mõisnikult turuhinnaga. 2) Talumaa piirid fikeeriti 3) Raharent Koormis, mis ruli tasuda rahas. Andis talupoegadele võimaluse endale talu osta 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek
Lapse õiguste konventsioon · Jõustus 1990 · 193 riiki on kinnitanud · Kehtib üle 2 miljardi lapse jaoks · Tagab lapsele 10 õigust · Võideldi 25a selle saavutamiseks · 8.4 miljonit sunnitööl · 1.2 miljonit inimkaubanduses · 21 miljonit põgenikku ilma kindla koduta · Esimene "Lapse õiguste isa"- Janusz Korczakil Janusz Korczakil · Sõnastas I maailmasõja ajal 3 põhiõigust · 1911 vaeslaste varjupaik Lapsed haldasid varjupaika ise · 1919 nõudis ta USA, Suurbritannia ja Saksamaa pedagoogide toel lastele oma põhiseadust · 5a hiljem- Genfi Laste Õiguste Deklaratsioon Tappev ebausk · Tansaanias 150 000 albiinot · Suures ohus, sest neid kütitakse · Albiinode kehaosi peetakse õnnetoovaks · Vajavad kaitset päiksese ja inimeste eest · Paljud põevad ka nahavähki · Elavad almustest · Elu albiinona Aafrikas on põhimõtteliselt surm
Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe väljaandmine 6. Kellest koosnes ja millega tegeles vallakohus? (4p) Vallakohus koosnes kolmest liikmest: ühe valis mõisnik, teine valiti peremeeste seast ning kolmas valiti sulaste poolt. Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa. 7. Nimeta kolm rahvusliku liikumise keskust. (1p) 1 2 3 Peterburg Tartu Viljandimaa 8. Millega tegeleti 19. sajandi alguses Eesti peamistes majandusüksustes? (2p) Viljatootmise, viinapõletamisega. 1 9
Selle seadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856.a Eestimaa ja 1865.a Saaremaa talurahvaseaduses. Kuni 19.saj. alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel keskset osa mõis. Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas, haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Vallakohtud nimetati ümber kogukonnakohtuteks. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. 1889.a kohtureform Talurahvakoormised: · Mõisakoormised-teotöö(jag. nädalateoks ja abiteoks), naturaalandamid ja rahamaksud · Riiklikud koormised-pearaha ja nekrutiandmine
talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus 3. Talurahva omavalitsuse korraldus 19. sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond · Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad. · Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud vabadus. · Ilmapassita ei tohtinud kuskile minna. · 1863 passikorralduse seadus.' · Kaasnesid välja ränded. 4. Muutused majanduses 19
Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid 1943.a Sõja ajal hävisid pommitamise pärast peahoone, kasvuhooned ja samuti leidis ka oma lõpu Lippmaa.Taimi hakata päästma, viies neid ülikooli ruumidesse. Taastamistööd võttis enda kanda A. Vaga aastatel 1944-1956. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass aastatel1956-1962 ja 1964), V. Masing aastatel1962-1964. Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H. Kimme, kelle saavutuste alal võib lugeda tiigi puhastamist aastatel 1970. ja palmimaja valmimine 1984. Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine.
ise mõtlema, eelduseks ärkamisajale ja iseseisvusele, sest huvitusid rohkem oma elu korraldusest. 1866- vallavalitsused vabanesid lõplikult igasuguse mõisniku eestkoste alt. 1863- passiseadus. Täielik liikumisvabadus. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 19.s algus. 3 liiget. Talup. Omavahelised tülid, nõudsid koormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järgi, haldasid vallalaekaid ja magasiaitu. Talupojad pidasid ise enda üle kohut. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. 5. Mis oli magasiait? Talup. Kogusid magasivilja aita, mille suhtes mõisnikel polnud kasut. Õigust, ühisomand, vaid järelvalveõigus. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? 1866- eelduseks omariikluse kujunemisele, täiskogu- kõik, volikogu 3-24, vallavalitsus- vanem ja abilised? 7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. Sajandil
Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose "Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud". Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964). Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep (1964-1969). Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine.
Armeenias, Kiliikias; Pürenee poolsaarel. Marienburgi ordulinnus Saksa ordu valdused 14.-15. sajand Liivimaa haru 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade Ordu ja muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, alates 15. Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid, kes juhtisid vastavalt komtuur-ja foogtkondi, mille keskuseks olid linnused. Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust Vastuolud Riia peapiiskopidega ja Riia linnaga, mis viis Liivisõjani ja ordu likvideerimiseni. Linnuste meeskond koosnes ordu reegli järgi koos elavatest rüütelvendadest ja vaimulikest ning LINNUSED sõduritest ja teenritest
Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 1804 , vallakohtu liikmed – E (talitaja) ja L (vöörmünder 2tk), koosnes kolmest liikmest. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 5. Mis oli magasiait? -- Oli ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? – 1866 a.vallareformiga 7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. sajandil! -- Mõisakoormised- teotöö (-rent), sh vakuraha, maksud, naturaalandamid, hiljem raharent. Riiklikud koormised- pearaha (igalt mehelt), nekrutiandmise kohustus- 25a, liisutõmbamine.
kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis
võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-ks aastaks määratud (kuningas võis aega pikendada), elas Riias või Toompeal haldasid oma haldusala sõjaväge; nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd; jälgis rahatulekut ja -kasutust kubermangus; hoolitses avaliku korra eest; hoolitses postiteenuse, teede ja sildade eest; - Rüütelkonnad Eestimaa, Saaremaa ja Liivima rüütelkond Rüütelkonnad koondasid maavaldajaid aadlikke ja kaitsesid neid Maapäevad Maanõunike kolleegium - 12 nõunikku (saaremaal 6), valiti maapäevadel
Aja möödudes hakati sidemete säilitamist emapoolse suguvõsaga hindama nii nagu isapoolse suguvõsaga. Siiski kuulusid naise lapsed isa perekonna võimu alla. See oli tähtis just perekonna nime säilitamise aspektist. Et kindlustada naist majanduslikult abielu lahutuse või muu põhjuse lõppedes anti naisele abielludes kaasa dos ehk kaasavara. Keisririigi ajal oli eestkoste muutunud puhtalt formaalsuseks ning naised haldasid oma vara ise. Kuna lastetuse probleem oli äärmiselt aktuaalne, siis kehtestati seadus, kus kõik naisd ja mehed pidid olema abielus ja omama lapsi. Seadus kehtis naisele vanuses 20-50. Kohustuse mittetäitmisel järgnesid tagajärjed: isik ei saanud pärida testamendi järgi. Naist ei loetud lastetuks kui tal oli kolm last ning see tõi omakorda kaasa n-ö kolme lapse õiguse. Naisel olid sellisel juhul täielik pärimisõigus ning mitmed privileegid. Siiski ütles Rooma õigus, et naisel
Suhtumine alistatud rahvastesse olenes sellest, kas tegemist oli kristlaste-juutidega või pärispaganatega. Esimesed võisid maksude eest säilitada oma kombed. Paganad jäeti ilma seaduste kaitsest( ligikaudu nagu orjad). Vaatamata sellele olid araablased teiste uskude suhtes sallivamad ja leebemad kui kristlased. Kalifaat -araabia riigi kord. Valitseja kaliif (ilmalik ja vaimulik juht) tema sõna oli seaduseks. Valitsemise asjadest vabanemiseks andis juhtimise oma abilisele vesiirile. Haldasid kalifaati diivanite( ministeeriumid meie mõistes) kaudu. Haridus 6-11 eluaastani õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektrebes (lugemine kirjutamine). Edasi õppisid enamus poisid mingit ametit. Haridust sai jätkata moseede juures asuvatest õpiringidest, õppekava puudus ja kuulajad vaheldusid. 10. saj hakkasid tekkima kõrgemad koolid e medresed. Kindel õppekava ja õpilased. Finantseeriti riigi poolt. Õpiti : koraani, teoloogiat, õigusteadust, matemaatikat,
talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga. Talurahva omavalitsus 1. Kellest koosnes vallakohus, milliseid küs. Arutati? Kolmest liikmest, ühe valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Arutati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ja haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 2. Millised olid talupoegade kogukonna ülesanded? Magasivili ja vaestehoolekanne, nekrut 25 aastat pidi teenima 21aastane mees. 3. Millised olid talupoegade koormsed a)kogukondlikud b)mõisa c)riiklikud? a. teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas, kirikumaksud b. teotöö (nädalategu ja hooajatööd), naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks c. pearahamaks ja nekrutiandmine 4
b) mõisnikel soovitati anda talupoegadele võimalus maad päriseks osta c) soovitati üle minna teorendilt raharendile (mulgid said raha linakasvatusest, põhjas kasvatati kartulit) Tekkisid talurahva omavalitsused vallakogukond. Kogukonna keskmeks sai vallakohus. Vallakohtu ülesanded: a) lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi b) nõudsid võlguolevaid teokoormisi c) karistati ülesastunuid d) valvasid avalikku korda vallas e) haldasid vallalaekaid ja magasiaitu f) jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata Magasivili viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Vaeste hoolekanne kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid, saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju Talurahva koormised a) mõisakoormised teorent(nädalategu,hooajatöö), naturaalandamid, rahamaksud b) riiklikud koormised
vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9 staarostkonda. - Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks. - Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ). - Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a. - Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal: - Taani valduseid Saaremaal võib jagada kaheks: aadlile kuuluv eramaa ja riigimaad. - Kohaliku aadli omavalitsuse - Saaremaa Rüütelkonna mõju vähendati, kuna
Talurahva omavalitsuse kujunemine Vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. 19. Saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa. Vallakohtud eksisteerisid Eestimaal kuni 1817. Aastani. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus
Talumaa piirid fikseeriti. Uus soodus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 56. aasta Eestimaa ja 65. aasta Saaremaa talurahvaseaduses. Vallakogukonna funktsioonid. Vallakohus 1) lahendas talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, 2) nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, 3) karistasid üleastunuid (kuni 30 hoopi), 4) valvasid avaliku korra järele vallas ning 5) haldasid vallalaekaid ning magasiaitu Mõisakoormised- 1) teotöö(teorent), mis omakorda jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisaks veel mitmesugused 2) naturaalandamid ja 3) rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. Riiklikud koormised pearaha ning nekrutiandmine
Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam. Piimakari, peenvillalambad, härjad. Põllumaa väetamine. Kartulikasvatus piirituse toorainena Mõisnike seltside teke, näituste korraldamine, tõuaretus. Talupoegade teotöö mahu suurenemine. Opman, kubjas, kilter. Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda. Mõisa töötajad: mõisavalitseja ja -töölised haldasid mõisat, tegid lihtsamaid käsitöid Talupojad töötasid lisaks oma maalapile ka mõisapõldudel. Mõis pidas üleval kooli, kooliõpetajat, kirikut ning kirikuteenijaid. Enne pärisorjuse kaotamist võisid mõisaomanikule kuuluvad talupojad saada erandkorras vabaks Talud ja talurahvas 19 sajandil Talurahva koosseis 19.sajandil Mõisarahvas 10%
· Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus vallakogukond. · Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. · Vallakogukonna juhiks valiti Eestimaal talupoegade hulgast talitaja koos abilistega ja Liivimaal vöörmundrit. · Vallakohtu ülesanded: 1)lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid. 2)nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3)karistasid üleastunuid (kuni 30 kepihoopi). 4)valvasid avaliku korra järele vallas. 5)haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Talurahva koormised: · Mõisakoormised 1)teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks. 2)Vakuraha rahamaks mõisa jaoks. · Riiklikud koormised 1)pearaha 70 kopikat meeshingelt. 2)nekrutiandmine. · Kogukondlikud koormised 1) teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms. 2)kirikumaksud. Passikorralduse seadus: · Võeti vastu 1863. · Sellega said vähemalt 21
ametinimetus, kasutusele võttis Hitler/tema ajal. Riigipäev oli Saksamaal võimuorgan, valitsus. Tulekahju Riigipäeva hoones oli algatatud kommunistidega seotud isiku poolt, andis Hitlerile võimaluse keelustada mitte-natsi parteid. Haakrist oli Saksamaa natsisümbol. SA e pruunsärklased, tegelesid juudi äride boikoteerimise, juudi sünagoogide, kalmistute purustamisega, Kristallöö. SS e mustsärklase, oli eriüksus, nad turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid, neid juhtis Himmler. Gestaapo oli salapolitsei, mis tegeles poliitilise meelsuskontrolliga. Rassiseadustes oli kirjas, et rahvused kuuluvad eri rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeimad) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid, puuetega inimesed).
(Vernant 2001: 263- 264) Preestrid Kreekas pole kunagi olnud elukutseliste preestrite kasti. Preestriks võis saada iga kodanik ning seda ametit peeti tavaliselt ajutiselt. Samuti ei olnud mingit ühtset kirikut, millel olnuks õigus tõlgendada religioosseid tõdesid ning juhtida ja kontrollida kultust. (Vernant 2001: 259). Kreeka preestrid ja preestritarid valvasid püha tenemos't ja hoidsid seda rüvetamise eest. Nad osalesid ohverdustel ning haldasid templi varasid. Muusikud saatsid lüüradel ja flöötidel pühasid hümne. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 51) Kreeklased märkasid ja kogesid jumalikku ja püha peaaegu kõikjal igapäevaelus. Olümpose religiooni ,,uskumine" seisnes kõigile ühiste rituaalide järgimises ning müütide tundmises. Need märgid määrasid inimese kuulumise ühiskonda, kultuuri, tsivilisatsiooni, nagu ka kreeka keele tundmine, Homerose tundmine ning ühiskondliku elu tavade järgimine
Aastal müüs kuningas oma Eesti valdused Saksa ordule. Saksa ordu asutati 12.sajandil ning see oli üleeuroopaline organisatsioon. Selle peakontor asus Preisimaal. Eesotsas seisis üldkapiitlil valitud kõrgmeister, kes valitses ühtlasi ka Preisimaa valdusi. Ordu Liivimaa valdusi juhtis Liivimaa meister, Saksamaa ja Itaalia valdusi haldas ordu Saksamaa meister. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus. Ordu territoorumi haldasid foogtid ja komtuurid, kes juhtis ka foogt- ja komtuurkondi, mille keskusteks olid linnused. Linnuste meeskond koosnes rüütelvendadest, vaimulikest, sõduritest, teenritest. Saksa ordu peaeesmärgiks oli kaitsa Liivimaa kristlasi ja sõdida “paganate” vastu. Sõjateenistus polnud kohustus. Sõjakäigul osalemine andis õiguse saada osa saagi jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega. Keskaegse Liivimaa võimusuhted
piiskopkonnad • Piiskopid maahärrad - ilmalikud valitsejad väikeriikides • Lundi kirikuprovints - Tallinna piiskopkond • 13-14 saj Saksamaalt • Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe • Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees • Saksa ordu peakorter Marienburgis • Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister • Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa
Marek Thurn ning järgnevalt tema pärijad. 1661. aasatl läks Kihnu saar kui Pärnu krahvkonna osa Rootsi riigimehele Magnus De la Gardiele vastutasuks temalt äravõetud Kuressaare eest. 1680 a tagastati Kihnu reduktsioniseaduse kohaselt taas Rootsi riigi alluvusse. Seega oli saar 53 aastat eravalduses. Esimesed teated Kihnu (Kühno) kroonumõisast, mis asus saare loodepoolses osas, on pärit 1684 aastast. See oli väike riigimõis, mida haldasid rentnikud- reservohvitserid või Pärnu kaupmehed. Esimeseks rentnikuks oli leitnant Karl Friedrich Lilienfeld, viimasteks rentnikeks olid Graebnerid. Algul väikest mõisa suurendati järk-järgult kuni selle käes oli ligi 200 ha. Mõisa maad harisid kihnlased (sel ajal umbes 400) teokohustuse korras, mis oli siiski väiksem, kui mandrimõisates. Peale selle tuli püüda mõisale kalu ja küttida hülgeid. Elanikkonna elatisallikaks olidki põlluharimine, kalapüük ja hülgeküttimine.
Hääleõigust omasid kõik kodanikud, kes olid vähemalt 20. aastased. Kogu maa haldus oli rajatud puhtakujulisele detsentralisatsiooni printsiibile: Eesti jagunes pindalaliselt väiksemaiks autonoomseiks haldusühikuiks, mille moodustasid linnad ja maakonnad ning vallad ja alevid. Vahelüliks Vene riigivalitsuse ja kogukondliku Eesti vahel oli Ajutise Valituse kubermangukomissar. Kõik kogukondlikud esinduskogud, seal hulgas ka Maanõukogu, kuid välja arvatud vallanõukogud, haldasid maad määruste, korraldiste ja otsuste abil. Kõik täitvad organid, seal hulgas ka komissar ja ta abid, tegutsesid üksnes korraldiste ja otsuste abil. Maa haldustegevus allus kohtulikule kontrollile. II. Riiklik iseseisvus 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni. Eesti kogukondlik iseseisvus kestis kommunistliku riigipöördeni. Kogukondliku iseseisvuse ajastu õiguslik olustik muutus põhjalikult, kui Maanõukogu revolutsionaarse Venemaa kiiresti
Preisi haru kõrval veel Saksa haru (eesotsas deutschmeister) ja Liivi haru. Kui 1525 Preisi osa sekulariseeriti ja Liivi haru lõppes, siis Saksa osa jäi püsima. Eksisteerib tänini ja keskuseks Viin. 13saj Liivi ordumeister kõrgmeistri määratud. Hiljem valiti Liivimaa ordu kapiitli poolt, esitatakse 2 kandidaati ja kõrgmeister valib neist ühe. Hiljem valiti täitsa ise (15saj). Ordumeister resideerub Riias, 15saj Võnnus. Maamarssal – ordumeistri lähim abi. Valdusi haldasid foogtid ja komtuurid. Nemad olidki need, kes kõrgmeistri kandidaadid esitasid. Algul, 13saj on foogt tähtsam, aga see kaob õige pea. Osad alad allusid otse ordumeistrile. 16saj komtuurid Viljandis, Pärnus, Lihula ning foogtid Järvas, Karksis, Narvas, Rakveres jne Oli kitsam nõukogu ka – osad olulised komtuurid koos. Läänistus oli küllaltki vähene – oli oma sõjavägi olemas ju. P-Eestis jäi läänistus püsima Taani aegadest. Ka ebakindla võimuga Läti osad alad läänistati
hakkasid talupoegadelt ja oma alamatelt saadud rahadega liiga vabalt ringi käima- korraldasid pidustusi, tegid annetusi- laostusid ja killustusid nad peagi. Võimalused lääni pärimiseks: Lään muutus aja jooksul päritavaks. See oli norm. Kõige varem juhtus see Prantsusmaal, kus investituur muutus formaalsuseks, valitseja võis selle eest isegi tasu nõuda. Lään muutus jagatavaks, mida see varem polnud. Saksamaal oli see küll natuke teisiti kogukäeõigus (una manu) vennad haldasid lääni koos. Kui üks suri, siis tema osa läks teistele vendadele. Nii ei jagunenud. Prantsusmaal olid nooremad vennad vanema juures all-lääninimesteks. Hiljemalt 13.-14. saj jõuti kõikjal läänide jagamiseni. Pärimisõigus laienes laiemale seltskonnale. Lõpuks ka naisele pidi sõjateenistuseks asemiku palkama. 12. saj sai võimalikuks ka võõrandada. Läänist oli saanud 13. saj sisuliselt mitteaadlike lääniomanikeks, nt rikkad linnakodanikud.See loob
Mindi üle raharendile ja talupoegadel oli võimalus talu päriseks osta. Samade põhimõtetega seadused kehtestati Eestimaal 1856 ja Saaremaal 1865. 19. sajandil hakkas kujunema ka talurahva omavalitsus vallakogukonnad. Esimese talurahvaseadustega loodi vallakohtud, mis koosnesid kolmest liikmest (ühe valis mõisnik, siis peremehed endi hulgast ja siis sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu sisse, valvasid avalikku korda ja haldasid magasiaitu, mis oli viljavaruait, kuhu tuli talupojal anda iga aasta teatud kogus vilja. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talist välja tõsta. Hiljem muutusid need Kogukonnakohtuteks, aga need likvideeriti kohtureformiga. Tegeleti ka vaestehoolekandega, milles toetati vaesemaid ja töövõimetuid inimesi. Pärisorjuse kaotamine nõudis ka omavalitsuse selgepiirilist eristumist. 1816. ja 1819 seadusega sõltus omavalitsus suuresti veel mõisnikust
Kreeka – eellugu? Vana-Kreeka seadusandjatest teame hilisematelt autoritelt (aristoteles, planton); linnriikide maa, suurim panus hilisemale Euroopale: polis, demokraatlik põhikord, nomos – hüvede õiglane jaotamine, kohut mõistab linn, omaabi taunitav, seadused kehtestab rahvakoosolek. PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4
seda ümbritsevast keskkonnast. Linna valitses raad, mis sõltus linna suurusest. Raadi juhtis raehärra, rae võim oli väga suur ja see haldas kõike alates linna sissetulekutest kuni kohtuvõimuni. Liivimaa suurtes linnades oli ülekaalus Saksa rahvastik. Peamiseks kõnekeeleks oli seega alamsaksa keel. Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal eestlasi. Tegutsesid gildid ja vennaskonnad, mis haldasid kauplemist ja käsitööd. Gildid olid kaupmeestele üsna heaks toeks, sest gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu, andsid häda korral abi ja toetust ning isegi aitasid kaasa lähedaste matuste korraldamisel.Neist tähtsamad olid Suurgild( ühendas liivimaa kaugkaupmehi) Mustpeade vennaskond (vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle ühendas see ühing). Käsitööliste gildid olid Liivimaal üsna vaikseks jäänud ning need tegutsesid rohkem omaette
alevikust läänes. Paraku on kunagisest ehitisest meieni säilinud üsna vähe. Liivi sõjale järgnenud sühteliselt lühikesel ajal poola valisese all kuulus sangaste riigivõimule. Rängalt sai piirkond kannatada Poola-Rootsi sõdades, ometi tõi see kaasa sangaste territoriaalse kasvu. Temaga liideti veel kaheksa naabruskonna laostunud ja peremeheta mõisat: Puka, Keeni, Kaagjärve, Vaalu jt. Põhjasõja järgsel perioodil haldasid Sangastet vene sõjaväe- ja riigitegelased- golovinid, golitsõnid jt. Alates 1808. a oli Sangaste Kesk- Euroopast Eestisse saanbunud Bergide valduses. Sangaste Bergide varasemad esindajad olid siiski tuntud üsna kõvakäeliste tegelastena. Mõisa esimene peremees võttis küll vabatahtlikuna osa 1812. aasta isamaasõjast, oli 1822-1828 vene Kesk-Aasia ekspeditsiooni juhiks, samas osales aga aktiivselt 1831.aastal poola ning 1848 aastal ungari revolutsiooni mahasurumises. 1873 aastal
Vana polüfunktsionaalse tänavate võrgu ümber kujundamine diferentseeritud süsteemiks on aga siiamaani suureks probleemiks. 21. Nõudlusanalüüsil ja kontrollarvudel põhineva modernistliku linnaehituse idee Linna nähti samasuguse hierarhilise struktuurina nagu liiklust nn puu-struktuuri printsiip, mis oli planeerimisel mugav ja planeerijatele endile arusaadav. Tekkisid nn elamukooperatiivid ühistud, mis uusi elamunaabruskondi haldasid. Korterelamud ja kõrghooned pargimaastikus olid modernistliku linnaehituse ideaali alustaladeks. Walter Gropius väitis 1920 aastal, et 12 korruseline kortermaja annab palju efektiivsema pinnakasutuse kui perimetraalne ehk karree-hoonestus (kõnnitee servas paiknevad kinnise siseõuega hoonestus) sama suurel maa-alal. Ta arvutas ka välja korruselamute vahekaugused, millisel juhul kõik korruselamus olevad korterid saavad nautida päikesevalgust oma toas. 22
Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav Seadused kehtestab rahvakoosolek Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Põhiperioodid riigikorra järgi I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid. II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud).
tühistamine Riigipäev läks natside kontrolli alla. Valitsuses ainult natsipartei liikmed 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer. III Reich. Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. Hirmuvalitsus Arreteerimised Vangilaagrite asutamine - I Dachaus 1933.a Gestapo teostas meelsuskontrolli SS-üksused turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid Juudivastane vägivald Juudi äride boikott 1933 1935 juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. Vandalism juudi sünagoogides, kalmistutel 1938. a Kristalliöö: juudi äride akende purukspeksmine. Natside propaganda Propaganda- ja ajupesuga tegeles propaganda- ja kultuuriministeerium - Goebbels Natslik tervitus, "Mein Kampfi" hiigeltiraazid, hiigelparaadid.
- südametšihaad – võitlus selle nimel, et veenmise teel saaks inimene ise valgustatuse ja võtaks islamliku maailmapildi omaks - keeletšihaad – veenmise viis - käetšihaad – abistamine 8. loeng Euroopa Hansalinnade liit Kirikuriigid (euratlas.com) – paljud religioossed asjad Vaimulikud rüütliordud kui poliitilised – neil mingisugused maad, mida haldasid Kristlus on see religioon, mis tekitab piirid. Valitsemisviiside järgi piiritlemine: pärilikud (ilmalikud) ja vabariigid (Genova) – poliitiline isetoimimine (mitte sõltumatus), puudub monarhia traditsioon. 2) Struktuur – domineerimise aspekt Holsti järgi. Domineerimine on eripärasem kui kusagil mujal: saab rääkida kahest võimust – vaimulik ja ilmalik, laias laastus taandub ka Paavst ja keiser.
Neid saatsid 12 auvahti (liktorit), kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit – rihmaga kokku seotud vitsakimpu. Konsulite järgi nimetati aastat. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele. Nad tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid juhtida ka sõjaväge ja asendasid vajaduse korral konsulit. Lisaks konsulitele ja preetoritele olid ka madalamad magistraadid, kes hoolitsesid turgude, tänavate ja templite eest, korraldasid avalikke pidustusi ning haldasid riigikassat. Muudest magistraatidest mõneti erinevad olid tsensorid. Nad valiti iga viie aasta tagant endiste konsulite hulgast ja nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Kuid nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Tsensorid olid reeglina eakad ja autoriteetsed mehed ning otsustel oli riigiasjades suur kaal. Rahvatribuunid (arvult 10) olid samuti teiste riigiametnike seas mõneti erandlikud.
kuberner. 1812-29a oli selles ametis Filippo paulucci. Kes viis läbi uuendusi ja soovis vähendada privileege. Aitas kaasa uute talurahva seaduste kehtestamisele. Tähtsamad asutused kubermangus olid 1. kubermangu valitsus mida juhtis kuberner. Igapäeva asjade korraldamine. Kroonu palat- mida juhtis viitse kuberner. Majandus alaste ja rahandus funktsioonidega asutus. Tähtsaim ül maksude kogumine. Hoolekande valitsused. Tegelesid hariduse ja arsti abi korraldamisega. Haldasid ka nn töö majasid. Pool vanglad kerjustele või probleemsetele lastele. 1811a loodi venemaal 8 sisekaitse ringkonda ja sisekaitse üksused. Ül oli korra kaitse, vastupanu mahasurumine, nekrutite värbamine, põgenike püüdmine jne. Venemaad sõjad. Vene-rootsi sõda. 1808-1809 ja napoleoni sõjad 1812-15a. Eestlased puutusid rannikul kokku briti rootsi ja parantsuse sõjalaevadega kuid mandrile see sõjategevus ei jõudnud. Jäädi tagala rolli. 1. talupoegadele lisandus koormisi 2
komisjonide eesotsas. Kuberneri määras ametisse keiser ja ta andis aru isiklikult keisrile. Kubermanguvalitsus oli täidesaatev organ, mille liikmed juhtisid arvukaid allasutusi. Kubermanguvalitsus koosnes nõunikest, neile lisandusid assesorid, kubermanguarst, arhitekt, insenser, asjaajaja ning siseministri poolt kinnitatud eriülesandega ametnikud. Kubermanguasutused: Riiklike tuluallikate haldamisega tegelesid rahandusministeeriumile alluvad kroonupalatid, kes haldasid riigimõisaid ja -metsi, tegelesid maksualuse elanikkonna arvestuse, maksude kokkukogumise, nekrutivõtmise ja riigiasutuste töötajatele palga maksmisega. 1861. loodi Eestimaal kubermanguvalitsuse ehitusosakond (Ehitus- ja teedekomisjon). Kubermangudes loodi riigivarade palatid, mis võtsid kroonupalatilt ja majandusvalitsuselt üle kroonumõisate juhtimise ja riigimetsade haldamise funktsiooni. Loodi kontrollpalatid,
nt valvata avaliku korra järgi, turgude järgi, tänavate puhtuse vaatamine, templite korra eest vastutamine. Hiljem nad vastutasid ka Rooma linna viljaga varustamise eest, ehituse eest, avalike mängude kontrollimine ja riigikassa eest vastutamine. Mitte kuruulsed magistraadid jagunesid kahte: kvestor ja rahvatribuun. Kvestor on rahanduseametnik. Esialgu nad nimetati konsulite poolt ja hiljem rahvakoosolekul. Algselt oli korraga ametis kaks kvestorit. Linna kvestorid haldasid sealset riigikassat, provintsi kvestorid provintsi rahaasju. Rahvatribuun oli pleebsi õiguste kaitsmine. Keisririigi ajal rahvatribuuni amet kaotas tähtsuse. Ekstraordinaarseid magistraate nimetati ametisse vaid vajaduse korral. Olulisem erakorraline magistraat on diktaator. Diktaator oli Rooma vabariigi ajal ainus piiramatu võimuga ametiisik. Diktaator nimetati ametisse siis, kui riiki ähvardas mingi suur hädaoht. Senat tegi selleks ettepaneku ja otsuse selle jaoks tegi konsul
annaabi.ee 
