ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud
HARIDUSLIKE ERIVAJDUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS Kirsi Kivi / sünniaeg 19.10.2008 Lepatriinu Lasteaed Kirsi käib Lepatriinu lasteaia sõimerühmas alates 16.08.2011 a. Lasteaiaga harjus Kirsi väga kiiresti ja kergesti võttis omaks ka rühmatöötajad. Väga ruttu said selgeks nii laste kui ka õpetajate nimed. Lasteaeda tuleb Kirsi alati rõõmsameelselt. Kirsi tuleb toime eneseteenindamisega, mõnikord jääb pissile minemine viimasele minutile. Kirsi on väga, väga aktiivne, ei ole asju, mida ta kätte ei saa. Ta tegutseb koguaeg, kuid tihtipeale on see tegutsemine ainult teiste segamine või lihtsalt asjade loopimine. Tuleb ette ka ilma põhjuseta löömisi ja teistelt asjade käest ära kiskumist ja ka nende asjade peitmist. Oma asju Kirsi teistele ei luba, teistega koos ei mängi. Mida rohkem lapsi on rühmas, seda aktiivsem ja agressiivsem ta on. Kirsit peab väga palju keelama, tavaliselt ei allu ta korraldustele. Ta ei mõista, mida tohib teha ja...
keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib põhikool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove. (3) Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised valikõppeainete ainekavad: 1) usundiõpetuse ainekava (lisa 9); 2) informaatika ainekava (lisa 10); 3) karjääriõpetuse ainekava (lisa 11). (4) Usundiõpetust, sealhulgas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» sätestatud usuõpetust, õpetatakse vaid riiklikus õppekavas toodud ainekava järgi. § 17. Hariduslike erivajadustega õpilased (1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud
· >Õpetajad on probleemi eest kaasvastutavad Vajadused ja erivajadused · Õpetamisel-kasvatamisel vaja arvestada laste erinevuste (individuaalsusega), siis õpetus efektiivsem · St: kõigil õpilastel on erinevad võimed, oskused, huvi, motiivid, vajadused · Mõnedele õpilastele ei sobi traditsioonilised, enamlevinud õpetamisviisid st vajavad eriabi, eritoetust · St: hariduslikud erivajadused · Määratlused erinevad · (Hariduslike) erivajadustega on lapsed, kelle õpetamiseks- kasvatamiseks on vaja spetsiaalseid võtteid, programme jne. Erilisust võib defineerida normaalkõvera abil: tavalised keskel, erilised need, kes jäävad äärtesse. Mõnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% õpilastel. · Eriklass vs tavaklass Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi · Käitumishäirete ehk alakontrollitud käitumisega lapsed (eksternaliseeritud probleemid)
ISESEISEV TÖÖ NR 6 HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut
täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) põhikool; 2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium (edaspidi üldhariduskool ja lasteasutus); 3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses; 4) gümnaasium; 5) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis;
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele
Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu : Tartu Ülikool. Sinivee, H. (2010) Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno... Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1386 (14.02.2012 21.45) Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus
toimuva õppe põhimõtted. Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Sätestatakse võimalus arvestada õppe osana õppekavavälist õppimist ning kasutada rahvusvahelist IB õppekava. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohaselt tuleb kooli pidajal kindlustada hariduslike erivajadustega õpilastele eripedagoogiline, psühholoogiline ning sotsiaalpedagoogiline teenus, teha vajalikud muudatused õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, et tagada hariduslike erivajadustega õpilaste arenemine, toetamine ja võimetekohane õppimine. Samal eesmärgil näeb eelnõu ette paindlikumad õpivõimalused: õpiabi, õpe väikeklassides või väikerühmades, individuaalõpe jne. Samuti tuleb koolil
......................................................................................................... 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTID ............................................................................... 12 4. VANEMATE KAASAMINE ........................................................................................... 15 KOKKUVÕTE ....................................
andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Minul kahjuks puuduvad kogemused ja kokkupuuted erivajadusega lastega. Kuid minul kui tulevasel õpetajal on väga suur roll haridusliku erivajadusega laste kasvatamisel ja õpetamisel. Neid lapsi tuleb märgata ja ära tunda, aidata ja suunata. Igale haridusliku erivajadusega lapsele tuleb pöörata tähelepanu. Kuna ma ei ole töötanud hariduslike erivajadusega lastega, siis on mul kindlasti nõrkusi, mis vajavad täiendavat koolitust ja kindlasti kogemusi. Ma arvan, et mul võib oma töös tekkida raskusi andekate probleemsete lastega, kellele on õpetajatega sageli konfliktid. Nad kipuvad teiste jutule vahele segama ega suuda keskendunult. Andekatele lastele ei pruugi meeldida rutiin ning nad võivad protestida normide vastu, mis pole nende arvates mõistlik. Neil
lisatöö eest tasu! Ülekoormatud kooliprogrammid on kindlasti üks (ja oluline) põhikoolist väljalangemise põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal,
võtmevaldkonnad, milleks on mõtlemine ja arutlemine, on vähemalt keskmisel tasemel. Burkhardt, Obiakor ja Rotatori (2004) selgitavad, et õpiraskused on seotud raskestimõistetava seguga võimetest ja puudustest õpilane võib lugeda, kuid tema õigekiri on halb, ta võib suuliselt vastata, kuid ei oska sama vastust kirjutada, võib täita töölehe esimese poole veatult, kuid teha teisele poolel palju vigu jne. Kasutatud kirjandus Kõrgesaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikool. Mamen, M. 2007. Understanding Nonverbal learning disabilities. A common-sense guide for parents and professional. J.K.Publishers Burkhardt, S.A., Obiakor, F.E., Rotatori, A.F. 2004. Current perspectives on learning disabilities. Emerald Group Publishing
Mis on IÕK? Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane,kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe
puuete korral erivajadustega õpilaste koolis. Meie nüüdisaegne haridusprogramm lähtub samadest printsiipidest ja rõhutab erivajadustega õpilaste (sh puuetega õpilaste) õigust võrdsele kohtlemisele, mis realiseerub paljudes hariduslikku õigusruumi korrastavates sätetes. Hariduslik erivajadus on teema, mida mõtestatakse erinevalt. Nii eriandekusega kui ka õpiraskustega õpilased, puuetega õpilased ja paljud teised kuuluvad hariduslike erivajadustega õpilaste hulka. Täpse määratluse üle vaieldakse ja paljudes riikides on see defineeritud kui hariduslike tugisüsteemide rakendamise vajadus. 6 Kasutatud kirjandus · http://www.eurydice.org · http://www.european-agency.org · rehabilitatsioon.invainfo.ee/index.php?3,687,2,1297,13,102 · www.google.com vähesed pildid võetud 7
• EKO liikmed valivad alates 2004. aastast • Eesmärk: juhtida tähelepanu keskkonnale ja tuua välja eredamad näited Eesti ühiskonnast • 2012. a keskkonnategu oli Jääaja Keskus • 2012. a keskkonnakirves oli Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju Sorex • Üldsuse ökoloogilise teadlikkuse ja loodushuvi arendamine • Loodust ja keskkonda säästva mõtteviisi kujundamine noorte hulgas • Keskkonnakaitseliste ja -hariduslike ürituste korraldamine Kuidas saada liikmeks? • Võivad kuuluda noored alates 16 eluaastast • Vabatahtlikud, aktiivsed ja tegusad inimesed • [email protected] Info jagamine • Üldsusele: - meedia - www.eko.org.ee ; [email protected] Oma liikmetele: - koosolekud - siselist - telefoni teel Kasutatud allikad • http://www.eko.org.ee/ • http://www.eko.org.ee/osalusaabits/index.ph p • http://www.eko.org
Erivajadustega lapsed lasteaias. Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tallinn: TAI, 37-44. Häidkind, P. (2008). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 198-218. Häidkind, P., Kuusik, Ü. (2009). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Tartu: OÜ Greif Kallavus, T. (s.a.). Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalused meeskonnatöö vaatenurgast. 2017, aprill 01 http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/14fe518c7af87e8e6ea29562c2182f91.pdf Lilleoja, L. (2012). Erivajadusega laps sobitus- ja erirühmas. Rmt. Tammemäe, T. (Toim). Erivajadusega laps lasteaias. Tallinn: OÜ Sõnasepp, 5-10. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus
arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks kasutatavad mitme osalised intelligentsus testid, kus hinnatakse eraldi teemasid alates suulisest eneseväljendusest ja kuulamisest ning kirjalikust eneseväljendusest kuni matemaatiliste oskusteni. Võimetekohase hariduse kättesaadavus erivajadustega lastele on probleem, mis saab alguse juba enne kooli ning võimendub kooli eas. Seetõttu on oluline leida lapsele sobiv koht võimalikult vara
MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit ja South Pole MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit Tegevus- ja ärimudel Kõrghariduse kättesaadavamaks muutmine kõigile võimekatele noortele hoolimata nende majanduslikust olukorrast. Kõrghariduse kvaliteedi tõstmine ISIC kaartide müümine Millist riiklikku arengueesmärki toetab Seisab eelkõige üliõpilaste hariduslike ja sotsiaalsete huvide eest riiklikul tasandil Kui nende poole pöörduda siis vajadusel pakuvad ka üliõpilastepoolset sisendit ka muudes küsimustes Andmed Loodud: 1991 Töötajate arv: (taandatud täistööajale) 7.8 (2016) Ettevõtluskäive: 246090,89€ (2015) Mõjupiirkond: Kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilased Peamine tulemusindikaator: Osakaal kõrgkoolidest, mille üliõpilaskonnad on EÜLi liikmed Kuidas on ühiskonnale kasulik?
kutsehariduskooli üle kogu Eesti Kutsekooli lõpetanu on saanud keskerihariduse nagu meiegi koolis Enamik elukutset õpetavad õppeasutused võtavad vastu vaid keskharidusega noori ,andes neile rakendusliku või kutsekõrghariduse. Tallinna Tehnikakõrgkool õpetab mitmesuguseid ehitus- ja metallitöö spetsialiste,Mereakadeemia laevajuhte ja – mehaanikuid jne. Väike lisa: Statistika viimase 12 õppeaasta nii õpilaste kui ka üld- Hariduslike koolide Arvu kohta. (v.a. Õppeaastad 2001-2002,2002-2003 Ja 2003-2004) Eesti tervishoisüsteem Tervishoiusüsteemi kuuluvad haiglad,polikliinikud,sanatoor iumid ja muud raviasutused ning neid rahastatakse riigieelarvest Suuremad haiglad asuvad Tallinnas ja Tartus ning sanatooriume on Eestis palju:Pärnus,Haapsalus,Narv a-Jõesuus,Värskas jne. Eesti sanatooriumid on väga populaarsed välis- maalaste hulgas.Viimastel aegadel on seal teenin-
B.2.1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega . Samuti sooliste erinevustega ning lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja hariduslike erivajatustega ja osata neid märgata Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 1.füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise keskkonna tagamine lapsele; 2.vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades; 3.lapse arengu toetamine päevategevuste kaudu (mäng, liikumine jms
lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida ma teeks, kui sellega kokku puutuks. See aga ei pruugi olla sama adekvaatne, sest tegelikkuses ei toetuta vaid õpitule ja raamatutarkustele. Kuna mina, kui tulevane tavakooliõpetaja puutun arvatavasti kokku rohkem õpilastega, kellel on õpiraskused või mingitel muudel põhjustel raskusi õpikeskkonnaga kohanemisel, siis ei puuduta oma oma essees puudega laste erivajadusi ja minu toimetulekut nendega. Hariduslike erivajadustega õpilane on ka õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, keelelis-kultuuriline taust, või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine, mis põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Kui kujutan, et olen juba õpetaja ja mul tuleb tegemist teha 24-36 õpilasega, kes kõik tulevad
2. Keel kui vahend keel on mõtlemise ja õppimise vahend ning ta tekib, antakse edasi ja peab vastu vastastikustes mõjutustes teiste inimestega erinevate sotsiaalsete keskkondadega kultuurides. Paindlikkus ja sobivus võivad parandada õppimist. 3. Lähteasend õppimiseks kas õpilane on kogemustele ja toetustele avatud, kas ta on enesekindel või kartlik, valmis riskima või mitte? Hariduslike tulemuste jaoks otsustava tähtsusega. Kultuurilise mõju neli peamist allikat: · Perekond · Koolikaaslased · Kool · Meedia ja moodne tehnoloogia Meie suhtumist isikusse ja tema õppimisse mõjutavad: 1. Asjatundmatu vaade endastmõistetavad arusaamad meie terves mõtlemises teiste inimeste kohta. Vahend, mille kaudu inimesed saavad teiste inimeste tegusid ette näha. Kasutatakse nii ennetamiseks kui ka käitumise seletamiseks. 2
Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3
HARIDUS Haridussotsioloogilised uurimiteemad: Hariduslik ebavõrdus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon 0 tase alusharidus 1 tase põhiharidus 2 tase keskharidus 3 tase kõrgharidus Akadeemiline edukus kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust.
Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust ja sotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi. [6] Viited: 1. Daniels, E.R.; Stafford, K. 1999. Erivajadusega lapse kaasamine. Tartu: Hea Algus, OÜ Tartumaa Trükikoda 2. Lasteaed Mesipuu õppekava, punkt 4.ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMINE, kinnitatud 01.12.2016 a. 3. Viivi Neare, PhD, pedagoogikakandidaat: „Hariduslike erivajaduste mõiste ja põhjused“. http://opiabi.weebly.com/hariduslike-erivajaduste-motildeiste-ja-potildehjused.html 7 4. Kairi Prints, „Spetsialistid õpetavad: mida vajab käitumisraskustega laps ja kuidas aidata tal hästi hakkama saada?“ 02.05.2017 a. http://naistekas.delfi.ee/kodu/lapsed/spetsialistid-opetavad-mida-vajab-kaitumisraskustega- laps-ja-kuidas-aidata-tal-hasti-hakkama-saada?id=78081380 5
ja oskuste arendamiseks kodus. Hea koostöö puhul on lapse kiire areng ja efektiivne õpetamine kergemini tagatud. Kindlasti mängib rolli õpetaja isiksus. Tema empaatiavõime ning oskus laste vahelisi suhteid korraldada. Õpetajast oleneb suurel määral kuidas suhtub lastekollektiiv erivajadusega kaaslasesse. Kas neid tõrjutakse või vastupidi osutatakse vajalikku tuge ja abi ning kaasatakse ühistegevustesse. Mingis mõttes kuuluvad kõik lapsed hariduslike erivajadustega õpilaste hulka. Keegi on veidi andekam ning vajab oma arenguks rohkemat. Mõni laps on tugevam matemaatikas ning oskab elus toime tulla läbi erinevate lahenduskäikude. Teisel seevastu õnnestuvad paremini lugemine ja kirjutamine. On lapsi, kes oskavad ennast väljendada pigem läbi joonistuste või käelise tegevuse. Arvestada tuleks iga lapse eripära. Kasutada ära tema tugevusi ning arendada nõrku külgi läbi tugevuste. Sellepärast ei tohiks jääda ükski laps
Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämuseni. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule
AUTORIKAITSE Autoroõigus kehtib kogu autori eluaja ja veel 70 aastat pärast tema surma Autoriõigus kaitseb kirjandus, kunsti ja teadusteoseid, seega kuuluvad siia kõik õppematerjalid, internetileheküljed ja arvutiprogrammid. AUTORIÕIGUSE SEADUS § 19 Õiguspäraselt avaldatud teoste kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke Hariduslike ja teaduslike eesmärkide alla kuulub ka materjalide kasutamine kooli õppetunnis või loengus Samadel alustel on lubatud ka teoseid refereerida ja reprodutseerida. ENNE ILLUSTREERIVA MATERJALI KASUTAMIST Tuleb seda tihti töödelda: (Tuua esile olulist infot, objekte välja lõigata või lisada, muuta pildi heledust või tumedust, lisada kontrasti, muuta objektide värvi vms.) VABAVARALISED PILDITÖÖTLUSPROGRAMMID PhotoScape www.photoscape.org
Tahaks teha oma filma 2018 5. Kava hindamine Võimalikud takistused tegevuskava rakendamisel. Varuplaan! Raha , sisse tulek ,kogemus.oskused. Kokkuvõtteks ja edasiseks mõttearenduseks Kus ma praegu olen? Mõtle oma saavutuste, oskuste, huvide peale. Hetkel õpin koolis. Millised on minu eesmärgid? Kuidas soovid end edasi arendada, millise tulemuseni soovid jõuda? Mõtle oma lühi- ja pikaajaliste hariduslike, töiste ja isikliku elu eesmärkide peale. Ooooiiii need on mull väga kõrged, Kuidas võiksin selleni jõuda? Mida pead oma eesmärkideni jõudmiseks tegema? Tehes palju tööd. Milliseid samme peaksin ma praegu astuma, et oma eesmärkideni jõuda? Päris suuri samme. Millist abi on mul seejuures vaja? Mõtle, kes võiksid Sind nõuannete ja kogemustega aidata. Loengud , koolitused, tutvused. Millised on võimalikud takistused tegevuskava rakendamisel
kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega laste õpetamist tavaklassi tingimustes, vaid hariduslikku erivajadust laias mõistes
siis ei ole põhjendatud ka eristav haridus. Kaasav hariduskorraldus tähendab erivajadustega õpilaste kuulumist eakohasesse klassi kodulähedases koolis koos asjakohaste abivahendite ja tugiteenustega. Kooli ülesanne on tagada igale õpilasele tema individuaalsetest võimetest lähtuv jõukohane õpe ja areng. Jõukohase õppe ja vajaduspõhise toe tagamiseks on oluline koondada ühiseks meeskonnaks erinevad osapooled (õpilane, õpetaja, lapsevanem, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (edaspidi: HEVKO), tugispetsialistid), kes saavad ühises infoväljas olles välja selgitada ja kõigile osapooltele teadvustada õpilase abivajaduse olemuse, et seejärel leida õpilast toetavad lahendused, mille rakendamisse panustavad ühiselt kõik osapooled. HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil: • Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali.
