6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilised omadused: happeline, tugev hape, reageerib metallidega, metallioksiididega, hüdroksiididega, sooladega, alkoholidega. 2. karboksüülrühm- karboksüülhappe funktsionaalrühm 3. aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape 4. amfoteersus- keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena 5. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine (ka sooladele). Reaktsioonivõrrandid: Hape + metall Hape + alus Hape + sool (karbonaat) 6. Äädikhape(etaanhape)- ei ole mürgine. Kasutatakse lahutsina nind paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas. Tekkimine: Veini käärimisel õhu käes oksüdeerub etanool veiniäädikaks. Valem: CH3COOH 7. Sipelghape- terava lõhna, ärritava toimega mürgine vedelik. Kasutatakse: keemiatööstuses
moodustades OH- Siirdeseisundi · Teine Asp (üldine hape) võtab vastu prootoni, soodustades tetraeedrilise vaheühendi teket. (Vaadata joonist lk 22 loeng 8) Substraadi sidumisele järgneb kahe prootoni üheaegne ülekanne, mis loob aluse vee nukleofiilseks atakiks substraadi karbonüüsi süsinikule.Asp32 toimib nagu üldine alus, võttes vastu prootoni vee molekulilt. Asp215 toimib üldise happena, andes prootoni peptiidi karbonüülrühma hapnikule. Lüsotsüüm Kovalentne ja üldine hape-alus katalüüs: · Lüsotsoom hüdrolüüsb polüsahhariidahelaid ja lõhustab teatud bakterirakke nende rakuseina lammutamise teel · Lüsotsüümi reaktsiooniks on hüdrolüüs, mille tulemusena molekul pooldub (vaata joonist Loeng 8 lk 26) Glu35 toimib üldise happena, ja Asp53 stabiliseerib karbooniumiooni kui vaheühendi. (vaata joonist Loeng 8 lk 31) 5
Aluselised 1) Reageerivad H2O CaO+H2O -> Ca(OH) 2 2) Reageerivad hapetega CuO+H2SO4 -> CuSO4+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Happelised 1) Reageerivad H2O SO2+H2O -> H2SO3 2) Reag alustega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Amfoteersus 1)Happeline Al2O3+6HCl -> 2AlCl3+3H2O 2)Aluseline Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2Na[Al(OH)4]
12. Millistel juhtudel Na2CO3 hüdrolüüsimäär lahuses kasvab? Miks? a) lahuse lahjendamisel, b) lahuse kuumutamisel, c) lahusele NaOH lisamisel, d) lahusele NaCl lisamisel, e) lahusele HCl lisamisel. Lahuse lahjendamisel kasvab. T tõstmisel hüdrolüüs tugevneb(endoterm reakts) kasvab. Nõrga happe soolale happe lisamine tugevdab hüdrolüüsi, kasvab. 13. Millised järgmistest molekulidest või ioonidest käituvad vesilahustes happena, millised alusena protolüütilise teooria järgi; kirjutage nendele vastavate seostatud aluste või hapete valemid: H2O, H3O+, OH-, NH3, NH4+, Al3+, F-, S2-, HF, HNO2, H2S, HS-, CH4, CH3COOH, HCOO-? Happena: CH3COOH, NH4+, H3O+, H2S, HS-, H2O, HF, Alusena: Al3+, HCOO-, NH3, H2O, HS-, S2-, OH-, F- 14. Millised järgmistest molekulidest või ioonidest käituvad vesilahustes happena, millised alusena
Na2S(l) + H2SO4(l) _H2S (g) + Na2SO4 (l) ohtlikkus, kasutusalad, Viimast valemit kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O _ H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 _ 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2S2O3 Tioväävelhape . Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite
LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid, mida slängis tuntakse ka lihtsalt happena on tugevaid meelepetteid tekitav sünteetiline hallutsinogeen. Ehkki füüsilist sõltuvust mittetekitav, põhjustab ta pikaajalisi kahjustusi inimese psüühikale. Hofmann sünteesis aine juba 1938. aastal Baselis, kui ta uuris Sandozi farmakoloogiafirmas jahust ja teraviljadest leitud seente kasutamist meditsiinis. Samuti oli ta esimene inimene, kes selle mõjusid oma organismis tunda sai, kui väike annus hapet sattus laboris tema sõrmele.
OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed ühendid, mis on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sahharoos, maltoos e linasesuhkur, laktoos e piimasuhkur 11. POLÜSAHHARIIDID on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille ehituslikeks osadeks on monosahhariidid. Need tekivad alates 4-st monosahhariidist. Tärklis (kartulimugulates), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (lülijalgsete väliskestas) 12. AMINOHAPPED on amfoteersed ühendid, mis tähendab osalt alusena ja osalt happena toimivad. Aminohapetes on: NH2- aluseline aminorühm ning COOH- happeline karboksüülrühm. 13. VALKUDE ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON- ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad või aeglustavad biokeemilisi reaktsioone. Neil on kõrge spetsiifilisus, st et iga reaktsiooni jaoks on oma kindel ensüüm. Mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vajalik vitamiinide juuresolek. 14. VALKUDE ??????????????????????????? 15
Allotroopia keemiliste elementide esinemine mitme lihtainena, näiteks: O,P, C (allotroobina) -erinevad struktuuri poolest, esinevad sellistel mittemetallidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulide/aatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast...
FeS(t) + HCl(l) H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) H2S (g) + Na2SO4 (l) Viimast kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. Universaalindikaatori lahuse punaseks värvumine H2S-is (Pildi allikas http://mattson.creighton.edu/H2S/Photo226.jpeg ) H2S lahustumisel vees moodustub nõrk ja ebapüsiv divesiniksulfiidhape. Kaheprootonilise happena dissotseerub ta lahuses ka kahes astmes. Sel põhjusel vastavad vesiniksulfiidhappele ka kaks rida soolasid sulfiidid ja vesiniksulfiidid. Sulfiidide kui nõrga happe soolade lahustumisel vees tekib aluseline keskkond. Gaasiline H2S, divesiniksulfiidhape kui ka sulfiidid on tugevad redutseerijad. Divesiniksulfiid põleb õhus sinaka leegiga: 2H2S (g) + 3O2 (g) 2SO2 (g) + 2H2O (g) SO2 vääveldikoksiid ehk väävel(IV)oksiid
Leelistega reageerides annab berüllaatiooni: Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g) · Ühendid on väga mürgised. · Ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva jõuga - Ühendid on reeglina kovalentsed. - Temaga saavad seostuda kuni 4 rühma. · Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis on iseloomulik kloriidile ja hüdriidile, kus Berülliumi aatom käitub Lewis'i happena. 3 Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 Berülliumi ühendid 3D piltides
:NH3 + HCl NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 2 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid
aurustumissoojus - 332,7 kJ · M-1 Elektronegatiivusus 1,3 4) Keemilised omadused · Lahustub aeglaselt kõigis hapetes · väga aktiivne · Skandiumoksiid on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt). Amfoteersed oksiidid vees ei lahustu. · Skandium on reaktiivne metall. · Sc3+ ioon on vees tugevalt hüdrateeritud ja tekkiv [Sc(H2O)6]3+ kompleks käitub happena (tugevuselt etaanhappe sarnane). 5) Kasutamine Puhta skandiumi kogust maailmas mõõdetakse kilogrammides, kasutusalad on väga piiratud. Väheses koguses kasutatakse seda lisandina elektrolüütides ja elektroodides. Kasutatakse metallurgias Kasutatakse tuumaenergeetikas, on soojus neutronite neelaja Kasutatakse halogeenlampides (elavhõbedaga), mis tekitab väga tõhusat valgusallikat, mis sarnaneb päikesevalgusega Kasutatakse nafta rafineerimistehastes Kasutatakse kosmosetööstuses
Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Rasvhapped Rasvade lõhustumisel saadavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks.
aastal Albert Ladenburg. Alkaloidide saamine Kuna alkaloidid on struktuurilt väga mitmekülgsed, siis ei ole ühte universaalset alkaloidide saamis meetodi. Enamus meetode kasutab ära alkalodide võimet lahustuda orgaanilistes lahustes.(mitte vees) Enamus taimi sisaldab mitut alkaloidi. Et need sealt eraldada, taim purustatakse ühtlaseks seguks ja lahustatakse. Alkaloidid on üldiselt taimedes soola või orgaanilise happena. Kui alkaloidid on eemaldatud on nad soola või alusena. Looduses Kohvioad on kõige Tubaka taime Kupar on taim millest efektiivsem ja lihtsam kuivatatud lehed moodus kofeiini sisaldavad 0.6- on võimalik saada saamiseks looduses, oopiumi.
CM,HCl = (VNaOH × CM,NaOH) ÷ VHCl=(10,82cm3 × 0,1004M) ÷ 10cm3= 0,1086M Kontroll-lahuse molaarne kontsentratsioon: CM,NaOH= (VHCl × CM,HCl) ÷ VNaOH= (8,47cm3 ×0,1086 M) ÷ 10cm3=0,0920M Suhteline viga: (saadud CM,NaOH- tegelik CM,NaOH)/ tegelik CM,NaOH= (0,0920M- 0,0988M)/ 0,0988M= - 6,9% Absoluutne viga: saadud CM,NaOH- tegelik CM,NaOH=0,0920M- 0,0988M= -0,0068M 6. Kokkuvõte Katse eesmärk oli määrata happe ja leelise kontsentratsioon tiitrimise abil. Happena kasutasime HCl- i ja aluseks oli NaOH. Soolhappe kontsentratsiooniks sain 0,1086M ja kontrollahuse NaOH kontsentratsiooniks sain 0,0920M, mis oli tegelikust kontsentratsioonist väiksem 6,9 %. Viga võis tekkida soolhappe kontsentratsiooni leidmisel või kontroll- lahusele soolhappet lisades. Et hinnata, millal lahus on tasakaalus oli meil kaks indikaatorit (fenoolftaleiin ja metüülpunane). Alguses määrasime HCl- i kontsentratsiooni, kasutades NaOH-i mille kontsentratsioon oli teada
Küllastunud(butaanhape-piimrasvast; palmithape-loomsed ja taimsed rasvad; stearhape-loomsed ja taimsed rasvad) tahked, võib kasutada küpsetamisel Küllastumata(olehape-loomsed ja taimsed; linoolhape-taimeõli; linoleenhape-linaõli) vedelad, oksüdeeruvad kergesti, linaõli on ülikasulik, ei tohi kuumutada, taimeõlid aitavad kaasa rasvlahustuvate vitamiinide omandamisele Aminohapped Karboksüülrühma sisaldavad happed Happena reageerivad aminohapped alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 Alustena reageerivad aminohapped hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H 2N- CH(CH3) -COOH + HCl Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH)
2 Aminohapetel on seega, nii aluselisi, kui happelisi omadusi è nad on amfoteersed Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada. Näiteks aminoetaanhape (aminoäädikhape; glütsiin ; Gly ) vesilahuses oleks õigem kasutada valemit kujul: H3N+- CH2 - COO- , mitte klassikalisel kujul: H2N-CH2-COOH (H2N-CH2-COOH ó H3N+- CH2 - COO- ) Happena reageerivad aminohapped · alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH à H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 à H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat · alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH à H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped
Krgel HCl kontsentratsioonil (suurel kloriidiooni sisaldusel) väheneb aluseliste rühmade dissotsiooniaste soola (-RNH3Cl) moodustumise tttu ja selle tagajärjel vähenevad molekuli efektiivsed mtmed. Lahuse pH kasvamisel isoelektrilisest punktist krgemale (neutraalsest nrga leeliseni) omandab ülekaalu happeliste rühmade dissotsiatsioon, mis viib jällegi molekulaarsete kerade järkjärgulisele sirgenemisele. Valgu molekul käitub happena, tal on negatiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta anoodile. Tugevalt leeliselises lahuses väheneb laetud rühmade arv (-RCOONa) tekke tttu ja makromolekul keerdub uuesti tihedamaks keraks. Seetttu on zelatiini lahuse omaduste sltuvusel pH-st mitu ekstreemumpunkti. Joonisel 23 on antud valgu makromolekuli skemaatiline ehitus sltuvalt lahuse pH-st, joonisel 24 aga valgu pundumisaste erinevatel pH väärtusel. Töövahendid. Fotoelektriline kolorimeeter, pH-meeter, 50 ml mahuga koonilised
· Hape1 ->Alus1 + Prooton (H+) · Alus2 + prooton -> Hape2 · Hape1 + Alus2 ->Alus1 + Hape2 · H2O + NH3 -> OH- + NH4+ · HNO2 + H2O -> NO2- + H3O+ Happe ja aluse definitsioonid · Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. vesinikioone); · Alused on ühendid,mis seovad prootoneid. · vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt hüdroksooniumioonid H3O+. Amfiprootsed solvendid ehk amfolüüdid · Amfolüüt-Solvent käitub nii aluse kui ka happena · Autoprotolüüs · H2O + H2O H3O+ + OH- · NH3 + NH3 NH4+ + NH2- Hapete ja aluste tugevus · Tugevus sõltub dissotsieerunud molekulide hulgast, see aga sõltub solvendist Keemiline tasakaal · Le Chatelier printsiip- kui mingi välismõju (temp., rõhk, konts.) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. · Tasakaalukonstant Vee ioonkorrutis
Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH.
ammoniaagi molekulis. 2 Amiin kui alus: Amiinid on aluseliste omadustega, sest vaba elektroni olemasolu lmmastikus vimaldab tal siduda prootoneid, see on vesinikioone, mille 1s orbitaalid on ju thjad. Aluselisus nitab prootoni sidumise vimet: mida tugevamini alus prootoni seob, seda aluselisem see alus on. Aluste aluselisuse vrdlemisel kasutatakse happena hdrooniumiooni (H3O+) Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega Aluselisus on kitsam miste, sest aluselisust mdetakse he konkreetse elektrofiili (H+) suhtes . Amiinid on nrgad alused. Amiinid on tugevad nukleofiilid. Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on + elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik( mitte H hapnik) ja C N ja N H sidemed on polariseeritud + -
SOOL + HAPE SOOL+ALUS (leelis) SOOL +SOOL Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele NaCl + AgNO3 = NaNO3+ AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees CuSO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 (sade) + Cu(OH)2 (sade) - lühike ioonivõrrand siin mõttetu Amfoteersed hüdroksiidid, nende omadused Hüdroksiidid, mis sõltuvalt tingimustest võivad reageerid nii aluse, kui happena KOOLIS: Al(OH)3 ; Cr(OH)3 ; Be(OH)2 ja Zn(OH)2 Amfoteerne hüdroksiid võib dissotsieeruda, kui alus (Arrheniuse mõtte) Al(OH)3 = Al3+ + 3OH- ja loomulikult reageerida hapetega Al(OH) 3 + 3HCl = AlCl3 + 3H2O Al(OH)3 + 3H+ = Al3+ + 3H2O Amfoteerne hüdroksiid võib endaga siduda vee molekuli, sest metallidel on vabu orbitaale ja veel jagamata elektronpaare (HO)3Al +:OH2 = (HO)3A.....OH2 Edasi saab selline hüdraatunud hüdroksiid dissotsieeruda, kui hape (HO)3A.....OH2 =
H3PO4 molekuli struktuur. Tööstuslikult saadakse fosforhapet (nn märga fosforhapet) põhiliselt kaltsiumfosfaadi töötlemisel kontsentreeritud väävelhappega: Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4 _ 2H3PO4 + 3CaSO4 Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit. ,,Terminiline" hape on hinnalt ligi 3 korda kallim ning teda on võimalik ka saada ,,märja" happe puhastamisel.Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: H3PO4 _ H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone.Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli, millest üldiselt lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad.
Vee ja isegi niiskuse toimel lagunevad, moodustades uuesti alkoholi: · C5H11ONa + H OH C5H11OH + NaOH 6 Alkoholaatide moodustumine näitab kujukalt alkoholide sarnasust veega. Teatavasti reageerib ka vesi energiliselt naatriumiga, eraldades vesinikku. Alkoholaadid tekivad alkoholidest ka teiste metallide, näiteks magneesiumi ja alumiiniumi toimel. Alkoholaadi tekke reaktsioonis esineb alkohol nõrga happena. 2. Estrite moodustumine. Hapete reageerimisel alkoholidega moodustuvad estrid, mille juures alkoholi hüdroksüülrühma vesinik asendub happeradikaaliga: · C5H11OH + CH3 CO OH CH3 CO OC5H11 + H2O Estrite moodustumise reaktsiooni nimetatakse ka esterifikatsiooniks. Esterifitseerumisreaktsioon on pöörduv. Vee ja eriti leeliste toimel estrid lagunevad, moodustades uuesti lähteained alkoholi ja happe. Estrite hüdrolüütilist lagundamist
Alumiinium on amfoteersete omadustega sõltuvalt lahuse pH-st, neutraalsesse vette lisades Al(NO3)3 + n H2O Al(H2O)63+ + 3NO3- + (n-6)H2O Al(H2O)63+ H+ + Al(H2O)5OH2+ -H2O tekib happeline lahus, Kh =1,4.10-5 H+ + OH- pH = 4,5 6,5 Amfoteersed omadused Kui Al-sool lahusesse, milles OH ioone, siis Al(H2O)63+ + OH Al(OH)3 + H2O Kui lisada veel OH ioone, siis sade lahustub (käitub happena) Al(OH)3 + OH = Al(OH)4 Kui Al(OH)3-le lisada hapet (H+) käitub alusena Al(OH)3 + H+ = Al(OH)2+ + H2O Põlevkivi Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi on settekivim, mis on tekkinud veekogu põhjas, kus olid olemas soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi
Töö käik · Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. · Segu loksutades ja soojendades värvus valge sade kollaseks. · Seejärel segu jahutatakse ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus oranziks. Järeldus: segu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mis on kollast värvi. Lisades NH4OH lahust käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas happena ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik · Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. · Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. · Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Soojendatakse mõlemat katseklaasi.
Vesiniksool - Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. Söögisooda Hüdroksiidsool Metall ja alus Neutralisatsioonireaktsioon - Neutralisatsioon (ka neutraliseerumine) on keemiline reaktsioon lahuse neutraalseks muutmiseks, mis toimub aluse lisamisel happelisele lahusele või happe lisamisel aluselisele lahusele.[1] Lahuse PH skaala - Happeline < 7 ja aluseline > 7 Amfoteersus - Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Selliseid aineid nimetatakse amfolüütideks. Amfoteersus on ka keemilise elemendi võime esineda metallina või mittemetallina. Indikaator - Indikaator on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH. Siirdemetall - Siirdemetall: perioodilisussüsteemi B-rühmade metallid Sulam - Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Korrosioon - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel
(Jooniseallikas: http://amazingbeauty.org/nature/h3po4.jpg ) Tööstuslikult saadakse fosforhapet (nn märga fosforhapet) põhiliselt kaltsiumfosfaadi töötlemisel kontsentreeritud väävelhappega: Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4 2H3PO4 + 3CaSO4 Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit. ,,Terminiline" hape on hinnalt ligi 3 korda kallim ning teda on võimalik ka saada ,,märja" happe puhastamisel. Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: + - H3PO4 H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone. Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli, millest üldiselt lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad.
metallide aluseliste oksiidide ja hüdroksiididega H 2 SO4 ZN ZNSO4 H 2 H 2 SO4 CaO CaSO4 H 2 O H 2 SO4 Cu(OH ) 2 CuSO4 2 H 2 O Konsentreeritud H 2 SO4 rauaga toa temperatuuril ei reageeri sest raud passiveerub seetõttu kasutatakse konsentreeritud H 2 SO4 säilitusnõudeks rauast anumaid Konsentreeritud H 2 SO4 söestab paljusid orgaanilisi aineid sidudes nende koostisest vesiniku ja hapniku ning jättes alles süsiniku Raskelt lenduva happena toimub vahetusreaktsioon väävelhappe ja kergemini lenduvatest hapetest saadud soolade vahel t H 2 SO4 2 NaCl Na2 SO4 HCl Väävelhapet ja sulfaate tehakse kindlaks vees lahustuva baariumsoola abil. Moodustab vees lahustumatu baariumsulfaadi valge sade H 2 SO4 BaCl 2 BaSO 4 HCl H 2 SO4 on tähtis tooraine keemiatööstuse jaoks sest tema abil toodetakse mineraalväetisi,
Brönsted-Lowry happe-aluse teooria põhiseisukohad-(1923) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni. Alused on ained, mis võivad liita endaga prootoni.Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Kuigi aineid saab klassifitseerida hapeteks ja alusteks, ei toimi nad hapete või alustena iseseisvalt Tingimusi (partnereid) muutes võib enamasti sundida happe käituma alusena ja vastupidi. Amfolüüt- solvent käitub nii aluse kui ka happena. vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt hüdroksooniumioonid H3O+. Hape1 Alus1 + Prooton (H+) Alus2 + prooton Hape2 Hape1 + Alus2 Alus1 + Hape2 H2O + NH3 OH- + NH4+ HNO2 + H2O NO2- + H3O+ HCl + H2O H3O+ + Cl- · Vee molekul on siia lisatud, et rõhutada aluse vajalikkust hape-alus reaktsiooniks. H3O+ on hüdrooniumioon. Autoprotolüüs- 2H2O = H3O+ + OH-
CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O 3. aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 4. aluseline oksiid + aluseline oksiid Inertsete oksiidide keemilised omadused Ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on N2O CO AMFOTEERSUS keemilise elemendi või ühendi [n hüdroksiidi Zn(OH) 2] võime reageerida tingimustest olenevalt kas aluse või happena. (Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega). Al2O3 ZnO Cr2O3 Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Värvuselt on paas hallikas. Ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja saagida. Kardab happeid. Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad happeid. On tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest
saama toiduga (Val- valiin, Leu-leutsiin), derivaatsed proteinogeensed aminohapped. o Tekivad põhiaminohapete translatsioonijärgsel ensümaatilises modifitseerimisel o Lisab valkudele uusi omadusi Aproteinogeensed aminohapped (et on olemas). Aminohapete füüsikalised ja keemilised omadused (amfoteersus- võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena). Isoelektriline punkt- pH väärtus mille juures aminohape on neutraalne. Aminohapete tähtsamad reaktsioonid: peptiidsideme teke ehk amiidide teke (ei pea keemiliselt näitama, kui oskate, lisapunkt). Peptiidid - nende ehitus ja liigitus (oligo-, polü-). o Koosnevad aminohapetest Aminohapete ja peptiidide biofunktsioonid ja tähtsus organismis.
- Toksilised toimeained - aeglane organismi imendumine nii, et ei pea otseselt manustama. Mida lähemal sihtmärgile, seda vähem toksilisi kõrvalefekte. - Nt kasvajavastane tsüklofosfamiid pole toksiline, võib võtta suukaudselt, kuid maksas muutub toksiliseks. Kasvajarakkudesse võib akkumuleeruda. - Ärritavad toimeained - valuaisting või ebamugavustunne, kui võtta. Võtta eelravimina, millel see tunne puudub. - Nt Latanoprost vaba happena prostaglandiinide retseptori agonist, kasutatakse silma siserõhu vähenamiseks glaukoomi ravis. Vaba happena tugev ärritus silmas, eelravimina aga isopropüülester, mis on küll 200x vähem aktiivne, kuid on vesilahuses stabiilsem ning silma esteraasid hüdrolüüsivad tagasi vabaks happeks, mis toimib retseptorile. - Vees lahustuvus - vähendamine rasvhappega esterdades vähendab ebameeldivat maitset, suurendamiseks lisatakse polaarseid lahkuvaid
Aminohapete amiidid Asendamatud ja asendatavad 1.1 Kirjeldage aminohapete happelis-aluselisi omadusi. Sõltuvalt pH-st esinevad eri kujul, millest on tingitud nende rollid kas prootonite doonor või prootonite aktseptor. pH > 7 (nt.alaniin) esineb happena ehk prootoni doonorina (annab H+ ära) pH < 7 esineb alusena ehk protonite aktseptorina (liidab H+) 1.2 Mida näitavad aminohapete dissotsiatsioonikonstandid? Näitavad elektrolüüdi tugevust, teiste sõnadega kas tegemist on nõrga või tugeva happega. Ning samas näitab kui kergesti aminohappe annab ära/liidab ioone. Määratakse tiitrimise abil. 1.3 Mis on aminohappe isolektriline punkt ja kuidas seda eksperimentaalselt
vesiniksulfiidi või vaba väävllit, olenevalt metallist ja katsetemperatuurist: 2H2SO4+Cu=CuSO4+2H2O+SO2 Toatemperatuuril ei toimi kontsentreeritud H2SO4 rauasse, seepärast kasutatakse väävelhappe säilitamiseks ja transportimiseks rauast terast. Väävelhape õtab orgaanilistelt ainetelt vee koostiselemendid, süsinik oksüdeerub osaliselt CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust. Seejuures moodustub vees ja hapetes praktiliselt lahustumatu BaSO4 Na2SO4+BaCl2=BaSO4+2NaCl SO42-+Ba2+=BaSO4 11. Väävelhappe kasutusalad
olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega ZnO + HCl ZnCl2 + H2O alus 2NaOH + ZnO + H2O Na2[Zn(OH)4] hape Seega esineb amfoteerne ühend alusena kui tema koostises olev elektropositiivsem element moodustab soola katioonina Xn+; happena kui elektropositiivsem element on kompleksimoodustajaks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. Lihtsaim võimalikum aatom. Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Suur vesiniku sisaldus päikeses ja psüsteemis. Planeetidest on kõige H-rikkam atmosfäär Jupiteril. Saamine
Happed on ained,mis võivad loovutada prootoni,ja alused on ained,mis võivad siduda prootoni. Aminohapped on amfoteersed ained,sest aminohappe keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi,karboksüülrühm aga happelisi omadusi. Aminohapped saavad moodustada soolasid nii aluste kui hapetega. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Selliseid aineid nimetatakse amfolüütideks.Amfoteersus on ka keemilise elemendi võime esineda metallina või mittemetallina. Molekuli ehitus-aatomi ehitus tetraeedriline. Kuna ammoniaagi või amiini molekulis on ära kasutatud vaid kolm lämmastiku aatomi sidet,siis näivad need molekulid püramiiditaolistena. Tähtsamad amiinid. Amiin on ammoniaagi derivaat,kus vesniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiinid on NH3 derivaadid, kus üks või mitu Hd on
Seebi puudus karedas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur sest tekivad rasvhapete , kaltsiumi ja magneesiumi soolad , mis vees ei lahustu. Aminohapped Nimetuse andmisel happe tunnus peab saama väikseima koha numbri. Seejärel nimetan NH 2 rühma (amino). Aminohapped on amfoteersed COOH rühm annab talle happelise tunnuse , ning NH 2 rühm aluselise tunnuse. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Sellest tulenevad keemilised omadused: Valgud Kodeeritav aminohape-üks neist 20 aminohappest, millest organismid ehitavad valkusi. Nad jaotatakse asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Peptiid- orgaaniline ühend, ,milles aminohappejäägid on seotud peptiidsidemete abil lineaarseks või tsükliliseks ahelaks. Polüpeptiid-peptiid mis on moodustanud enam kui 10 aminohappe jäägist. Oligopeptiid-peptiid, mis on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Valgud e
AATOMI TUUMALAENG- tuumalaeng võrdub prootonite arvuga tuumas, võrdub aatominumbriga ja elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. Tähis Z. ALUS- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. ALUSELINE LAHUS- lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. ALUSELINE OKSIID- hüdroksiidile vastav oksiid. AMFOTEERSUS- keemilise ühendi (näit. Al(OH)3) omadus reageerida sõltuvalt tingimustest kas happena või alusena. ANORGAANILINE KEEMIA- keemiaharu, mis käsitleb anorgaanilisi aineid(alus, sool, hape). ANIOON- negatiivse laenguga ioon. ANIONIIT- anioone vahetav ioniit. ANOOD- elektrood, millel toimub oksüdeerumisprotsess; vooluallikas on anood negatiivseks, elektrolüüsiseadmes positiivseks elektroodiks. ASSOTSIATSIOON- ühe aine osakeste (ioonide või molekulide) omavaheline ühinemine liitosakesteks. ATOMAARNE OLEK- lihtaine esinemine aatomitena, näiteks atomaarne vesinik H.
P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O NB! Kui happeline oksiid reageerib alustega, tekib selle happe sool, mida see oksiid tekitab: SO3 H2SO4 SO2 H2SO3 d) happeline oksiid + happelisne oksiid hape sool metall 3. Amfoteersed oksiidid AMFOTEERSUS keemilise elemendi või ühendi [n hüdroksiidi Zn(OH)2] võime reageerida tingimustest olenevalt kas aluse või happena. (Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega). Al2O3 ZnO Cr2O3 Cr2O3 + 2KOH + 3H2O = 2K[Cr(OH)4] Al2O3 + 6 NaOH + 3H2O = 2Na3 [Al (OH)6] 4. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on NO N2O CO 4 3. HAPPED
t reageerib nii hapete kui alustega. Leelistega reageerides annab berüllaatiooni: Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g) 16. Iseloomustage üldiselt berülliumiühendeid. · Be-ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva toime poolt. Ühendid on reeglina kovalentsed. Berülliumiga saab seostuda kuni 4 ligandi. · Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis esineb kloriidi ja hüdriidi korral, kus Be aatom käitub Lewis'i happena. 17. Iseloomustage üldiselt magneesiumiühendeid. Mg olulisemad ühendid (MgO, Mg(OH) 2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Mg-ühendid on reeglina ioonilised. · Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või -karbonaati. · MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb
elektronipaarile siduda prootoni Amiine saab jaotada asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: *Aluselisus näitab prootoni sidumise võimet: mida tugevamini alus prootonit *primaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud üks vesinikuaatom seob, seda aluselisem see alus on. ammoniaagi molekulis *Aluste aluselisuse võrdlemisel kasutatakse happena hüdrooniumiooni *sekundaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kaks (H3O+). vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis *Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega. *tertsiaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kolm *Aluselisus on kitsam mõiste, sest aluselisust mõõdetakse ühe konkreetse
Neid kahte kihti koku nimetatakse kaksikkihiks. Osa vastasioone aga kolloidlahuse korral paikneb eemal, on nõrgemini kolloidiga seotud ja see on nn diffuusne kiht. Laengu alusel jaotatakse kolloidid kolmeks: 1) happelised ehk atsidoidsed kolloidid. Need ongi meie muldades levivad kolloidid 2) aluselised e basoidsed kolloidid 3) neutraalsed e amfoteersed kolloidid. Nt raua ja alumiiniumi kolloidid, mis käituvad sõltuvalt keskkonnast kor aluse, kord happena. Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool). Kui see lahus kaob - külmub, kuivab, vananeb, siis läheb see kolloidlahus üle sültjaks massiks geeliks. Seda protsessi kus sool läheb üle geeliks nimetatakse kolloidlahuse kalgendumiseks e koagulatsiooniks. See protsess võib olla pöörduv aga ka pöördumatu. Üheks tähtsaimaks teguriks on kahe-kolmevalentsed katioonid (Ca, Mg, Fe jne). Mulla mineraalosakesed klebitakse geeliga kokku struktuuri agregaadiks tänu koagulatsioonile.
Seesmist kihti nimetatakse elektrilaengut määravaks ioonide kihiks. Selle peal asuvat kihti nimetatakse vastasioonide kihiks, mis jaguneb omakorda seesmiseks liikumatute ioonide kihiks ja väliseks difuusseks kihiks. Ioonide difuusne kiht esineb ainult märjas mullas. Elektrilaengut määravate ioonide kihti koos liikumatute vastasioonide kihiga nimetatakse absorbseks kihiks. Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad happena st. eritavad lahusesse vesinikioone (H+), nimetatakse happelisteks ehk atsidoidseteks kolloidideks. Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad alustena st. eritavad lahusesse hüdroksüülioone (OH-), nimetatakse aluselisteks ehk basoidseteks kolloidideks. Osad elemendid (Fe, Al, Mn jt) dissotsieeruvad kolloidses olekus sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happena või alusena. Selliseid kolloide nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks.
Need võivad ola orgaanilised, mineraalsed aga ka komplekskolloidid ehk orgaanilis-mineraalsed. Need võivad olla rineva koostisega. Sagedasti on nii, et räni mikrokristallil on erinevate kihtidena peal orgaaniline kolloid ja mineralne kolloid jne., sellisel juhul räägitakse kolloidkompleksidest, mida nimetatakse ka neelavaks kompleksis. Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised molekulid võivad käituda väga erinevalt (kas happena või alusena või kord nii, kord naa). Kui on tuum, millel esimene laengute kiht käitub nagu happeline kolloid, siis sellele kihile järgneb vastandioonidekiht. Osa neist on tuuma lähedal, osa aga jäävad tuumast suhteliselt kaugele lahusesse. Neid kolloide, millised käituvad happena, nimeatakse happelistes ehk atsidoitseteks kolloidideks. Neid, mis käituvad aluselna, nimetatakse basoidseteks kolloidideks. Raua-alumiiniumi
CH3NH2 + HCl à (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4à (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4à (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH ó NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH ó CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja ó (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid
:NH3 + HCl NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid
Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O Alkoholide keemilised omadused Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Rakendus alkoholidel on joomine täis jäämine mõningal juhul happena kasutamine neutraliseerija ja ravim. Kui pea valutab siis on see vähese viina viga J . 134.karboksüül hapete iseloomustamine. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Liigitus Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse ühealuselisi (näiteks metaanhape), mitmealuselisi (näiteks oblik- ehk etaandihape) ja aromaatseid (näiteks bensoehape) karboksüülhappeid. Kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille
2 viisi: lihtsustatud difusioon - imendumine vabade hapetena (dissotseerumata VFA) vahendatud difusioon – kandjavalk - ühe molekuli LRH imendumisel eritub valendikku üks molekul bikarbonaati – vahendatud difusioon Kandjavalk. (VFA anioonid). Oluline: kui vatsas on madal pH, siis tekib rohkem dissotseerumata happeid. Vatsa pH läheb veel rohkem madalamaks, siis epiteelis toodetakse H, HCO3- läheb vatsa (neutralseerib). H liidab endale aniooni ja nii saab happena verre. Teise osa neutraliseerib sülje bikarbonaat. Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis; Propionaadist väike osa muudetakse laktaadiks (5%). Laktaat läheb maksa ja tehakse glc. Butüraat muudetakse β-hüdroksübutüraadiks epiteeli läbimisel ja läheb verre nii – ketokeha. Ketoos on kõrgetoodangulise piimakarja üks levinumaid ainevahetushaigusi, mis tekitab suurt
Fosfaatpuhver: NaH2PO4 (hape) + Na2HPO4 (alus) vahekorras 1:4 [H+]= Kd·CNaH2PO4 → pH=pK1 + log CNa2HPO4 CNa2HPO4 CNaH2PO4 happe liig: Na2HPO4 + HCl → NaH2PO4 + NaCl aluse liig: NaH2PO4 + NaOH → Na2HPO4 + H2O Valgupuhver: Polüamfolüüt — nii happelised kui aluselised omadused. Dissotsiatsiooni tasakaal on määratud keskkonna pH-ga. Dissotsieerub nõrga happena: R–COOH ⇄ R–COO‾ + H+ Dissotsieerub nõrga alusena: R–NH2 + H2O ⇄ R–NH3+ + OH‾ Puhverdamine: happe liig: R–COO‾ + H+ ⇄ R–COOH aluse liig: R–NH3+ + OH‾ ⇄ R–NH2 + H2O Hemoglobiinpuhver: Hemoglobiin esineb kahes vormis: HHb või HHbO2 (oksühemoglobiin) — mõlemad kui nõrgad happed, mis dissotsieeruvad: HHb ⇄ Hb‾ + H+ HHbO2 ⇄ HbO2‾ + H+
annaabi.ee 
