Skandium

Kri, Mirjam

Skandium (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

kool
nimi
klass
SKANDIUM
ettekanne
Tallinn
aasta
Sisukord

Skandiumi üldiseloomuomadused

Leidumine looduses

Füüsikalised omadused

Keemilised omadused

Kasutamine

Bioloogiline toime

Kasutatud kirjandus

Skandiumi üldiseloomuomadused
Skandium on element järjekorranumbri ning tuumalaenguga 21 ja massiarvuga 44,956.
Omadustelt on skandium siirdemetall . See on raske ja hõbedase välimusega. See ei ole ilmastikule vastupidav ja lahustub aeglaselt kõigis lahjendatud hapetes.
Sellel on 4 elektronkihti ja 2 elektroni väliskihil.
Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3.
Skandium avastati 1879 aastal.
Kristalli struktuur - kuusnurkne
Ühendid
… on amfoteersed
Skandium (III) kloriid , ScCl3On valge iooniline ühend mis õhu käes vedeldub ja ning lahustub vees hästi.
2Sc(s) + 6HCl(l) → 2ScCl3 (s) + 3H2 (g)
Skandium (III) fluoriid , SCF3On iooniline ühend, mis lahustub vees halvasti.
Sc2O3 + NH4HF2 → 2ScF3 + 6NH4F + 3H2
Skandium (III) oksiid , Sc2O3 on kõrge sulamistemperatuuriga nõrgalt happeline valge tahke aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal).
Sc2O3 + 6 HCl → 2 ScCl3 + 3 H2O
hüdroksiid Sc (OH)3 on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.) Veega see ei reageeri.

Leidumine looduses
Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis
Skandiumil on üsna madal arvukus maapõues (0,0003%). Haruldased mineraalid Skandinaavias ja Madagaskaskaril nagu thortveitite, euxenite ja Gadoliniit on ainukesed tuntud kontsentreeritud allikad sellel elemendil.
Skandium esineb sagedamini päikesel ja teatud tähtedel kui Maal. Skandium on 50-s kõige tavalisem element maapeal , kuid see on 23-s kõige tavalisem element päikesel.

Füüsikalised omadused
Faas – tahke
tihedus (toatemperatuuril) - 2,985 g · cm-3
Vedeliku tihedus sulamistemperatuuri juures - 2,80 g · cm-3
sulamistemperatuur - 1541 °C
keemistemperatuur - 2836 °C
sulamissoojus - 14,1 kJ · M-1
aurustumissoojus - 332,7 kJ · M-1
Elektronegatiivusus – 1,3

Keemilised omadused

Lahustub aeglaselt kõigis hapetes
väga aktiivne
Skandiumoksiid on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt). Amfoteersed oksiidid vees ei lahustu.
Skandium on reaktiivne metall .
Sc3+ ioon on vees tugevalt hüdrateeritud ja tekkiv [Sc(H2O)6]3+ kompleks käitub happena (tugevuselt etaanhappe sarnane).

Kasutamine
Puhta skandiumi kogust maailmas mõõdetakse kilogrammides, kasutusalad on väga piiratud.
Väheses koguses kasutatakse seda lisandina elektrolüütides ja elektroodides.
Kasutatakse metallurgias
Kasutatakse tuumaenergeetikas, on soojus neutronite neelaja
Kasutatakse halogeenlampides (elavhõbedaga), mis tekitab väga tõhusat valgusallikat, mis sarnaneb päikesevalgusega
Kasutatakse nafta rafineerimistehastes
Kasutatakse kosmosetööstuses
Skandiumi on kasutatud kauglöökideks mõeldud golfikeppide, pesapallikurikate ja jalgrataste valmistamisel.
Kasutatakse revolvrite valmistamisel.
Saamine
Sulatatud kloriidide elektrolüüsil või metallotermiliselt

Bioloogiline toime
Puhtas olekus skandiumit ei loeta mürgiseks. On tehtud katseid väikeloomade peal ja tulemuste järgi tuleks skandiumi ühendeid käsitleda, kui keskmise mürgisusega ühendeid.
Kasutatud kirjandus
http://besiktasforum.net/forum/kimya/72737-elementlerin-kullanim-alanlari/?language=et
Hergi Karik “Leiutised ja avastused keemias“
Kalle Truus „ Anorgaaniline keemia (2. Osa)“
http://en.wikipedia.org/wiki/Scandiu m
http://www.ihastetall.ee/avaleht_est/golf/liit_golf/varustus_golf/?&xid =

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 19 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mirjam Kri Õppematerjali autor

Ettekanne keemilisest elemendist, skandiumist. Sisaldab kõike seda elementi isloomustavat. Sisaldab ka tiitellehte, sisukorda ja kasutatud kirjanudust.

keemia skandium keemiline element skandiumi omadused skandiumi kasutusalad

Kasutatud allikad

https://besiktasforum.net/forum/kimya/72737-elementlerin-kullanim-alanlari/?language=et

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale

Keemia alused

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk