1. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- või halduskohus, Ringkonnakohus (3 kohtunikku kriminaal-, tsiviil- ja halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4
seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8. Nimeta kohtuasjade liigid, mida kohtus arutatakse? Vastavalt kohtuasjade liikidele on Riigikohtus loodud tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. 9. Millise kohtu juures asub registriosakond? Maakohtus on registriosakond. 10. Millisest kohtuastmest algab kohtuvaidlus? (1) Kohus võib kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendada, kui: 1) tekib vajadus täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu; 2) ilmnevad käesoleva seadustiku § 268 lõikes 6 sätestatud alused;
seadusest ning kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil või kui ta haiguse tõttu või mõnel muul põhjusel on kuus kuud kestvalt järjest võimetu täitma ametiülesandeid. Riigikohtusse kuulub 19 riigkohtunikku, kes vaatavad läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras, samuti kohtulahendeid teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Riigikohus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium ning põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Riigikohtu põhiseadustiku järelvalve kolleegiumisse kuulub 9 riigkohtunikku. Seda juhib Riigikohtu esimees Riigikohtus on Riigikohtu üldkogu, millesse kuuluvad kõik riigikohtunikud. (Kiris 2009) Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid teeb ettepaneku Vabariigi Presidendile kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks
lepingute varjus aset juhatuse liikme lepingu või töölepingu alusel töötamine, sest: 2) tehingutele antud vorm ja tehingu tegelik sisu ei olnud kooskõlas; 3) kui tehingu vorm ja sisu oleksid vastavas kooskõlas, oleks isiku maksukohustus suurem; 4) tehingu selliselt tegemiseks puuduvad muud kaalukas põhjenduse peale maksueelise saamise; Kohtukoosseisu muutmise tõttu andis Riigikohtu halduskolleegium 22.09.2015 menetlus- osalistele tähtaja avalduste esitamiseks 28.09.2015. 3.3 Kolleegiumi seisukoht ja lõpptulemus Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et maksumenetluse läbiviimine ja maksu määramine pärast maksuotsuse tühistamist on võimalik. Sama kehtib ka juhul, kui maksuhaldur on ise maksuotsuse kehtetuks tunnistanud. Maksuotsust võib kehtetuks tunnistada üksnes maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Kuna maksukohustuslane on
ole võimalik maksuhaldurile kontrolli läbiviimise ajal esitada või saab maksukohustuslane tõendi olemasolust alles hiljem teada. Seega ei saa maksuhaldur sellega arvestada tõendite kogumise ning kokkupaneku ajal. Riigikohus on leidnud aga, et see ei tähenda et tuvastatud maksukohustuse suurust muuta võivate tõendite hilisem esitamine oleks välistatud (vt lahendeid 3-3-1-47-07 ja 3-3-1-32-09). Samuti leidis Riigikohtu halduskolleegium, et kuna MKS-i kohaselt võib maksuotsuse peale esitatud vaiet läbivaatav Maksu- ja Tolliamet vajaduse ilmnemiselt nõuda vaide esitanud maksukohustuslaselt täiendavate tõendite esitamist, on põhimõtteliselt võimalik esitada uusi tõendeid ka alles vaidemenetluse faasis ning seda nii maksuhalduri nõudmisel kui ka maksukohustuslase omal initsiatiivil. Uute tõendite ilmnemisega võib kaasneda läbiviidud menetluse uuendamine.
16.03.2010 halduskorraldus 9 3 16.03.2010 Riigikohus: · riigi kõrgeim kohus · asub Tartus · omab 19 riigikohtunikku · otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus · Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium · põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kuulub üheksa riigikohtunikku, juhib Riigikohtu esimees 16.03.2010 halduskorraldus 10 Kohtute süsteem 16.03.2010 halduskorraldus 11 Õiguskantsler · Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes jälgib, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist.
Kaljumäe tuginedes Riigikohtu praktikale väidab, et halduskohtu pädevuse piiritlemine üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on halduskohtu pädevuse küsimusega seotud vaidlused Riigikohtu menetlusse jõudnud halduskohtu- ja tsiviilkohtupidamise seadustikes pädeva kohtu määramiseks mõeldud menetluste kaudu. Halduskohtu pädevuse küsimust on korduvalt käsitlenud oma lahendites nii Riigikohtu halduskolleegium, tsiviilkolleegium kui ka haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline ning haldus- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu, kuid ka Riigikohtu üldkogu. (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003- 2005 praktika põhjal ) 2005:1286). Kaljumäe asub seisukohale, et kohtupädevuse määratlemine on menetlusõiguslik küsimus, mille lahendamisest sõltub, milline kohus on pädev asja arutama . Seega peaks asja kohtu
15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- ja halduskohus, Ringkonnakohus, Riigikohus 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal ja väär kuriteod (eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus) 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) Tsiviilkollegium, kriminaalkollegium, halduskolleegium, põhiseadusejärelevalvekolleegium 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? Kehtestab riik; Riik karistab; selleks et tagada inimeste õigusi, selleks et riigis oleks kord, jne. 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? Kohustavad (maksude maksmine), keelavad (ära varasta), õigustavad e. lubavad (parkimisala) 20. Mis on õigusnormid? Käitumisreeglid 21. Mis on õigus?
kogumise ja talletamise teabetoimikutes (EIKo Rotaru vs. Rumeenia, 04.05.2000). Nende valdkondade põhjal võib ka üldistada, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 8 tagab personaalautonoomia, identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise ja isiksuse muude kvaliteetide kaitse. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et ,,eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist" (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1- 3-12, p 19). Andmete, sealhulgas isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri üha laieneb. Ühe näitena võib tuua biomeetriliste andmete lisamise reisidokumentidesse. EIK on tunnistanud, et isikuandmete säilitamine ja kasutamine võib riivata õigust eraelu austamisele (EIKo Leander vs
ehitusjärelevalve ametnik, samuti kohaliku omavalitsuse koolid, lasteaiad. 15. D Politseiametnik, päästeametnik või kohaliku omavalitsuse korrakaitse - ametnik väärteomenetluse läbiviimisel ning väärteootsuse tegemisel. 16. E Halduskohus, ringkonnakohtu halduskolleegium ja Riigikohtu - halduskolleegium on haldusorganid haldusasja lahendamisel. 2) Millistel järgnevalt A Koosseisuväline teenistuja on isik, kes töötab riigiasutuses töölepingu - kirjeldatud juhtudel on õigesti alusel ning teeb lihttöid või täidab abistavaid funktsioone. määratletud koosseisuvälise teenistuja mõiste? 17
hilisemal vaidlustamisel. Haldusakti põhjendamise teema all vajab see probleem kindlasti lähemat käsitlemist. Põhiliselt pakub siin huvi see, kas ja millises ulatuses on võimalik haldusakti puuduliku motivatsiooni kompenseerimine halduskohtumenetluse ajal ning kui suures ulatuses peaks halduskohus kaebuse menetlemisel arvestama haldusorgani koostatud motiveeringus esitatud asjaoludega. Haldusakti motiveeringu tähtsust kaebuse lahendamisel on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud. Kohus on haldusakti motiveerimise vahetult sidunud selle kontrollitavusega haldusakti motiveerimine võimaldab akti seaduslikkust kontrollival asutusel (sealhulgas kohtul) otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Selline sõnastus jätab aga hulgaliselt tõlgendusruumi. Haldusakti motiveeringu ning akti kontrolli vahetu sidumine võib jätta petliku mulje, nagu sõltuks haldusakti seaduslikkuse kontroll otseselt haldusakti motiveeringu olemasolust.
Statistika · Maakohtud: Harju 66 kohtunikku Viru 30 kohtunikku Pärnu 22 kohtunikku Tartu 35 kohtunikku · Halduskohtud: Tallinn 19 kohtunikku Tartu 9 kohtunikku · Ringkonnakohtud: Tallinn 28 kohtunikku Tartu 14 kohtunikku Riigikohus · Tartus. · Riigikohtu esimees Märt Rask. · 19 kohtunikku. · Kassatsioonikohus ja põhiseaduslik järelevalve. · Neli kolleegiumit: Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium KOV vastutusalad · Haridus. Kohtunikud ja rahvakohtunikud · Kultuur ja sport. · Kohtuniku amet on eluaegne · Sotsiaalhoolekanne. · Kohtunik peab olema sõltumatu. · Kommunaalteenused ja infrastruktuur. · Kohtunikud nimetab ametisse EV · Keskkond. president.
küsimust, milleks olid, kas ringkonnakohtu otsuse motiivide vaidlustamine saab olla õigustatav vältiva eesmärgiga ning kas kas maksuvõla ajatamine on lubatud olukorras, kus maksu tasumise tähtpäev on edasi lükatud. Tsiviilkolleegium on leidnud erinevates tsiviilasjades, et otsuse põhjendav osa iseseosvalt võetuna ei mõjuta osapoolte õigusi ja kohustusi. Kuigi riigikohtu 9 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-45-10 halduskolleegium väidav vastupidist, et halduskohtumenetluse sätted iseenesest ei välista ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa vaidlustamist. Kuid halduskollegium tõdeb,et apellatsioonikohtu otsuse põhjendavat osa saab vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohtu lahend peab olema sõnastatud selgelt nii nagu ka madalama astme kohtulahend. Keskmine mõistlik lugeja, kes konkreetses Riigikohtu lahendi vormistamisel ei osale, lähtub lahendi lugemisel, mis kohtuotsuses kirjas on, mitte ei
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2) teatada loa taotlemisest kirjalikult kõigile kinnisasja omanikele, kelle kinnisasja piirides uuringuluba taotleti; 3) edastada loa taotluse ja uuringuloa asjus tehtud otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kohalikule omavalitsusele; 4) edastada taotluse ja otsuse eelnõu Eesti Maavarade Komisjonile. Menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise osas on saksa regulatsiooniga kattuva tõlgenduse kujundanud ka Riigikohtu halduskolleegium. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav. Põhjendused, miks menetlustoiminguid üldjuhul iseseisvalt vaidlustada ei saa, langevad kokku saksa erialakirjanduses esitatutega. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites välja toonud menetlusökonoomia põhimõtte, öeldes, et piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest lähtuvalt
7.2. Halduskohtumenetlus Oluline norm põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse." Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, - haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine).
kohtumajas,mille teenindus piirkonda jääb koht,mis määrab haldusasja kohtualluvuse Ringkonnakohus *teise astme kohus,kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid *Tallinna Ringkonnakohus,Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus Riigikohus *riigi kõrgeim kohus *asub Tartus *19 riigikohtunikku *otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt 3-e liikmelises koosseisus *tsiviil-,kriminaal- ja halduskolleegium * Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik,kes jälgib,et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist.Pole seotud Justiitsministeeriumiga,vaid on põhiseaduslik instutsioon.Parteiliselt sõltumatu jurist.Nimetatakse ametisse 7meks aastaks Riigikogu poolt,tagandada saab vaid kohtuotsusega. Õiguskantsleri pädevus *teostab õiguslikku järelevalvet annab õigusloome kvaliteedist aru
üksnes haldustegevuse vastavust kehtivale õiguskorrale. Teisel alusel aga hinnatakse, kas tegevus on toimunud kõige paremal võimalikul (tõhusamal) viisil. Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) lahendab tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu halduskolleegium (NB! Riigikohtus on nn advokaadisund, eelduseks on nn menetlusloa andmine ning Riigikohus ei kogu ega hinda tõendeid). Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (halduskohtul on n-ö lünki täitev pädevus). Halduskohtu pädevusse kuulub haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, halduslepinguga
viibima igapäevaselt oma elukohas, peab käima etteantud aegadel kriminaalhooldusametniku juures vestlemas, aru andmas jne. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Kohtuesimees 5 a. Ametis või 2 korda 5 a. Arutatakse haldusasju siin kohtus. · Teise astme kohtud: Ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu. 7 päeva teatamine, 15 päeva kaebuseks. Ringkonnakohus võib olla ka apellatsioonikohus. Kolleegiume on 3 tükki: tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. Ringkonnakohut juhib kohtuesimees. Võib ametis olla 7 aastat. · Kolmanda astme kohud: Riigikohus: asub Tartus.
ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Eesti kohtusüsteem Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Riigikohus (Kõrgeim kohus) Riigikohtu üldkogu Kriminaalkolleegium Tsiviilkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse Järelevalve kolleegium Teise astme kohus Esimese astme kohus Eesti kohtusüsteem Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse
Kiirelt leiab vajaliku informatsiooni üles. 9.REKLAAMISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA 14 Kohtuasja number : 3-3-1-63-00 AS Hansapank rikkus tarbijale müüdud kauba kohta ebatõese ja ebapiisava teabe andmisega Tarbijakaitseseaduse §-s 4 p. 3, §-s 6 lg. 2 ja 3, § 7 punktides 1 ja 2 ning §-s 8 lg. 2, samuti Reklaamiseaduse §-s 4 lg. 1 sätestatud nõudeid. Riigikohtu halduskolleegium juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2 otsustab: 1. Rahuldada Riigi Tarbijakaitseameti kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3/278/2000 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada Riigi Tarbijakaitseametile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.7 KOKKUVÕTE 7 http://www.riigikohus.ee/
” Igaühel on õigus elada omaette, ilma avaliku tähelepanuta ning võimalused luua ja arendada omal soovil suhteid teiste inimestega. EIK praktika on eraelu kaitsealasse arvanud füüsilise ja vaimse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Eraelu puutumatust võivad riivata ka meditsiini arenguga aktuaalseks muutunud küsimused (nt eutanaasia, katseklaasiviljastamine), samuti keskkonnaga seotud probleemid. Õigus oma kujutisele kaitseb üksikisikut tema näitamise vastu meedias ning õigus sõnale tagab seda, et isikule ei omistataks avaldusi, mida ta pole teinud
3 astmeline kohtusüsteem. Alustada tuleb kõige madalamast. 16 1. astme kohus a. maakohus b. halduskohus 2. astme kohus a. ringkonnakohus - 2 3. astme kohus a. riigikohus- 19 riigikohtunikku. Mõistab õigust kolleegiumite kaupa.. kuriteod ja väärteod, halduskolleegium, tsiviilkolleegium, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Appelleerimine ning kassatsioon kaebuse esitamine. Kaebuse esitaja on kassaator, ainult läbi advokaadi. Teistmismenetlus jõustunud kohtu otsuste uuesti läbivaatamine. Tunnistaja on andnud menetlemise käigus vale ütlusi või on keegi menetlejatest toime pannud kuriteo asja menetluse käigus
Paljudel juhtudel tuleb ametiasutuse tegevuse suhtes kohaldada üheaegselt nii era- kui ka avaliku õiguse norme. Selline olukord võib kujuneda avalik-õigusliku juriidilise isiku osalemisel eraõiguslikes suhetes, sest ka neis suhetes peab avalik- õiguslik juriidiline isik arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega.“ 3. Haldusõigus 6 Lühendid: RKHK – Riigikohtu halduskolleegium, RKTK – Riigikohtu tsiviilkolleegium, RKKK – Riigikohtu kriminaalkolleegium, RKPJK – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium; m – määrus, o – otsus. 3 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
Isikliku ja perekonnaelu, samuti korteripuutumatuse, kirjavahetuse saladuse, au ja reputatsiooni kaitse, on sätestatud ka kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 17. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on perekonna- ja eraelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine ette nähtud art-s 7. Isikuandmete kaitsele on põhiõiguste hartas pühendatud eraldi artikkel 8. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et „eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist” 38 Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Teadus on igasugune metoodiline, süstemaatiline ja kontrollitav tegevus tõe tunnetamiseks, nii alus- kui rakendusuuringud. Vabadus laieneb uurimisprobleemi ja -meetodi valikule. See
Tartu Viru (asub Jõhvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku)
i.1. Tartu Maakohus b.i.2. Viru Maakohus b.i.3. Tartu Halduskohus 2) Kassatsioonikohus a. EV Riigikohus a.i. Riigikohtu üldkogu: a.i.1. Kriminaalkolleegium a.i.2. Põhiseaduslikkuse järelvalvekolleegium a.i.3. Tsiviilkolleegium a.i.4. Halduskolleegium Kohus toimib kohtukorralduse seaduse alusel. Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseadusega ja seadustega. 1. tasand: Maakohtud, kes arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas; Halduskohtud, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 2. aste ringkonnakohtud, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 3. aste Eesti Vabariigi Riigikohus kui (riigi kohtute) kõrgeim kohus, mis teostab põhiseaduse
Väljapoole tuntav kestvusele suunatus, stabiilsus Ühine majapidamine, varaline seotus, ühised lapsed Kooselu ei laiene teistele samalaadsetele suhetele (nt korterit jagavad isikud) Omavaheline tugev seotus, mis loob aluse soovile vastutada teineteise ees EV põhiseadus § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Riigikohtu halduskolleegium 3-3-1-16-00 Põhiseaduse § 27 lg. 1 kaitseb riigi alusetu sekkumise eest ka mehe ja naise sellist perekondlikku kooselu, mis pole seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistatud. Selleks, et piirata õigust elada perekonnaelu ja õigust kasvatada oma lapsi, peavad selleks olema väga kaalukad põhjused. Eraõiguslikud Avalikõiguslikud Perekonnaõigus Kohtumenetlus
Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Ringkonnakohus .- arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Riigikohus - vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees .Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi
muutus maksejõuetuks. Ärikeeld tähendab PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse olulist piirangut. Ettevõtlusega tegelemise keeld võib kahjustada isiku varalist ja sotsiaalset seisundit, kui seda kohaldatakse vastuolus ärikeelu kohaldamise eesmärgiga. Seetõttu peavad juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikule kohaldatava ärikeelu sisu ja ulatus olema selgelt määratletud. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ärikeelu kohaldamine ei või olla üldine. Kohus peab ärikeeldu kohaldades täpsustama, millise ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või füüsiline isik tegeleda. 13 kaasus Kuidas peab registripidaja kandeavalduse lahendama? Registrimenetlus: vaadata tuleb kande tegemisest keeldumise aluseid ÄS § 33 lg 5 ja 6. Esiteks tuleb vaadata, kas põhikirja säte on kehtiv? Kas põhikirjaga võib ette näha juhatuse liikmete arvu
- registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 48 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium · Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146
- registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 50 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium · Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146
10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 51 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada
● Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 ● Tsiviilkolleegium ● Kriminaalkolleegium ● Halduskolleegium ● Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ○ Üldkogu – kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud – võib moodustada kui on vajadus 2
ringkonnakohus; ringkonnakohtunikke Tallinnas 29, Tartus 14) - Riigikohus (vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (lad.k. ,,kehtetus, tühistamine") korras). Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelvalve kohus. Eesti Riigikohus pole tegelikult tühistamiskohus ehk Kassatsioonikohus (vaatab asju läbi ning teeb uue otsuse st Revisioonikohus (lad.k. ,,taasläbivaatamine") Riigikohus asub Tartus ja seal on 19 kohtunikku (tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium + ad hoc põhiseaduse järelvalve kollegium). Üldkogus kõik kolleegiumid koos. Erikohtud ja erakorralised kohtud (§148) - Erikohus nt liikluskohus, perekonnakohus, töövaidluskohus, riigihanke vaidlustuskomisjon (kohtu sarnane) - Erakorraline kohus (,,troikade välistamiseks" süüdi mõista ja täide viia kõrvalruumis) Õigust mõistab ainult kohus (st, et olemas on mitmeid kohtusarnaseid asutusi, kes pole kohtud põhiseaduse mõttes nt erinevad
Tallinn Tartu Viru (asub Jõhvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku) Õiguse mõistmine Riigikohtus:
seltskonda nautida115. Pereliikmetel on õigustatud ootus, et riik ei tee õigusvastaseid ja ülemääraseid takistusi pereliikmete kooselule116. Perekonnaellu sekkuvad sellised riiklikud mõjud, mis teevad võimatuks või raskendavad perekonnaliikmete kooselu. Näiteks võib pidada selliseks sekkumiseks isikult vabaduse võtmist.117 Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on ka isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist118. Tänasel infotehnoloogia ajastul võib julgelt väita, et isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri aina laieneb. Ühe näitena võib tuua biomeetriliste andmete lisamise reisidokumentidesse119. EIK on tunnistanud, et isikuandmete säilitamine ja
17 Pandimaja omanik, olles saanud õhtul töötajalt ülevaate toimunust, tundis, et miski oli politsei käitumises korrast ära ja pöördus abi saamiseks juristi poole. Millist nõu talle juristina annaksite? Kas on korrektne? Järelevalve menetluse ja kriminaalmenetluse piiritlemine see on oluline, sest pooltel erinevad kohustused. Halduskolleegium 3-1-1-68-13 - kaebevõimalused on erinevad. Haldusmenetluses saab kõige peale kaebust esitada. Uurimiskaebemenetluse korras saab ka kriminaalmenetluses kaevata. Kas pandimaja oli menetluse osaline? Ei olnud, seega ei saa kaevata. Ei tohi teha niimoodi. RK: 3-3-1-68-13 ,,Kehtiva õigusega ei ole kooskõlas vääral õiguslikul ... ,, KrMS § 91 lg 1 teise lause järgi läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. selleks oli alus, et
puutuv või mitte, see eeldab kohtu poolset eelotsustust õigussuhte kvalifikatsiooni kohta. Õigussuhe on vajalik kvalifitseerida selleks, et menetlust ei koormataks üle ebavajalike tõenditega asjaolude kohta, mille üle pooled ei vaidle või ajaolude kohta, mis ei ole vaidluse lahendamisel olulised. Uute tõendite esitamine apellatsiooniastmes on võimalik piiratud ulatuses, seetõttu peab esimese astme kohus tõendi vastuvõtmisest keeldumist põhjendama. Näiteks on riigikohtu halduskolleegium leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks. Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus juurde pääseda üksnes nende endiga seotud registriandmetele. Seetõttu ei ole liiklusregister avalik andmebaas, mille abil isikud saaksid vabalt tutvuda ka teisi isikuid puudutavate registriandmetega
2) oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi Ringkonnakohtu otsuse peale võib pool või kolmas isik edasi kaevata 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, kui asi lahendati kirjalikus menetluses, siis kohtuotsuse kättesaamisest. Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavakstegemisest, kirjalikus menetluses tehtud määruse peale 15 päeva jooksul selle saamisest. Riigikohtu halduskolleegium kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust. Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Peamine ülesanne on kohtupraktika suunamine. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. Kohalikud omavalitsusorganid ei
annaabi.ee 