Samuti ei käsitle Põhikooli lihtsustatud riiklik õpekkava õpilaste lõpetamist, kes on tulnud Eestisse õppima välismaal ja onõppinud ära enne põhikooli lõpetamist kuni kolm järjestikust aastat. lGümnaasiumi riikliku õppekava ? 11 (11) räägitakse: l"Riigikooli, ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, ning kooli, mille pidajaga on riik sõlminud kokkuleppe spetsiifiliste hariduslike erivajadustega õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks võimaluste loomiseks, õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõigetes 4 kuni 8 toodud nõudeid valikkursuste mahtudele ja õppesuundadele." "Nõuded valikkursuste mahtudele ja õppesuundadele", mida HEV õppurid ei pea täitma, on järgnevad: Gümnaasium võimaldab õpilastele valikkursusi etteantud mahus (lõiked 4 ja 5), piirkondlikku eripära arvestavaid lisakursusi, kolmes õppesuunas õppimist (lõige 7),
Lüders ja Winkler: sotsiaalpedagoogika on muutunud uueks pedagoogiliseks vastuseks kõige erinevamat liiki laste- ja noorteprobleemidele. Keskendudes kõigile (universaalsed eesmärgid) jääb spetsiifiline rühm tähelepanuta. Üldfilosoofilisi aluseid on kaasaegses sotsiaalpedagoogikas ignoreeritud. Sotsiaalpedagoogika Saksamaal: lähenemine nii praktikale kui ka sotsiaalpoliitikale, eesmärgiga ületada stigmatiseeriv lõhe üldiste hariduslike vahendite ja nende vahendide/võimaluste vahel, mis on mõeldud (eri)vajadustega lastele, kuid tegelikult on igal inimesel omad erivajadused. 7.10 loeng Sotsiaalpedagoogi roll kooli tugisüsteemis, hariduslike erivajadustega õpilased. Võrgustikupõhine koostöö. Sotsiaalpedagoogi tööd reguleeriv seadusandlus. Kuhn: ,,Me ei pea tõestama, et me oleme teadus".
õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine.Koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Kellele koostatakse? HEV õpilasele: õpi või käitumisraskuste, intellekti või füüsilise puude, tundeelu häiretega, kasvatusraskustega lapsele. Parandusõpperühma töökorralduse alused (Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord) Millest lähtub direktor õpilase HEV õpilaste klassi vastuvõtmisel või üleviimisel? Õpilase või (piiratud teovõimega õpilase puhul) lapsevanema nõusolekust. Mõnel juhul on eelduseks
Sellise käitumise tulemuseks võib aga olla negatiivne tulemus: õpilane ei oska ühes või teises keeles korrektselt kirjutada ning anne läheb kaduma. Kui mina oleksin kakskeelse õpilase õpetaja siis kindlasti toetaksin teda ning pööraksin tähelepanu. Hea viis sellise lapse ande arendamiseks on näiteks anda talle ülesandeid edasijõudnutele. Keegi on veidi andekam ning vajab oma arenguks rohkemat ning sellega tuleb arvestada. Mingis mõttes kuuluvad kõik lapsed hariduslike erivajadustega õpilaste hulka. Mõni laps on tugevam matemaatikas ning teisel seevastu õnnestuvad paremini lugemine ja kirjutamine. On lapsi, kes oskavad ennast väljendada pigem läbi joonistuste või käelise tegevuse. Arvestada tuleks iga lapse eripära. Kindlasti üritan oma tulevases õpetajatöös olla lapsele igas olukorras toeks, nõustada ja aidata teda probleemides ja tunnustada õpilast, kui ta on saanud hakkama millegi positiivsega
Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on kõlbeline areng (väärtused, hoiakud). Viies on vaimne areng (teadmised, oskused). Kõik lapsed on vanuseliste, sooliste, tervislike, kasvatuslike, hariduslike, füüsiliste, vaimsete, intellektuaalsete, emotsionaalsete jm eripäradega. Alailma küsitakse, kuidas saaks kõiki neid eripärasid päev päeva kõrval arvestada. On vaja arvestada LAST, mitte tema eripärasid! Igal lapsel on oma sünnipärased eeldused ja puudused, võimalused ja piirangud, unistused, huvid ja hirmud, usk, lootus, armastus, tahe ja kindlusetunne. Lisaks pärilikele eeldustele on õpe ja kasvatus tingitud elukeskkonnast selle sõna kitsas ja laias tähenduses
teema vajab palju toetamist ja tähelepanu. Tekitas vastureaktsiooni punkt, et "ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale". Just hiljuti olin tunnistaja sellele, mis tagajärjed võivad olla, kui õpilased põhikoolis julgevalt ausalt välja öelda, mis miinused on nende koolis ja mis võiks olla teisiti. Niiet see punkt on, minu arust, samuti ilus ja paljulubav, kuid ei toimi reaalses koolielus. Mis puudutab erivajadustega lapsi, siis põhikoolis hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava. Sama meetod on ka lasteasutuses. 2 Lasteasutuses ei ole hindamissüsteemi kui sellist, on olemas koolivalmidustestid ja mõned psühholoogilised testid, aga reaalselt hindeid ei panda. Põhikooli riiklik õppekava aga selgelt
intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge; last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest; lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. (Metoodikast...). Üks Johannes Käisi meetodite kasutaja on Võrus Järve Kool. Võru Järve Koolis arendati välja hariduslike erivajadustega laste juhendamise meetodeid, võttes aluseks Käisi põhimõtteid, võime julgelt väita, et see ei ole mitte pelgalt ajalooline väärtus, vaid pakub sügavat huvi ka praegustele pedagoogidele, kes on otsimas uusi teid hariduselu uuendamiseks. 19 Täna on jõutud järelduseni ja rõhutatakse, et hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine
koolis abiks tugiisik. Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini. Kasutatud kirjandus Bakk, A., Grunewald, K., (1999). Kuulmispuuded. Vaimupuudega inimeste hoolekandest, lk 94-100. Tallinn: Koolibri Kõrgesaar, J., (2002). Kurtus ja nürmus vaegkuulmisena. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse, lk 43-35. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Woolley, M. (2000). Elu kurdina. Tallinn: Koolibri Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit. Külastatud 07.11. 2010, aadressil http://www.eklvl.ee/? id=36&keel=ee&PHPSESSID=60708a71dcb93fc2ac083e5e0f7ca6cb Müil, E., (2009) Meie kurdid lapsed. Külastatud 08.11.2010, aadressil http://www.kliinikum.ee/attachments/114_meie_kurdid_lapsed.pdf Helen, (2007). Kurdina sündinud tütre ema Anne: «Kui kodus isaga hüüdma ja
ressursside juhtimine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid; *Õppe- ja kasvatusprotsess- lastega areng ja tulemused, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; hariduslike erivajadustega lastega arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, lastega seotud statistika, laste rahulolu
valimised 08.2011 Vabariigi Presidendi valimised 5. Millega tegeleb TALO? TALO TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOON TALO tegevussuunad lähtuvad oma liikmete õiguste ja huvide esindamise ja kaitsmise põhimõtetest. Ühistegevuse kaudu luuakse töötajate kutse- ja tööalaste, majanduslike, sotsiaalsete, ühiskondlike, hariduslike ja kultuurihuvide ning nendest tulenevate poliitiliste õiguste kaitseks toimiv ja turvaline, sotsiaalsel dialoogil, informeerimisel ja konsulteerimisel põhinev koostöösüsteem seadusandja, valitsemis- ja täitevorganite, majandusstruktuuride ja tööandjate ühenduste, parteide jt kolmanda sektori liikumistega. Sellised oli TALO tegevussuunad aastateks 2005-2009. Millised on need praegu, pole koduleheküljelt võimalik leida, kuid usun, et need on valdavalt samad, mis eelmiselgi
3. "Õpetuslikes ja kasvatuslikes eesmärkides on peamine tähelepanu koondunud iga lapse individuaalsusele, tema võimetele ja puude struktuurile. Pedagoogilise kollektiivi ühiselt väljatöötatud kontseptsioonis eriõpet vajavate laste õpetamise kohta on märgitud, et: · Igal abiõpet vajaval õpilasel on õigus saada eripedagoogilist õpetust ja eluks ettevalmistust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. · Hariduslike erivajadustega laste vanemad peavad saama täielikku informatsiooni ja kaasarääkimisvõimaluse eripedagoogilise suunamise protsessis. · Kogu eripedagoogiline õpetus- ja kasvatusprotsess peab kindlustama hälviklaste häireteta integreerumise ühiskonda." Kooli põhilised tegevussuunad: · teostatakse õpet vaimse mahajäämusega õpilastele vastavalt nende individuaalsetele
ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi-
tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool Eriklass Tavaklass* Õpiraskused 833 7 320 Kõnepuuded 10 012
.....................................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Referaadi ,,Anne kui erivajadus" eesmärk on tutvustada andekuse mõistet, selgitada kontseptsiooni andekusest kui erivajadusest ning kirjeldada võimalikke meetmeid andekate laste toetamiseks. Teemaarenduses võib lugeda andekuse mõiste tähendusest, andekuse põhjustest ning andekusest hariduslike erivajaduste kontekstis: mil viisil on andekus käsitletud eesti haridusseadustikus ning kuidas andekaid märgata ja aidata. Referaadi teises pooles on võrdluseks ja teema rikastamiseks sisse toodud Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemus andekate hariduses. Käesoleva referaadi peamiseks aluseks on erinevad Tartu Ülikooli teaduskooli direktori ja andekuse uurija Viire Sepa poolt koostatud ja kirjutatud materjalid, mida täiendavad
,,nähtamatu puue. Tema hinnangul võib raskusi tekitada igat tüüpi kuulmislangus. Arengupsühholoogide väitel saavad lapsed maailma kohta teadmisi enamasti juhuslikult. Reilson kirjutab oma artiklis ,,Kuulmislangusega laps tavakoolis", et kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt jälgida temale mittesuunatud vestlusi ning seetõttu jääb ta ilma olulisest infost. Riigikontrolli aruandest selgus, et vaid 18 % küsitletud koolidest omab piisavalt õppevahendeid hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks. Näiteks koolid, kus õpib kuulmislangusega õpilasi, on muretsenud: õpetajate poolt kohandatud õppematerjale (15%); individuaalseid kõrvaklappe (21%); data-projektori (23%) tavakoolidest. Õppekirjanduse puudumise olulisemaks põhjuseks loetakse seda, et erivajadustega kastele mõeldud õppekirjandust ei kirjastata piisavalt väikese tiraazi tõttu (Erivajadustega laste...,2006).
ole (ega ka tule) rühmas erivajadustega lapsi ja seetõttu nad ei vaja antud teemadel ettevalmistust ei eriala omandamise käigus ega ka hiljem täiend-koolituse vormis." Selline arvamine on väga kurvastav, sest tänapäeval on väga palju lapsi, kellega kodudes ajapuudusel või teadmatusest/tahtmatusest ei tegelda piisavalt. Kasvanud on perede arv, kus laste areng on aeglasem sotsiaalsetel põhjustel. Olenevalt konkreetse erivajaduse spetsiifikast ja raskusastmest võivad hariduslike erivajadustega lapsed õppida integreeritult tavakoolis/-lasteaias või erikoolides/-lasteaedades või-klassides, kus õpetus on suunatud eelkõige erivajaduse ületamisele või raskemal juhul kompenseerimisele. Suund on sinna- poole, et võimalikult palju arenguhäiretega lapsi saaks käia tavalasteaias. Sobitus-rühmade loomine hoogustus omavalitsustes 2000 aastal. Selle, millises ulatuses lapsel arenguprobleem on, otsustavad
Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse nii tava- kui ka erikoolides vajalikke tugiteenuseid. Paljudes koolides töötavad tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid. Ühisliinidena toimiv tasuta transport puuetega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti neile õpetust, haridust, päevahoidu korraldavatesse asutustesse. Sel juhtul tuleb pöörduda teenuse taotlusega kohaliku linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda.
annaabi.ee 
