Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Berüllium Referaat Elza Lutt 11.a Tartu 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Berülliumi leidumine looduses.........................................................3 3. Berülliumi saamine, tootmine...........................................................4 4. Berülliumi keemilised omadused...........
1.Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. · Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale
akt. väiksem Keemil. aktiivsuselt siiski LM-dele lähedased, metallide pingereas kõrvuti (vt. üle-eelm. lk.) 2. rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad LMM - sarnaste, ühtsete omadustega elemendid 2.3.1. Leidumine looduses Ainult ühenditena Sisaldus maakoores erinevatel 2. rühma elementidel äärmiselt erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra) Be (bērýllion, tuletatud vääriskivist berüll) Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 (õpikus viga) – tuntuim mineraal; esineb vääriskividena (smaragd, akvamariin, heliotroop jt.) Mineraale (liikidelt) palju – 54 mineraali (kus Be on põhielement), kuid tegelikult on Be üsna haruldane maakoores (massi-%) 6 . 10-4 ookeanides 6 . 10-7 mg/l looduses vaid üks stab. isotoop 9Be Li järel kõige kergem metall looduses 2. rühma elementidest levinuim Ca Levikult 5. kohal: maakoores 3,38%
Kõik kommentaarid