Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Berüllium (2)

4 HEA
Punktid

Lõik failist




Referaat

Juhendaja : õpetaja

TALLINN 2008
Sisukord
Keemilised omadused 3
Ühendid 4
Füüsikalised omadused 5
Saamine, leidumine, kasutamine 6
Kasutatud materjalid 7
Keemilised omadused:
Berüllium on leelismetall, mis kuulub s-elementide hulka.
Aatomi ehitus:
  • Elektronvalem: 1s2 2s2
  • Aatommass : 9,01218
  • Aatomnumber : 4
  • Elektronskeem: +4|2)2)
  • Elektronide arv: 4
  • Neutronite arv: 5
  • Prootonite arv: 4
  • Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II
  • Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline
  • Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,57
  • Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9
  • Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat.
  • 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid.
  • Amfoteerne , s.t reageerib nii hapete kui alustega. Leelistega reageerides annab berüllaatiooni:

Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g)
  • Ühendid on väga mürgised.
  • Ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva jõuga

- Ühendid on reeglina kovalentsed.
- Temaga saavad seostuda kuni
Vasakule Paremale
Berüllium #1 Berüllium #2 Berüllium #3 Berüllium #4 Berüllium #5 Berüllium #6 Berüllium #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mriarhmgi Õppematerjali autor
Keemilised ja füüsikalised omadused
Ühendid
Saamine, leidumine, kasutamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Berüllium - leidumine looduses, omadused

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Berüllium Referaat Elza Lutt 11.a Tartu 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Berülliumi leidumine looduses.........................................................3 3. Berülliumi saamine, tootmine...........................................................4 4. Berülliumi keemilised omadused...........

Keemia
thumbnail
14
doc

Keemia alused KT3

1.Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. · Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. ­ Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. ­ Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta

Keemia
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale

Keemia alused
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

akt. väiksem Keemil. aktiivsuselt siiski LM-dele lähedased, metallide pingereas kõrvuti (vt. üle-eelm. lk.) 2. rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad LMM - sarnaste, ühtsete omadustega elemendid 2.3.1. Leidumine looduses Ainult ühenditena Sisaldus maakoores erinevatel 2. rühma elementidel äärmiselt erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra) Be (bērýllion, tuletatud vääriskivist berüll) Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 (õpikus viga) – tuntuim mineraal; esineb vääriskividena (smaragd, akvamariin, heliotroop jt.) Mineraale (liikidelt) palju – 54 mineraali (kus Be on põhielement), kuid tegelikult on Be üsna haruldane maakoores (massi-%) 6 . 10-4 ookeanides 6 . 10-7 mg/l looduses vaid üks stab. isotoop 9Be Li järel kõige kergem metall looduses 2. rühma elementidest levinuim Ca Levikult 5. kohal: maakoores 3,38%

Keemia



Meedia

Kommentaarid (2)

m1a1n1n1u profiilipilt
m1a1n1n1u: Väga minimaalne materjal, mille leiab ka ise netist.
16:54 16-02-2013
gabrielle profiilipilt
Gabri Elle: Päris palju head informatsiooni.
23:44 15-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun