Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mõisted (0)

1 HALB
Punktid
Mõisted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor paZteet Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
odt

Mõisted

Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkat

Keemia
thumbnail
2
docx

Mõisted

KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatom

Keemia
thumbnail
1
txt

Mõisted

MISTED - keemiline reaktsioon- ainete muundumine teisteks aineteks. - keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik. - aatom- livike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. - ioon- aatom vi aatomite rhmitus, millel on positiivne vi negatiivne laeng. - molekul- aine vikseim osake, koosneb omavehel kovalentse sidemega seotud aatomidest. - keemiline side- aatomite- vi ioonidevaheline vastasmju, mis seob nad molekuliks vi kristalliks. - lihtaine- aine, mis koosneb ainukt he keemilise elemendi aatomidest. - liitaine- keemiline hend; aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomidest. - metall- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri- ja soojusjuhtivus,iseloomulik lige jm). - mittemetall- lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. - oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi hend. - hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. - alus- aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. - sool- kristalne aine, mis koosneb (al

Keemia
thumbnail
5
odt

Keemia mõisted

Keemia mõisted Aatom ­ aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng ­ Elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ­ ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass ­ aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ­ ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk ­ aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv ­ aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala ­

Keemia
thumbnail
2
docx

Keemia mõisted

Keemia mõisted. · Keemiline side ­ aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. · Kavalantne side ­ aine, mille aatomeid ühendab kavalantne side. Kavalantse sideme alamliigid on: bolaarne kavalantne side ja mittebolaarne kavalantne side. Kavalantne side esineb ainult mitte metallide vahel. · Iooniline side ­ erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Iooniline side tekib alati metalliliste katioonide ja mitte metalliliste anioonide vahel. · Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine ­ keemiline ühend. Aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Indeks ­ aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. · Lagunemisreaktsioon ­ reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O · Ühinemisreaktsioon ­ reaktsioon, m

Keemia
thumbnail
1
odt

Keemia mõisted

Mõisted: 1. Aatom ­ aine osake koosneb tuumast ja elektronidest Fe 2. Molekul - aine väikseim osake koosneb aatomitest H2O 3. Ioon ­ aatomite rühmitus, mille laeng on + või ­ Li+ Cl- 4. Puhas aine ­ koosneb ühe aine osakestest destilleeritud vesi 5. Segu ­ koosneb mitme aine osakestest õhk 6. Lihtaine ­ koosneb ühest elemendist Fe 7. Liitaine ­ koosneb mitmest elemendist H20 8. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe 9. Füüsikaline nähtus ­ muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii 10. Keemiline nähtus ­ tekib uus aine küünla põlemine 11. Oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine (metall) Mg-2e=Mg2+ 12. Redutseerumine ­ elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2- 13. Oksudeeruja ­ elektronide liitja (mittemetall) O 14. Redutseerija ­ elektronide loovutaja (metall) Fe 15. Redokreaktsioon ­ reaktsioon, kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O 16. Halogeenid ­ VII A rühma elemendid Cl2 17.

Keemia
thumbnail
2
doc

Keemia mõisted

Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse

Keemia
thumbnail
1
odt

Keemia mõisted

Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel. ELEKTRONEGATIIVSUS-suurus

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun