üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist a) haldusaktiga; b) halduslepinguga; c) määrusega; d) toiminguga; e) halduse eraõigusliku tegevusega; f) halduse siseaktiga. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus a) Välispädevus (HMS § 8 lg 1) i) Sisuline pädevus KOV on kohustatud vastama isikute kirjadele (a) avaliku halduse kandja (b) haldusorgan ii) Territoriaalne pädevus linnavalitsus on pädev Säre probleeme lahendama, kuna ta elab seal linnas
Välismõju:on olemas. Käesoleval juhul on tegemist ühepoolse haldustegevusega. + Üksikregulatsioon. Vahekokkuvõte: PPA poolt V relvaloa kehtetuks tunnistamise puhul on tegemist haldusaktiga, mille tagajärg seisneb V õiguste lõpetamises ning kohustuse loomises (relva äraandmine - HMS § 51 lg 1). B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus PPA-l on välispädevus olemas (RelvS § 43 lg 1) tuleneb mis juhtudel võib PPA soetami- või relvaloa peatada või kehtetuks tunnistada. PPA-l on ka sisuline pädevus (HMS § 8 lg 1 ). Territoriaalne pädevus on PPA-l ka olemas, kuna relvaloa kehtetuks tunnistamine oli tehtud Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega. Järelikult on V relvaloa kehtetuks tunnistamine PPA pädevuses. 2. Menetlusnõuded
pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Vastasel korral tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. Näiteks: kohaliku omavalitsusüksuse organid on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. notarite koja organid on koosolek ja eestseisus Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite
haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.” Eristatakse: 13 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest - välispädevus: tuleneb seadusest või määrusest, mis näeb ette haldusotsuse tegemise; - sisepädevus: haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Välis- ja sisepädevuse eristamine on oluline, kuna nende rikkumise tagajärjed on erinevad: - välispädevuse rikkumine: tagajärjeks on tühisus (HMS § 63 lg 2 p 3), kui välispädevuse rikkumine oli ilmselge;
kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnvalitsus) ja monograansete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. Haldusorgan on määratletud haldusmenetlusseadustikus § 8 lg 1. Välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Organi, asutuse ja ametiasutuse vahekord õ aktides kasutatakse mõisteid asutus või ametiasutus; organi mõistet eriti ei kasutata. PS kasutab mõistet valitsusastutus §87 p 2. avaliku teenistuse seadus kasutab mõistet ametiasutus. Oleks võinud elppida kokku
eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite
Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute
eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
annaabi.ee 
