Vastus leiad õppematerjalist: KESKAEGNE LINN

KESKAEGNE LINN (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas juhiti linna?
Milleks loodi Hansa Liit?
Millistel meredel toimus kaubavahetus?
Millised oskused olid kaupmehele vajalikud?
Kuidas saadi käsitöömeistriks?
Millised olid nn autud ametid?

KESKAEGNE LINN KORDAMINE.

Mõisted.

Bürger – linnakodanik

Bürgermeister – linnavanem

Linnaõigus – Linnakgukonnale antud eesõigused ja normid

Raad – linnavalitsus

Raehärra – raei liige

Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit

Gild – kaupmeeste ühendus

Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon

Skraa – tsunfti põhikiri

Seek – haigete ja vaeste varjupaik

Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas?
11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk võimaldas paljudel hakata tegelema käsitöö ning kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati valitsejate residentse. Linn oli kaubanduslik sõlmpunkt ja turg .

Kuidas juhiti linna?
Linnavalitsuse moodustas raad, mille liikmed valiti üldiselt lugupeetumate meeste seast. Sageli tekkis linnas ka mõjukamate perekondade kiht, kus rae liimeid valiti. Rae liikmete amet oli mõnes linnas eluaegne, mõnes aga aasta. Rae liikmed t eest palka ei saanud. Rae liikmete hulgast valiti rae etteotsa üks või mitu bürgermeistrit, kelle vaidluses oli ka linnapitsat. Ametise astuv raehärra pidi andma ametivande..

Linnaõigus?
Linnaväravast sisenejal algasid linnaõigused. See oli koostatud kaupmeeste ja käsitööliste huvidele lähtudes. Linnaõiguse sai linn raehärralt. Keskajal kujunesid linnaõiguste perekonnad. Näiteks Lübecki õigus kehtis lisaks Lübeckile, ka Tallinnas, Narvas, Rakveres . Riia õigus kehtis Eesti linnadest Tartus, Uus- Pärnus , Viljandis, Haapsalus ja Paides.

Millised muutused toimusid Euroopa kaubanduses keskajal?
Euroopa kaubandus laienes keskajal märgatavalt. 13.saj hakkas muutuma kaubavahetuse iseloom. Kaubanduses tuli luksuskaupade kõrvale ka nn massikaupu, nagu sool, vili, kala.

Milleks loodi Hansa Liit?
Paremaks kauplemiseks moodustasid kaupmehed omavahel mitmesuguseid seltse ja ühinguid. Hansalinnade kaupmeeste haare oli lai, ulatudes Novgordist Portugalini.

Millistel meredel toimus kaubavahetus?
Läänemerel, Põhjamerel, Vahemerel.

Millised oskused olid kaupmehele vajalikud?
Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Kaupmehe peamine voorus oli tarkus ja oskused. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli. Ka pidid nad oskama arvutada ning orienteeruma erinevates vääringutes. Hiliskeskajal oli üha rohkem ülikoolis õppinud kaupmehi. Kaupmeestesse suhtuti üpris vastuoluliselt. Kaupmees ostis ühe hinnaga ,aga müüs teisega ning seega tekkis võimalus petmiseks ja see rahvale ei meeldinud. Kaupmehe jõukus tagas ühiskonnas neile kõrge positsiooni.

Kuidas saadi käsitöömeistriks?
Ameti õppimist alustati juba noorelt käsitmeistri juures õpipoisina. Lihtsamateks aladeks õpiti aasta, aga keeulisemaid alasid nt kullasepaks õpiti 7-10 aastaga. Selliaastatele järgnes meistritö sooritamine ja tsunftiliikmeks vastuvõtt. Tsunftimeister pidi olema kindlasti abielus.

Kuidas tsunftiseadus mõjutas käsitöölise elu ja tööd?
Tööpäev algas päikesetõusuga ja kestis loojanguni. Päeva jooksul oli paar puhkepausi. Keskaja meister töötas oma kodus, tema t- ja eluruum oli üks ja seesama.

Millised olid nn autud ametid?
Prostituudid , timukas, saunamehed, saunanaised, surnumatjad, hauakaevajad, rändtsirkuse tötajad.

Nimeta religioosseid ja etnilisi vähemusi euroopas.
Juudid , pidalitõbised, kerjused, mustlased ja moslemid.
Juudid olid ainukesed kes võisid teenida laenamiselt vaheltkasu ning saada sellega rikkaks. Liigkasuvõtmist peeti sel ajal ebaausaks tegevuseks.Pidalitõbiseid ehk leeprahaiged rahvas kartis . Neile rajati spetsiaalseid haigemaju. Kerjusaks said kõik inimesed, kes oli puude ning pidid kerjamisega omle elatist teenima . Palju inimesed kartsid neid ning andsid neile raha, et taevasse pääseda.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Berthold Õppematerjali autor

Kokkuvõte on abiks kontrolltööks kordamisel.

kaupmees raehärra mustlased KESKAEGNE LINN

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo kordav tööleht vastustega

3. Millistes Euroopa piirkondades oli keskajal kõige rohkem linnu? Põhja-Prantsusmaal, Flandrias (tänapäeva Madalmaad) ja Reini jõe ülemjooksu ümbruses (Saksamaal) 4. Mis roll oli linna jaoks tema maaisandal? Linn asus maaisanda maa peal. Maaisandale tuli makse maksta, maaisand mõistis kohut, määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust:

Ajalugu

odp

Keskaegne linn

turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa linnades elas koos palju erinevast rahvusest inimesi Linnaõigus Linnaõigusesse olid koondatud reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu elama pidid See koostati lähtudes kaupmeeste ja käsitööliste

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi

Keskaeg

docx

Keskaeg

Inimesed domineerimine riiklike ja omandisuhete üle, elukutseliste sõjameeste siiski otsisid viise, kuidas elu paremaks teha – näiteks (aadlike) domineerimine ühiskonnas ning aadli võim sõltuvate kolmeväljasüsteem, uued põllutööriistad, 13. saj – talupoegade üle. mehhaanilised kellad jne. Samuti on nt keskaegne leiutis ülikool. Mida keskajaga seostatakse? 2. LOENG 07.09.2020 - Keskajaga seostuvad tihti nõiaprotsessid, kuid massiline Allikad ja kirjakultuur nõiajaht on 16. – 17. sajandi fenomen.

Keskaeg