Keemia aldehüülid (0)

Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana – CHO rühma.
Keemilised omadused: 
( 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 –ga
HCHO + H2 -> H3C-OH ( metanool )
2) Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel
HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag ( metaanhape )
3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali
4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse
Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised
Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid , vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,...
Ketoonid  on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2- propanoon ehk atsetoon – CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid. Kui karbonüülrühm on seotud kahe süsivesinikradikaaliga, saame ketooni R – CO – R’, radikaalid võivad olla ka ühesugused. Asendades ühe radikaali vesinikuga , saame aldehüüdi. Nime lõpus kasutatakse järelliidet –oon.
Ketoonid on narkootilise toimega ning kahjustavad närvisüsteemi, ärritavad limaskestasid. Nahale sattudes põhjustavad põletikku ning seejärel eralduvad organismist aeglaselt. Ketoonid aga on
vähem mürgisemad kui on aldehüüdid.
Ketoone saadakse:

sekundaarsete alkoholide oksüdeerimisel;

alkoholide katalüütilisel dehüdrogeenimisel peenestatud Cu ja Ag manulusel;

ühe süsiniku aatomi juurs kahte halogeeni aatomit sisaldavate dihalogeenderivaaatide hüdrolüüsimisel;

karboksüülhapete kaltsiumi soolade pürolüüsimisel;

alküünide hüdratiseerimisel kahevalentse elavhõbeda soolade manulusel lahja väävelhappe keskkonnas;

magneesiumorgaaniliste ühendite toimel tsüaniidides.
Lihtsaimaks ketooniks on propanoon, dimetüülketoon (CH3-CO-CH3), mida kutsutakse rahvakeeli atsetooniks. Atsetooni saadakse kääritamisel vastavate bakterite ja mitmesuguste sünteetilistel meetoditel .
Atsetoon on iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv ja keev ( keemistemperatuur +56 kraadi), tuleohtlik vedelik ning seguneb veega igas olukorras.
Hea lahusti värvidele, lakkidele ja paljudele orgaanilistele ainetele ja polümeeridele. Kuulub küünelaki ja küünelaki eemaldamisvedeliku koostisesse. Suhkruhaiguse puhul esineb atsetooni haige uriinis ja väljahingatavas õhus.
H3.
Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma – COOH
Metaanhape HCOOH sipelghape
Etaanhape CH3COOH äädikhape
Propaanhape CH3CH2COOH
Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape
Etaanhape
Jäääädikas – Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää-äädikhappeks.
Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape .
Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid.
Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega:
2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2
Kasutusalad- Filmilindid , atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine .
CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat
KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O
AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2
Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed , mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape – CH3COOH.
Dihapped – tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju..
Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on –CHO, nimetuse lõpuks –aal ( metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks –oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas , edasi vedelikud ja C20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad . Aldehüüdid on nõrkade aluseliste omadustega. Aldehüüdidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. On narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Aldehüüdid on ketoonidest mürgisemad.
Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas , mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites . Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Lisaks kasutatakse metanaali mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel.
Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks.
Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias.
Propenaal e. akroleiin (CH2= CHCHO ) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav). Tekib näiteks kodus rasva kõrvetamisel ja on väga mürgine.
Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina.
Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites.
Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O → HCOOH + 2Ag
Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi → CH3CH2OH
Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH → CH3CH(OH)OCH3
Homoloogiline rida:

meta

eta

propa

buta

penta

heksa

hepta

okta

nona

deka
Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3.
Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad.
Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele.
Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus , omadused, kasutusalad)
HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne.
Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine)
CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa.
Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine)
CH3 – CO – CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel