Berüllium (2)

Referaat
Juhendaja : õpetaja
TALLINN 2008
Sisukord
Keemilised omadused 3
Ühendid 4
Füüsikalised omadused 5
Saamine, leidumine, kasutamine 6
Kasutatud materjalid 7
Keemilised omadused:
Berüllium on leelismetall, mis kuulub s-elementide hulka.
Aatomi ehitus:

• Elektronvalem: 1s2 2s2
  
• Aatommass : 9,01218
  
• Aatomnumber : 4
  
• Elektronskeem: +4|2)2)
  
• Elektronide arv: 4
  
• Neutronite arv: 5
  
• Prootonite arv: 4
  
• Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II
  
• Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline
  

• Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,57
  
• Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9
  
• Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat.
  
• 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid.
  
• Amfoteerne , s.t reageerib nii hapete kui alustega. Leelistega reageerides annab berüllaatiooni:
  

Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g)

• Ühendid on väga mürgised.
  
• Ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva jõuga
  

- Ühendid on reeglina kovalentsed.
- Temaga saavad seostuda kuni 4 rühma.

• Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis on iseloomulik kloriidile ja hüdriidile, kus Berülliumi aatom käitub Lewis 'i happena.
  

Ühendid:
                       
Fluoriidid : BeF2
                       
Kloriidid : BeCl2
                       
Bromiidid : BeBr2
                       
Jodiidid : BeI2
                       
Hüdriidid: BeH2
                       
Oksiidid : BeO
                       
Sulfiidid : BeS
                       
Seleniidid: BeSe
                       
Telluriidid: BeTe
                       
Nitriidid : Be3N2
Berülliumi ühendid 3D piltides
Füüsikalised omadused:

• Aatommass: 9,01218
  
• Sulamistemperatuur : 1278 °C
  
• Keemistemperatuur : 2970 °C
  
• Tihedus: 1,848 g/cm3
  
• Värvus: hall
  
• Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
  
• Kõvadus Mohsi järgi: 4
  
• Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9
  
• Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat.
  

             
Nukliid
Levimus (%)
Mass
Poolestusaeg
7Be
0
7,0169
53,28 päeva
9Be
100
9,0122
10Be
0
10,0135
2,6 • 106 aastat
Saamine, leidumine ja kasutamine
Berüllium avastati 1797 Pariisis Nicholas Vauquelini poolt. Metallist berülliumi sai esmakordselt F. Wöhler 1828.
Berülliumi leiti esmakordselt mineraalist nimega berüll, mille järgi ta on nime saanud. Universumis leidub berülliumi vähe, kuna tema tuumad on energeetiliselt ebasoodsad.
Berülliumi saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel.
Madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks.
B Nicholas Vauquelin
e õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja
kasutatakse röntgenikiiretorude akendena.
Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt
jäigemaks.
Sulam leiab kasutamist tööriistade
valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks).
Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu on parimad kellavedrud valmistatud berülliumisulamist.
Elemendi, ühendite kasutusalad:

• röntgentoru aknad
  
• lennukipidurid
  
• golfikepid
  
• (kella)vedrud
  
• sädemevabad tööriistad
  
• sulamid
  
• raketikütus
  

Berülliumi lahustavad ühendid on inimesele ohtlikud, samuti on mürgine berülliumisulamite mehhaanilisel töötlemisel tekkiv tolm.
Kasutatud materjalid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ber%C3%BClliu m
http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l4.pdf
http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=be
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/beryllium.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Beryllium#Effects_on_children
7