Cl2 à 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ahela kasv. Sellel etapil kulgevad sellised reaktsioonid, mille käigus aktiivse osakese kadumisega kaasneb ka uue aktiivse osakese teke . . . . Cl + CH4 à CH3Cl + H ja H + Cl2 à HCl + Cl III etapp ahela katkemine toimub siis, kui põrkuvad kaks aktiivset osakest. Kuna nad paiknevad väga hõredalt, siis juhtub 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 2 seda harva ja üks aktiivne osake jõuab põhjustada sadu muundumisi Näiteks. H. + Cl. à HCl või 2H. à H2 ja muud Alkaanid Küllastunud, alifaatsed süsivesinikud, mille üldvalem on CnH2n+2 Küllastunud = molekulis on ainult üksiksidemed (pole mitmiksidemeid)
seda harva ja üks aktiivne osake jõuab põhjustada sadu muundumisi Näiteks. H. + Cl. HCl või 2H. H2 ja muud sellised vähetõenäolised protses sid Summaarselt CH4 + Cl2 HCl + CH3Cl - klorometaan e metüülkloriid Asendada saab kõik vesinikud CH2Cl2 diklorometaan; CHCl3 trikklorometaan e kloroform; CCl4 tetraklorometaan e süsiniktetrakloriid. Vesiniku asendamine klooriga on ka redoksreaktsioon ja CCl4 -jas on süsiniku oks.aste maksimaalne 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 2 (+IV). Süsiniktetrakloriid ei saa järelikult põleda ja on üks väga vähestest mittepõlevatest rasvade ja vaikude lahustitest. Kahjuks on ta üpris mürgine Alkaanid Küllastunud, alifaatsed süsivesinikud, mille üldvalem on CnH2n+2
CH3-CH2-CH2-CH2-CH3 CH3-CH2-CH3+CH2=CH2 CH3CH2Cl + CH3OK CH3CH2-O-CH3 + KCl Põlevad (täieliku põlemise saaduseks CO2 + H20/ H2O tekib igal juhul/ CO2 CH3OH + HOCH CH3 O CH3 + H2O Reageerivad halogeenidega (asendusreaktsioon) alkaan on küllastunud ühend. AMIINID asemel võib ka olla CO või C) Mittesümmeetrilisi eetreid ja kõiki teisi saab halogeenoalkaani liitmisel CH4+Cl2 CH3Cl + HCl ..
Kiviõli 1. Keskkool Amiinid Referaat Koostaja: Elina Sergunina Õpetaja: Eike Saarest Kiviõli 2009 Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus lämmastiku aatomiga on seotud süsivesinikrühmad või benseeniring. Amiinide funktsionaalne rühm on aminorühm-NH2. Amiinid võivad olla gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained. Atsüklilisi amiine saadakse peamiselt alkohole või süsivesinike halogeenderivaate ammoniaagiga töödeldes, aromaatsete amiinide saamiseks redutseeritakse nitroühendeid. Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Amiine leidub looduses
R-OMe NaCl Alkoholi sool Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika- Füüsika- Keemilised omadused üldvalem, mõiste sionaal- jarel-liited lised lised ne rühm omadused omadused -NH2 -amiin CH3NH2 Ebameeldiva Amiinid tekivad looduses Amiin kui alus on võimeline liitma endaga Amiin lõhnaga. mikrobioloogilisel lagunemisel (laipades, prootoni (H+): metüülamiin fekaalides, roiskumisel, soolakalas jne.). amino- Hüdrofiilsed. R-NH2+ H R-N H3(alküülammooniumioon)
Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer N:+7 / 2 ) 5 )
• CH3 — CH2 — CH2 — O — CH2 — CH3 (etüülpropüüleeter). Omadused • vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), • on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. • Eetrite saamine: alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3– CH2–ONa + CH3–CH2–CH2–Br → CH3– CH2–O–CH2–CH2–CH3 + NaBr, • sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi → eeter + H2O. Amiinid • Amiinid – on NH3 derivaadid, kus üks või mitu H-d on asendunud radikaalidega. • Amiinid on orgaanilised alused. • Nimetuse andmisel loetletakse lämmastikuga seotud rühmad ja lisatakse lõppu järelliide –amiin. • Näited: CH3 — CH2 — NH2 – etüülamiin, • CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaanCH3 — CH2 — • CH2 — NH —CH2 — CH3 – etüülpropüülamiin, Omadused • nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. • Amiini reageerimine happega:
CH3 + H20 oktaanarvu tõstmiseks amiin Järelliide –amiin • Saab moodustada 1) Reageerivad hapetega Amiinid tekivad looduses alused Eesliide amino- vesiniksidemeid, lahustub Tekivad ammooniumsoolad mikrobioloogilisel lagunemisel vees, lahustuvus sõltub ahela CH3-NH2 + HCl → CH3NH3+Cl- (laipades, fekaalides, roiskumisel, R-NH2 Nt. CH3NCH2 pikkusest. 2) Reageerivad halogeeniühenditega soolakalas jne.).
Kõik kommentaarid