Halogeenide mõisted ja seletused (3)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Halogeenide mõisted

HALOGEENIDE MÕISTED 1)polaarne kovalentne side moodustub erinevate mittemetallide vahel ühiste elektronpaaride abil. 2)halogeeniühend ­ orgaaniline ühend, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)osalaeng - väiksem elektroni laengust. Väga väike laen 4)elektrofiil ­ on OSAKE, millel on tühi orbital ja/või + laeng 5)elektrofiilne tsenter ­ on AATOM , millel on tühi orbital ja/või + laeng 6)elektrofiilne asendusreaktsioon ­ nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiil asendub teisega. 7)nukleofiil ­ on OSAKE, millel on vaba elektronpaar või/ja ­ laeng 8)nukleofiilne tsenter ­ on AATOM, millel on vaba elektronpaar ja/või ­ laeng 9)nukleofiilne asendureaktsioon ­ elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiil asendub teisega. 10)radikaal ­ kõrge energiaga osake , millel on paardumata elektron. Väga aktiivsed. 11)reaktsioonitsenter ­ aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni k�

Keemia

1

docx

Alkaanide mõsited ja ülesanded

Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik ­ süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel ­ võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem ­ näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem ­ keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud ­ polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur ­ reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend ­ süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm ­ aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis

Keemia

4

doc

Mõisted ja tähendused

1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12

Keemia

16

pptx

Halogeenide esitlus

Halogeenid  Fluor · Kõige aktiivsem Click to edit Master text style mittemetall. Second level Third level Ta reageerib aktiivselt · Fourth level enamiku liht ja liitainetega. Fifth level Nt. vesi, klaas ja kvarts. · Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Keemia

3

doc

Halogeenid ja soolad

KEEMIA · Halogeenide aatomiehitus: F Cl Br I F2 Cl2 Br2 I2 gaas gaas vedelik tahke kollane rohekaskollane punakaspruun must hõbehalli läikega +9| 2)7) +17| 2)8)7) +35| 2)8)18)7) +53| 2)8)18)18)7) 2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on ­I · Cl keemilised omadused 1. Cl2 + 2NaBr =

Keemia

2

doc

Atmosfäär - mõisted ja seletused

maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Aerosool seob veepiisakesi, mis sajavad maha. Seejärel lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks --> kujunevad happesademed. Vulkaanipursete tagajärjel paiskub õhku palju väävliühendeid. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt ­ lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid(veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan jt) Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja- Jäämere jääväljade kohal

Geograafia

22

docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

ELEKTRONEGATIIVUS Väiksem Suurem US TÄHTSAMAD MITTEMETALLID Vesinik: Hapnik: Lämmastik: Väävel: Fosfor: Süsinik: Räni: HALOGEENID Fluor: Mürgine. Kõige aktiivsem mittemetall. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, eriti hambavaabas. Fluori sisaldavaid orgaanilisi ühendeid on nt teflon ja freoonid. Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena, laboriseadmete valmistamiseks. (Erinevalt paljudest teistest polümeeridest talub teflon mõõdukalt kuumutamist) Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutuseadmetes, aerosoolide tekitamiseks. Õhku paiskunud ja atmosfääri kõrgematesse kihtidesse tõusnud freoonid kahjustavad keskkonda, lagundades Maad ümbritsevat osoonikihti.

Keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �

Keemia

Lisainfo

Kommentaarid (3)