50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RANDpoja
Õppematerjali autor
peaaegu 300 aastat ajast ja arust. Kunagi kuulusime me tõesti Rootsi kuningriiki. Siis, XVII sajandil oli Rootsi suurriik ja, tänu oma Saksamaa- valdustele, tegelikult ka kogu Põhja-Saksamaa võimsaim riik. Pärast seda, kui Rootsi kohale kerkis Preisimaa, hiljem aga ühendatud Saksamaa, pole Rootsi kunagi enam suurriik olnud ega tunne kuigi suurt huvi Läänemere idaalade vastu. Isegi iseseisvunud Soomel oli üsna raske saavutada enda tunnustamist Põhjala riigina, hoolimata arvukast soome-rootsi vähemusest ja tugevast Rootsi kultuuuri mõjust. Praegusel ajal peetakse Põhjalaks selgesti eristunud rühma rikkaid rahumeelseid riike, mille majandus toetub nende loodusvarade kasutamisele ja kõrgele tehnoloogiale ja mille asend lubab tasakaalustada mitme Euroopa suurriigi mõju. Tavalise inimese meelest on Põhja-Euroopa
kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurtsikus häda pärast ära, siis saab sepp kõrtsis peksa ja Jüri saab uue töökoha, laps sünnib, poiss- Mart. Kolivad maal igal pool ringi, lõpuks lähevad ära linna ,kui Mart 3 a. Raskused naabritega. Eeva arg ja ei julge vastu hakata naabri mutile, kes koridori pliiti valitseb. Saavad Jüriga uue lapse, tütre, Anni. Plika sureb tikkudega end põlema pannes. (2 aastat vana.) Kolivad uude majja, samad naabrid . kõrval on vabriku ehitus kusagil, kuhu lõpuks Jüri tööle läheb. I ptk. lõpuks on Eeva argus kadunud ja sõnavara täienenud. Ta on oma meest löönud ja ise lüüa saanud. Ta on nüüd tugevam ja teab ,et on veel ilus naine, uusi riideid kandes meeldib paljudele. Teeb seda salaja.
Tagasi Jansa juurde jõudes puhkeb tüli Zaiibiga, kes väidab, et J on tema tüdruku üle löönud. Kisades ja ropendades virutab ta J- le rusikaga näkku ja mitmed korrad kõhtu, kuni J põgeneb verisena ja paljajalu. Kuna võtmed ja telefon jäid Jansa juurde peab ta emale ukse taga kelle helistma. Ema on purjus ja üteb et koolist helistati ja miks ta ei öelnud, et tal oli direktsioon. Küsib miks J verine on? J püüab teda rahustada, aga ema - kas selleks ma sind kasvatasin?. J jälle vastu, et ema ei saa endagagi hakkama, rääkimatta J kasvatamisest. Selle peale ema pilk klaasistub ja pühib J laua asjadest puhtaks, nii et lamp puruneb, tõmbab tapeeti maha ja hoolimatta J keelitamiset viskab J riided aknast välja. J jookseb kolu täis Kreete tuppa, lükkab raske kirjutuslaua vastu ust, kust kriiskav ja ust peksev ema tahab sisse tulla. J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt
mitteametlikus europropagandas liialdatud väitega, et ainsaks alternatiiviks Euroopa Liidule on integratsioon idaga, mis toob kaasa suveräänsuse ninetamise veelgi suuremal määral. Kõige järjekindlamalt on sääraseid seisukohti väljendanud Eesti Päevalehe kolumnist Enn Soosaar. Teisalt on Eesti ametlik europropaganda väljendanud mõtet, et tegelikult toimub Euroopa Liiduga ühinemisel suveräänsuse osaline vahetus. Riik annab küll osa otsustusõigusest ära, kuid saab vastu samavõrra otsustusõigust teisi riike puudutavates küsimustes. Teiseks negatiivseks tagajärjeks Euroopa Liiduga ühinemisel on peetud ametnikkonna kasvu. Eesti seadusandluse ja seaduste järelvalve kooskõlastamine Euroopa Liidu nõudmistega annab tööd suurele hulgale ametnikele, kelle ülalpidamine võib nurjata plaane kärpida Eesti riigieelarve kulusid. Ametnikkonna suurendamise probleem kerkis esile ka komissar Hans von der Broeki Eesti visiidi ajal. Van der Broek
Sellest sõltub kogu ühiskonna püsikindlus, jätkusuutlikkus, ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvus, solidaarsus ja omavaheliste suhete humaansus. Me näeme kuritegevusega võitlemise valdkonnas ohtlikke lihtsustamise ja vastasseisude süvendamise tendentse. Turvalisuse tagamist käsitletakse mingil müstilise hea ja kurja võitluse teljel ning soovitatakse üksnes jõumeetodeid rakendades kurjast jagu saada. Võitlus kuritegevuse põhjuste vastu püütakse asendada võitlusega selle tagajärgede vastu. Eesti riikluse areng ning meie kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on ühelt poolt oluliselt suurendanud meie turvalisust, kuid üleilmastumise protsessid on tekitanud ka uusi ohte, mille eest me pole küllaldaselt kaitstud. 1. Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõekspidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada. 2
Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooniate kätte libisenud
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
" Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile Agamemnolile. Tema käes ongi Chryseis orjatariks, ja seega on tema võimuses tüdruk isale tagasi anda ning seeläbi Apolloni raevu vaigistada. Keegi aga ei söenda seda talle öelda. Mitte keegi peale Achilleuse, kes lausub:" Valdjas, tee, mis on sinu kohus. Loovuta tüdruk." ,,Mina loovutagu tüdruk?" vastab Agamemnon solvunult. ,,Mina - teie juht? Kui ma seda teen, siis ainult ühel tingimusel: et Chryseise vastu antaks mulle teine niisama noor ja ilus orjatar. Ja ma tean, kust niisugust võtta!" ,,Sa mõtled ehk minu orjatari Briseist?" küsib Achilleus süngelt. ,,Jah!" kõlab karm vastus. ,,Ja kui sina teda mulle ei anna, tulen ma ja võtan ta sinu käest ise." Achilleus tunneb, kuidas raev paisutab ta rinda; vaevalt suudab ta seda vaos hoida, vaevalt suudab hoida kätt mõõgapidemele langemast ning ta lausub, ise üle keha värisedes: ,,Ah seda sa siis kavatsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid