Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis.
1. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. Nukleof.tsenter on aatom osakeses, millel on negat või osaliselt negat laeng, vaba electron paar. Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloro...
1. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. Nukleof.tsenter on aatom osakeses, millel on negat või osaliselt negat laeng, vaba electron paar. Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloro...
Bakterite pooldumine joonis õp.lk.74 Bakterite tähtsus looduses: · Lagundajad · Osalevad aineringetes · Seovad õhulämmastikku mulda Bakterite kasutamine inimese poolt: · Piimatoodete valmistamine jogurt · Hapukurgi, hapukapsa valmistamisel · Biotõrje · Biogaas · Kasulikud bakterid: 1. soolestikus elavad bakterid aitavad seedida toitu, tootes vitamiine ja ensüüme 2. Bakterid kaitsevad meid teiste haigusetekitajate eest, võttes neilt ära elupaiga, toidu. Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell.
Tööleht "Immuunsüsteem" Immuunsüsteemi ülesanne on organismi kaitsmine haigusetekitajate eest. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte toodavad kõik immuunsüsteemi kuuluvad elundid. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ja toimub bakterite hävitamine. Põrnas toodetakse lagunevad vanad erütrotsüüdid ja seal on varuks puhas verd. Harkelundis toimub kehasiseste kaitsereaktsioonide kontroll. Antikeha on organismi kaitsevalk. Õgirakk hävitab haigusetekitajaid. Iga haigusetekitaja vastu on eraldi õgirakud.
Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid säilitab kehatemperatuuri meeleelund eritusorgan Nahk kaitseb UV k iirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti. Melaniin annab nahale värvuse. Nahas sünteesitakse D vitamiini. D vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. Nahk kaitseb haigusetekitajate eest. Nahk säilitab kehatemperatuuri. Nahas on hulgalisel tväikseid veresooni ja kapillaare. Nahk kui meeleelund nahas on palju erinevaid retseptoreid: valu, soe, külm, puudutus. Nahk kui erituselund: Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist 1)marrasnahk (sarvkiht on pealmine) 2)pärisnahk. Nahaalus kude annab kehale kuju ja kaitseb põletuste ja külma eest. Pärisnahk annab elastsuse, seal on rasu, higinäärmed, veresooned, karvad, närvid. Rasu ja higinäärmed rasun.
laeng Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks komponent tulekustutites Pestitsiidid kahjurite tõrjeks Omadus - Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti
osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. 22. Denitrifikatsioon lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järkjärgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni viivad läbi denitrifitseerijad bakterid. 23. Normaalne mikrofloora enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. 24. Patogeenne bakter 25. Toksiin organismi eritatud mürk.
Lindaan Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan kuulub pestitsiidide hulka. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks (lad kpestis katk, taud;caedere tapma). Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite (seened, putukad jms) ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. On valge kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustub hästi orgaanilistes lahustites. On väga mürgine putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele. Inimeseni võib lindaan jõuda joogivee kaudu. EPA kehtestatud normide kohaselt ei tohi lindaani sisalduda joogivees rohkem kui
Bakterite hävitamiseks kulub 1m 3 kohta umbes 1,5 g kloori. Klooriühendid on veel näiteks pestitsiidid, kloroform, DDT, tetraklorometaan. Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks ( ilmnesid kahjulikud kõrvalmõjud ) ja ründegaasina I maailmasõjas. Tetraklorometaan on oluline komponent tulekustutusvahendites. Ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad kolde. Bioloogiliselt aktiivseid aineid pestitsiide kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide ja haigusetekitajate hävitamiseks. DDT kuulub ka pestitsiidide hulka. Ta aitas vähendada malaariasse haigestumist, tappes sääski. Pärast DDT keelustamist haigestusid jälle sajad tuhanded inimesed. Kahjuks võib mullas ja vees erakordselt püsiva mürkkemikaali DDT kahjulikkus avalduda alles aastate pärast. Broomi kasutatakse broomiühendite saamiseks. Neid vajatakse tehnikas: bensiinilisanditena, polümeeride põlemise takistamiseks; meditsiinis: ravimite koostises; lisaks veel värvainetes.
Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. 5) Osata nimetada küsimuses 1 toodud aineklasside tähtsamaid esindajajd ja nende kasutusalasid. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid freoone kasutatakse aerosoolpakendites, kosmeetikavahendid. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. · Alkoholid Etanooli kasutatakse lahustina, etanoolist tehakse ka alkohoolseid jooke. Metanool on üks lahustiste koostisosi. · Eetrid tähtsaim eeter on dietüüleeter - varem kasutati narkoosiks praegu on kasutusele peamiselt lahustina. · Amiinid - amiinidest valmistatakse ammooniumsoola. Kvaternaarsed ammooniumsooli kasutatakse desinfitseerimisel. · Alkaloidid Kasutatakse nii ravimitena, kui joovastavate jookidena
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Mis on selle nakkusallikaks? Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka ravimata juhtudel pärast esimest aastat. Haigusetekitajate levimine Süüfilise haigusetekitajad levivad 1) sugulise nii vaginaalse, oraalse kui anaalse kokkupuute teel 2) nakatunud rasedalt naiselt lootele 3) erandina võib nakatuda kaasasündinud süüfilisega lapse suudlemisel 4) kontrollimata doonorivere ülekandmisel. Süüfilise lõimetuseperioodi pikkuseks on 10 päeva kuni kolm kuud (keskmiselt kolm nädalat) Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse
mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu tdeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kne. Kultuuriline kitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskus valmistada triistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 4 ja 5.)Inimese philised elundkonnad on: Vereringessteem: tagab vereringe; sda, veresooned Seedeelundkond: seedib toitu; suu, magu, sooled Endokriinssteem: tagab organismisisese kommunikatsiooni hormoonide abil Erituselundkond: krvaldab organismist jgid Immuunssteem: kaitseb haigusetekitajate eest Katteelundkond: nahk, karvad ja kned Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna.
b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku
Toidutekkelised nakkushaiguspuhangud Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi
Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Omandatud immuunsuse võib jaotada kaheks: humoraalne immuunsus, milles on kesksel kohal antikehad ning rakuline immuunsus, milles on väga olulised tsütotoksilised Tlümfotsüüdid. LÜMFOTSÜÜTE ON KAKS RÜHMA: B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T- lümfotsüüdid)
Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiskes. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetusi, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust. Nad on väga mürgised putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele, kahjustades nende kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmnenud ka DDT mutageenne ja
Põrn on vere varupaik ja ka immuunelund. Põrnas lagunevad vananenud punased verelibled ja moodustuvad lümfotsüüdid ja antikehad. Antikehad- erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgendavad nende toimet. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid, nende mürke ja muid kehavõõraid rakke. Organismi kaitsetõkked: Inimorganism kaitseb end bioloogiliste haigusetekitajate eest passiivselt ja aktiivselt. Passiivselt kaitsevad organismi nahk, hingamisteede limaskestad ja seedeelundkonna erinevad osad. Aktiivselt kaitseb immuunsüsteem. Refleksikaareks nim. teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb : 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest. 2)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist
Veri Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0- ja reesüsteem(Rh-positiivne,Rh- negatiivne.) erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. Vereülekandes kasutatakse ainult sama rühma verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet, mis võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga. Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete
kiirem. HIV-i puhul võib tekkida pärast teine genoom. Gripi puhul on asi lihtsam. Lüütilise tsükli puhul viirus nakatab ära raku ja toodab palju viiruse osakesi, lahkuvad peremeesrakust ja peremeesrakk hukub, paljuneb aktiivselt. NT: herpesviirus (närvirakkudes). Lüsogeene tsükkel viirus siseneb peremeesraku genoomi ja jääb sinna elama. Kui rakk jaguneb siis ka pärast sisaldavad mõlemad rakud seda. Imuunsüsteem alates kaladest on tekkinud imuunsüsteem. See kaitseb organismi haigusetekitajate eest. Antikehad kaitsevalk, tekib võitlemaks võõrvalkudega. Tsütotoksilised T lümfotsüüdid(teatud tüüpi valged verelibled) sellised, mis hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Papilloonviirused paljunevad epiteelkoe rakkudes; põhjustavad soolatüükaid; nende genoomis, on geenid mis kutsuvad esile rakkude vohamise ehk onkogeenid(vähitekitajad). 90% emakakaela pahaloomulise kasvajatest on põhjustatud papilloonviirustest (saab ennast
Gloobul (ümarvalgud) - nt ensüümid, antikehad, vereplasma Fibrill – Vere hüübimisvalgud 4) Kvaternaarstruktuur(ainult gloobulid) – tekivad mitme polüpeptiidi ühinemise. Mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. DENATURATSIOON E. VALGUSTRUKTUURI MUUTUS - Laguneb valgu kõige kõrgemat järku struktuur: juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. - Palavik denaturiseerib inimese kehas haigusetekitajate valke. Võimalused: Mehhaanilisel teel, kõrgel temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse teel. RENATURATSIOON – Kõrgemat järku struktuurid taastuvad nt: juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt hemoglobiin ja kromosoomid VALKUDE ÜLESANDED
Välimuselt meenutavad nad kaksiknõgusaid kettaid. Neil puudub tuum. Nendes on hemoglobiin. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Moodustuvad punases luuüdis. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda? Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest. 12. Vere hüübimine. Kasulikkus? Kahjulikkus? Vastus: Kaitseb verekaotuse eest. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja
haigusetekitajaga ei haigestuta üldse või põetakse haigus läbi väga kergelt. Kui organismi viiakse kindlate haigustekitajate vastu mõeldud aktikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab passiivsest immuunsusest kauem. 30.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Vaktsiine valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest (toksiinid). Vaktsiini süstimisel organismi hakatakse valmistama antikehi haigusetekitajate või selle toksiini vastu. Selle tulemusena põetakse haigus läbi nõrgal kujul ja tulemuseks on aktiivne immuunsus.
Sissejuhatus metsakahjustustesse 2017/18 Metsakaitse .... on tegevus, millega tagatakse metsa vastupanuvõime kahjustavatele teguritele, puistute stabiilsus ja polüfunktsionaalsus, seda nii metsaökosüsteemi kui terviku kui ka selle kõikide komponentide (puud, teised taimed, metsamuld, loomastik, genofond jms) abil. (Metsakaitse eeskiri, 1995) · Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja nende arvukuse muutuste jälgimine, kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/või
niisutamiseks. Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook. Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada rasva, siis koosneb inimese keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on ainevahetuse käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide lähteaine või saadus ja toimib paljudes inimkehas olevates lahustes lahustina. Paljudes maailma piirkondades ei ole inimestel joogiveele piisavat juurdepääsu joogiveele. Nad peavad kasutama vett, mis on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või liiga suure hulga lahustunud ainetega. Mingil määral aitab sellise vee keetmine, mille käigus bioloogilised haigusetekitajad hävivad, ja kurnamine, mis suuremad saasteosakesed kinni peab. Sageli ei piisa sellestki. Niisuguse vee tarvitamine ei ole tervislik ning sellise vee joomine või tarvitamine toidu valmistamiseks võib tekitada pikaajalisi ja kroonilisi haigusi. Joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolme rühma
Sammuti võivad tekkida trombid mis võivad verega edasi liikuda ja samuti väiksemaid sooni ummistada. Kui ummistus tekkib nt kopsus, südames või ajus võib inimene surra. Arteroskleroosi teket soodustab rasvane toit, ülekaalulisus, suitsetamine, vähene aktiivsus, kõrge vererõhk jms VERI ON VEDEL KUDE VERI- Vedel sidekude, mis ringleb veresoontes PUNANE VERERAKK- Vererakk, mis transpordib happniku VALGE VERERAKK- Vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrkehadega VERELIISTAK- Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel VEREPLASMA- Valkude vesilahus HEMOGLOBIIN- Valk mis seob ja transpordib hapniku HÜÜBIMINE- LÜMF- Lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem
kudedesse; neist ainevahetuse käigus vabanenud süsihappegaas kopsudesse ja teised jääkained erituselunditesse; hormoonid jt bioaktiivsed ained nende toimekohtadesse. ● Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine: soojuse ühtlane jaotamine kehas; organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamine (puhverdamine). ● Organismi kaitse: veres tekkivate ja ringlevate antikehade abil organismi tunginud haigusetekitajate hävitamine. Verepreparaadid ● Konservveri on töötlemata doonoriveri hüübimisvastases ja toitelahuses ● Erütrotsüütide suspensioon (ES) on verepreparaat, mis sisaldab hüübimisvastases ja toitelahuses suspendeeritud erütrotsüüte ● Pestud erütrotsüütide suspensioon on verepreparaat, mis on plasma eemaldamiseks vähemalt kolm korda füsioloogilise lahusega läbi pestud ja erütrotsüüdid
Õhust sadestuvad Pb-ühendid pinnasesse ja vette, sealt taimedesse ning seejärel toiduahela kaudu loomadesse ja inimesse. Cd- Mürgisemaid metalle. On lisaelemendina masuudis, kivisöes, fosforväetises. Taimed omastavad Cd-ühendeid juurte ja lehtede kaudu (kuhu õhust on langenud tolmutuhka) Cd-d koguvad endasse seened. Pestitsiidid mürkkemikaalid kahjulike organismide hävitamiseks. Pestitsiidid- on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike organismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. Kasutatakse veel umbrohu ja kahjurite tõrjeks. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. (DDT, heksaklorotsükloheksaan). Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi aineid: -orgaanilised insektsiidid; herbitsiidid; füngitsiidid; nemotosiidid; akaritshdid; algitsiidid; rodentsiidid; siimitsiidid *samuti nendega seotud tooted (sh kasvuregulaatorid) ja kõigi nende ühendite metaboolid, degratatsiooni ning reaktsiooniproduktid
liigutused · Silmamuna liigutavad 6 silmaliigutajalihast http://prillidestpriiks.weebly.com/silm-ja-naumlgemine.html SILMA KAITSVAD STRUKTUURID · Silmamuna kaitsevad silmakoobas, silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat · Pisaranääre (glandula lacrimalis) paikneb silmakoopa ülemis-külgmises nurgas · Pisaranääre eritab pisaravedelikku niisutab ja puhastab silma sisaldab toitaineid sarvkesta välimistele rakkudele sisaldab haigusetekitajate kasvu pidurdavad bakteritsiidseid aineid · Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I · Nägemismeele sensorid on valgustundlikud (fotosensorid) · Valguse toimel tekivad sensorirakkudes sensoripotentsiaalid · Sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid · Aktsioonipotentsiaalid juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore
· koostööd Euroopa Ravimiametiga, mis nõustab liikmesriike meditsiinitoodete kvaliteedi, ohutuse ja toime küsimustes · esmatähtsate ravimite parema kättesaadavuse tagamist arengumaades. Vaktsineerimine Nakkushaigused on Euroopa Liidu kodanike tervisele suureks ohuks. Riiklikud tervishoiuasutused ja Euroopa Liidu institutsioonid vastutavad ühiselt uute haigusetekitajate leviku tõkestamise ja muude haigusetekitajate taasesilekerkimise eest. Samuti parandavad nad suutlikkust tegutseda nimetatud ohtude puhul kiiresti ja kooskõlastatult. Vaktsineerimine on kodanike kaitsmisel nakkushaiguste eest kahtlemata üks majanduslikult tasuvamaid rahvatervise valdkonna meetmeid. Vaktsineerimise laialdase kasutamise tulemusena on likvideeritud rõuged ning Euroopas ei esine enam lastehalvatust. Kõik ELi
realiseerimisajaks on märgitud mitu kuud, on kindlasti järelkuumutatud: neil on küll jogurtile iseloomulik maitse, kuid kõik kasulik, mida piimahappebakterid inimorganismile annavad, jääb saamata. 4 4. Elusbakterite võlujõud Soolestiku loomulik mikrofloora tagab roiskumis- ja käärimisprotsesside tasakaalu ning pärsib potentsiaalsete haigusetekitajate elutegevuse. Peamise tähtsusega on seejuures piimhappebakterid, mida hapendatud piimatooted sisaldavad suurel hulgal. Mitmel põhjusel võib aga seedetrakti mikrofloora saada häiritud. Teaduslikest uurimistöödest on selgunud, et ligikaudu 10% inimestest esineb peale antibiootikumikuuri kõhulahtisus, oksendamine või kõhuvalu. Selline olukord on ajutine ning soolestiku normaalne mikrobioloogiline tasakaal taastub varem või hiljem. Samuti väheneb
Teema HIV ja AIDS Mis on HIV ja AIDS? HIV HIV (inglise keeles Human Immunodeficiency Virus) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. Teisisõnu on HIV viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. HIV ründab keha immuunsüsteemi, nõrgestab seda ja muudab inimese kaitsetuks teiste bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. HIV on 100% välditav nakkus. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega või sugulisel teel. HIVsse nakatumine ei tähenda, et inimene oleks haige. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja AIDS. Kuidas aru saada, kellel on HIV? Ei saagi! Peale vaadates pole võimalik öelda, kas kellelgi on HIV või mitte, sest: Inimesed, kellel on HIV, näevad välja ja käituvad samamoodi, nagu inimesed, kellel HIVi pole
kõik mikroobid, mis on antud keskkonnas juurdunud. · transiit- ehk passaazmikrofloora siia kuuluvad mikroobid, mis jäävad siia keskkonda püsima lühikeseks ajaks, seejärel kas hukkuvad või tõrjutakse organismist välja. Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest faktoritest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Patogeensed bakterid ja toksiinid Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigused ja vaktsiinid
Nakkushaiguste kt I rühm 1.Eksotoksiin on (endotoksiiiga võrreldes) Spetsiifilisem Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõh...
pärnaõieekstrakti. Pärnaõied toovad sööjale rahuliku une ning samas saadakse jogurtist kõik olulised toitained. Jogurtid jaotatakse joogi- ja topsijogurtiteks. Joogijogurtit saab tassist rüübata ning see sobib hästi hommikusöögiks koos müsli või maisihelvestega. Topsijogurtit süüakse lusikaga, see sobib nii desserdiks kui ka kergeks eineks. Elusbakterite võlujõud Soolestiku loomulik mikrofloora tagab roiskumis- ja käärimisprotsesside tasakaalu ning pärsib potentsiaalsete haigusetekitajate elutegevuse. Peamise tähtsusega on seejuures piimhappebakterid, mida hapendatud piimatooted sisaldavad suurel hulgal. Mitmel põhjusel võib aga seedetrakti mikrofloora saada häiritud. Teaduslikest uurimistöödest on selgunud, et ligikaudu 10% inimestest esineb peale antibiootikumikuuri kõhulahtisus, oksendamine või kõhuvalu. Selline olukord on ajutine ning soolestiku normaalne mikrobioloogiline tasakaal taastub varem või hiljem. Samuti väheneb seedetrakti bakterite
HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST
· teatada muutustest töökohal, · saada teavet enda tööohutuse ja töötervishoiu riskidest ning riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks vajalikest meetmetest, · paluda tööandjal võtta asjakohaseid meetmeid ning esitada ettepanekuid ohtude vähendamiseks või ohu kõrvaldamiseks tekkekohas, · teha ohutu töökeskkonna loomiseks tööandjaga koostööd. 2.1 Ennetusmeetmed Peamised meetmed töötajate kaitsmiseks vere kaudu levivate haigusetekitajate eest on järgmised: · kätepesu pärast iga kokkupuudet patsiendiga ning vere või kehavedelikega, · asjakohased isikukaitsevahendid, · ühekordsed kindad, mida alati kantakse vere või kehavedelikega töötades, · ühekordsed plastpõlled või läbilaskmatud rõivakatted, mida kantakse vere või kehavedelike pritsimise ohu korral, · silmade kaitse (näokate, kaitseprillid), mida kantakse vere, kehavedelike või nakatunud jäätmete või kudede näkku pritsimise ohu korral,
2. Bioloogiline ja geograafiline determinism ühiskondlike protsesside seletajana: DETERMINISM – teooria, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ning kõiki sündmusi on põhimõteliselt võimalik ette näha. Geograafilise ja bioloogilise determinismi põhitees: ühiskonna toimimise määravad loodusjõud ja seega ka ühsikondlikud nähtused seletavad loodusseaduste alusel. * Teatud looduslike ressursside nt. taimede, kodustatavate loomade olemasolu, aga ka haigusetekitajate olemasolu suunab ühsikonna arnegut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist (Hughes, 2006 lk.5) Bioloogiline determinism – käsitleb ideid, kuidas bioloogiline ja füüsiline keskkond määrab selle, kuidas me ühsikonnas toime tuleme (k.a. sotsiaalses keskkonnas) = olulisemad omadused on inimsele geenide poolt kaasa antud. Geograafiline determinsim – õpetus, et geograafilised tingimused määravad inimeste isikuomadused ja kultuuri. 1) Thomas Buckle
Alumise kriitilise piiri juures ei suuda organism enam piisavalt soojust toota. Ainevahetus peatub ja inimene sureb. 33. Millised on peamised haiguste põhjused? - pärilikud haigused - päriliku eelsoodumusega haigused - mittepärilikud haigused - füüsikalised - keemilised - biloogilised 34. Mil viisil organism kaitseb ennast haiguste eest? antikehad - valgud, mis pärsivad haigusetekitajate tegevust immuunsus - organismi võime seista vastu haigustele antikehade abil kaasasündinud immuunsus - vanemalt järglasele päranduv võime seista vastu haigustekitajatele omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga
Ülemise kriitlise piiri juures ei suuda vereringe ja higistamine enam normaalset temperatuuri tagada. Alumise kriitilise piiri juures ei suuda organism enam piisavalt soojust toota. Ainevahetus peatub ja inimene sureb. 35. Millised on peamised haiguste põhjused? - pärilikud haigused - päriliku eelsoodumusega haigused - mittepärilikud haigused - füüsikalised - keemilised - biloogilised 36. Mil viisil organism kaitseb ennast haiguste eest? antikehad - valgud, mis pärsivad haigusetekitajate tegevust immuunsus - organismi võime seista vastu haigustele antikehade abil kaasasündinud immuunsus - vanemalt järglasele päranduv võime seista vastu haigustekitajatele omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga
3. Päramisteperiood - väljuvad emakast platsenta, nabaväät ja lootekestad. Sünnitus kestab esmasel sünnitajal 12-18h (korduvsünnitajal 8-12h) Enneaegsed lapsed on need kelle sünnikaal on alla 2,5kg või enne 37. rasedusnädalat. Nende kopsud pole veel täielikult välja arenenud. - Kui kaks spermi viljastavad samal ajal kaks munarakku, tekivad erimunakaksikud - Kui viljastunud munarakk jaguneb embrüonaalse arengu käigus kaheks tekivad ühemunakaksikud. Haigusetekitajate ülekanne toimub nakatunud kehavedeliku (sperma, tupesekreet, veri) sattumisel partneri limaskestadele, kus on soodsad tingimused haigusetekitaja püsimiseks/paljunemiseks. Haigusetekitajaga nakatumine on tõenäolisem, mida rohkem neid on ja mida vasuvõtlikum organism on (see sõltub paljustki inimese immuunsüsteemi omadustest) *HIV nakatumine on anaalse vahekorra puhul tõenäolisem (pärasoole limaskest õrnem kui tupel)
katku.Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/haigus.htm) Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigusi põhjustavad bakterid levivad õhu ja siirutajate kaudu. Õhu kaudu levivad bakterid suudavad elada mõnda aega õhus ning sattuda terve inimese organismi sissehingamisel. Eriti suur oht haigestuda õhu kaudu levivatesse haigustesse on olla köhiva või aevastava haige läheduses
Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need
Organismi vastupanuvõime langusel võivad patogeensesks ehk haigestumist esile kutsuvaks muutuda organismis tavaliselt mittepatogeensed mikroobid. Näiteks hingamisteedes elavad pneumokokid võivad nii põhjustada kopsupõletiku ehk pneumoonia tekke. Radioaktiivse kiirguse mõjul ja immuunpuudulikkussündroomi (AIDS) korral väheneb kaitsvate leukotsüütide ja antikehade teke, millest tulenevalt võib avalduda või ägeneda mistahes haigusetekitajate poolt põhjustatud haigus. 4. Organismi omaduste tähtsus haiguste tekkes Üheks haiguste teket mõjutavaks organismi omaduseks on pärilikkus, see on geneetiliselt kaasa antud organismi omaduste kogumik. Pärilikud haigused on geneetiliselt edasi antavad haigused. Need võivad olla kas dominantsed või retsessiivsed. Dominantne haigus avaldub juba siis, kui see esineb ainult ühel vanemaist, retsessiivne aga tavaliselt siis, kui abielluvad omavahel kaks sama retsessivset geeni kandvat inimest
See tähendab, et aktiveeruvad üksnes need spetsiifi - lise kaitsesüsteemi rakud, mis on kohastunud konkreetse antigeeni kahjutuks tegemisele, muud aga mitte. Pärast esimest kokkupuudet kindla antigeeniga jäävad organismi nn mälurakud, mis sama antigeeniga taaskohtumisel tagavad esimese korraga võrreldes kiirema ja tugevama immuunreaktsiooni 3. Mis on fagotsütoos ja kuidas osalevad fagotsüüdid organismi kaitses haigusetekitajate vastu? Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsereaktsioonina, ning and osalevad organismi kaitses kapseldades endasse kehavõõraid osakesi (nt bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. 4. Selgitage lühidalt primaarse ja sekundaarse immuunreaktsiooni erinevusi. Primaarneimmuun reaktsioon tekib T- ja/või B-lümfotsüütide esmasel kokkupuutel antigeeniga.
makroorganismi vastastikuse toime tingimustes ja iseloomustab tema organismi kahjustavaid ehk tõvestavaid omadusi), kontagioossus (nakkavus; haigustekitaja võime kanduda edasi loomalt loomale). Peremeesorganismi omadused vastuvõtlikkus (e geneetiline resistentsus), immuunsus Keskkonna tingimused mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik. Nakkusallikas kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne nakkuse ülekanne paaritumisel.
makroorganismi vastastikuse toime tingimustes ja iseloomustab tema organismi kahjustavaid ehk tõvestavaid omadusi), kontagioossus (nakkavus; haigustekitaja võime kanduda edasi loomalt loomale). Peremeesorganismi omadused – vastuvõtlikkus (e geneetiline resistentsus), immuunsus Keskkonna tingimused – mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik. Nakkusallikas – kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid – ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus – nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne – ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne – nakkuse ülekanne paaritumisel.
Kui nüüd aga haigusetekitajad süstida vägivaldselt otse vereringesse, minnes mööda keha enese kaitsefunktsioonidest, siis ei suuda lapse ebaküps ja alles arenev immuunsüsteem enese kaitsmiseks midagi teha ja on rünnakuks täiesti ette valmistamata. Eriti kehtib see mitmikvaktsiinide kohta, kus korraga süstitakse lapse organismi mitme ohtliku haiguse tekitajad ning lapse organism ei ole lihtsalt võimeline toime tulema selliste koguste haigusetekitajate ja võõrkehadega. Tulemuseks võib olla see, et segaduses organism hakkab ründama iseennast ehk siis organismi neid osi, mis on keemiliselt sarnased sissetunginud vaktsiini komponentidele. Nii tekivad autoimmuunhaigused, mille levik viimastel aastatel suisa plahvatuslikult suureneb. Laste seas levivad ,reumatoidne artriit, lasteea suhkruhaigus, bronhiaalastma, Crohn'i tõbi, GuillainBarre sündroom (progresseeruv lihaste nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed.
annaabi.ee 
