Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Probleemipuu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
  Siseministeerium  ja Esko Koolitus (2000) “Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat”, 
Lisa 2 Näidisdokumendid 
 
 
 2.1 PROBLEEMIPUU 
Eesti administratiivne 
 
suutlikkus madal 
 
 
 
 
 
 
   Keskvalitsuse  ja 
Avaliku sektori 
Kolmas sektor  
 
omavalitsuste vastutus 
juhtimine ebaefektiivne 
nõrgalt arenenud 
 
ebaselge  
 
 
 
 
 
 aldusreform 
Madal 
Puudulik 
Halb 
Puudulikud teadmised 
Liikmeid vähe 
Liikmed 
   pooleli  
motivatsioon  
informatsioon 
koordinatsioon  
ja oskused 
passiivsed 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Informatsioon 
Info ei jõua 
Info halvasti 
Kvaliteetse 
Välismaine 
Kogemused 
 
kiiresti muutuv 
regioonidesse 
süstematiseeritud 
koolituse defitsiit 
koolitus kallis 
väikesed 
 
 
 
Regioonides vähe infot 
Eestis vähe koolitajaid 
valdavaid inimesi 
 
 
Probleemipuu #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timpsulimpsu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Strateegiline planeerimine
6
doc

Strateegiline planeerimine

kuid probleeme võib analüüsida ka madalamal, vähem keerukal tasandil, kus lahendused on otsesemad ja lihtsamad. Seega sõltub analüüsi ulatus probleemide Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus keerukusest. Probleemianalüüs toob välja hetkeolukorra negatiivsed ilmingud ning esitab "põhjus - tagajärg" suhte esinevate probleemide vahel. Probleemipuu Projektitsükli juhtimises kasutatakse probleemide analüüsiks probleemipuu tehnikat. Probleemipuu on omavahel seotud probleemide hierarhia, mida analüüsitakse põhjus-tagajärg seose kaudu. Probleemi all mõistame mistahes tajutud kitsaskohta või häirivat nähtust, sõltumata selle ulatusest. Käsitletavaks probleemiks võib olla näiteks "suur tööpuudus", aga ka selle põhjuseks olev "töökohtade vähesus" või näiteks "töötute passiivsus töö otsimisel". Probleemipuu sünnib järgmiste tegevuste tulemusel: Keskse probleemi tuvastamine

Projektijuhtimine
Projekti meeskond
6
doc

Projekti meeskond

RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte

Projektijuhtimine
Projekti meeskond
10
doc

Projekti meeskond

RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle pan

Ainetöö
Avalik juhtimine kokkuvõte
48
docx

Avalik juhtimine kokkuvõte

Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab.  Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon  Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda s

Riik ja valitsemine
KAASAEGNE JUHTIMINE JA PERSONALI KOOLITUS
55
docx

KAASAEGNE JUHTIMINE JA PERSONALI KOOLITUS

"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal ­ organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et

Juhtimine
Projektijuhtimine konspekt
32
doc

Projektijuhtimine konspekt

Probleemide lahendused riikliku tasandil võivad olla mitmeosalised ja komplekssed, kuid probleeme võib ka analüüsida madalamal, vähemkeerukal tasandil, kus lahendused on otsesemad ja lihtsamad. Seega sõltub analüüsi ulatus probleemide keerukusest. Probleemianalüüs toob välja hetkeolukorra negatiivsed ilmingud ning esitab "põhjus ­ tagajärg" suhte esinevate probleemide vahel. Probleemipuu koostamine Projektide juhtimisel kasutatakse probleemide analüüsiks probleemipuu meetodit. Probleemipuu on omavahel seotud probleemide hierarhia, mida analüüsitakse põhjus ­ tagajärg seose kaudu. 11 Probleemi all mõistetakse mistahes tajutud kitsaskohta või häirivat nähtust, sõltumata selle ulatusest. Käsitletavaks probleemiks võib olla näiteks "suur tööpuudus", aga ka selle põhjuseks olev "töökohtade vähesus" või näiteks "töötute passiivsus töö otsimisel".

Raamatupidamise alused
Praktiline ülesanne personalijuhtimises
25
pdf

Praktiline ülesanne personalijuhtimises

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marleen Zurihhina, Regine Trei, Taavi Rattasep, Iris Valgepea, Getlin Janvest PRAKTILISED ÜLESANDED Õppeaines Personalijuhtimine Juhendaja: Katrin Kreegimäe Tartu 2018 SISUKORD 1. PERSONALIJUHI TÖÖ ÜLESANDED ............................................................................. 3 2. TÖÖANALÜÜS .................................................................................................................. 6 3. VABA AMETIKOHA TÄITMISE PROTSESS ................................................................. 9 4. PERSONALI HINDAMISE VAJADUS ........................................................................... 14 5. KOOLITUSE PLANEERIMINE ...................................................................

Personalitöö
Organisatsiooniõpetuse konspekt
74
docx

Organisatsiooniõpetuse konspekt

Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused  Eesmärgid  Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus  Koosneb vähemalt kahest inimesest  Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond  Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon  Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused  Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika  Poliitiline sektor – võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seaotud legaalse sektoriga)  Majandussektor - turud, fiskaalsüsteem, pangasüst

Organisatsiooniõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun