Immuunsus (0)

Immuunsus
Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat.
Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis.
Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma:

B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga , võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk ), kahjutuks muutuda (bakter, viirus ) või sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia.

T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahetult rünnata ja hävitada (lagundada).
Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid.
Immuunsust saab tugevdada näiteks vaktsineerimisega. Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida vastava tõve tekitaja antigeenidega. Organismi viiakse viirustest ja bakteritest, nende osistest või mürkidest valmistatud vaktsiini, millele keha reageerib antikehade (kaitsekehade) moodustamisega. Tulemuseks on immuunsus.
Vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis ei põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged.
Eestis vaktsineeritakse lapsi plaanipäraselt tuberkuloosi, difteeria , läkaköha, teetanuse , poliomüeliidi, leetrite, mumpsi , punetiste ja B-hepatiidi vastu; täiskasvanuid teetanuse ja difteeria vältimiseks. Vajadusel muudegi nakkuste vastu.
Telereklaam väidab, et on olemas imeravim, mis parandab meeletult palju immuunsussüsteemi ja selleks imeravimiks olevat Actimel. Kuid tegelikult on välja tulnud, et Actimel on jogurt nagu jogurt ikka, ainult see maksab neli korda tavalisest jogurtist rohkem ja on kordi suhkrusem. Seega on müüt (et Actimel on meeletult palju immuunsussüsteemi parandav imeravim) ümber lükatud ja seda ei tasu uskuda .
Immuunsussüsteemi saab tugevana hoida õigesti toitudes, sporti tehes, värskes õhus liikudes ning mitte tarbides liigselt alkoholi.