhjaEesti peremeheks. Ametlikuks sai see siis kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule.
Ordumeister Burchard von Dreileben kasutas meeleldi juhust võimu haaramiseks Taani alal. Ta kutsus Paidesse läbirääkimisele 4 eestlaste juhti ehk ,, kuningat ,,, nagu neid olevat nimetatud, lasi nad reetlikult surmata ja lõi seejärel hävitavalt Tallinna piiravat juhtideta jäänud ja halvasti relvastatud talurahva väge. Mõni päev hiljem Viiburist ja Turust kohale jõudnud abiväed pöördusid koju tagasi. Harjulaste sõjakas tegevus Tallinna ümbruses ühendas omavahel mitte eriti hästi läbisaavad jõud : Taani vasallid, kohaliku rüütelkonna ja Tallinna linna. Mässust võttis osa vaid umbes kaks kolmandikku Eesti aladest. Eemalejäänudte hulka kuulusid nt muistne Soontagana, Korbe ja teised Lõuna- Läänemaa alad, kus eesti soost vasallid ilmselt lootusetust verevalamisest loobusid. Nad elasid paremates tingimustes ja neid kasutati piiskopi poolt kaitseks ordu vastu.
võiduristimine, aga ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. a. suvel tuli maale Rootsi vägi, eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. Nad hakkasid rahvast ristima ja kirikuid ehitama. 8. augustil piirasid saarlased nende linnuse ümber ja see pandi põlema. Linnus langes eestlaste kätte, tapeti peaaegu kõik 500 rootslast ja nende eliitvägi purustati. Saarlased pealetungil 1221. a. piirasid saarlased rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat. Kui nad nägid merel nelja koge, arvasid nad, et tulevad taanlased ja lahkusid. 1222. a. tuli Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaale ja hakkasid rajama linnust, mida saarlased kohe takistada püüdsid, aga ei suutnud. Nad kutsusid appi läänemaalasi ja ehitasid ühe kiviheitemasina põhjal veel teisigi. 5 päeva pilluti linnusesse kive, kuni taanlased lõpuks ettepanekud vastu võtsid. Saarlased said linnuse ja taanlased lahkusid.
Rootsilt ja Venemaalt, mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopkonna aladel alustati samuti ülestõusuga, millele ei suudetud vastu seista, abipalvega pöörduti Saksa ordu poole Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, eestlased tapeti relvakokkupõrke tagajärjel Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning rünnak päädis harjulaste maleva hävitamisega 1343 juulis toimus ülestõus ka Saaremaal, kus piirati keskset Pöide linnust ning hävitati see Alles Preisimaalt saadud abivägedega õnnestus ordul Mandri-Eesti 1343a lõpuks alistada, saarlased aga kahe sõjakäiguga 1344 ja 1345; karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinnus Seoses ülestõusuga oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks.Ametlikult toimus see 1346.a, kui Taani
annaabi.ee 
