Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale (0)

Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale
Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega.
Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on
terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad
katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis.
Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi ühendid on väga kallid ja toksilised.
Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid . Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radikaalid ostutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriks. Freoonide tootmine algas 1931.aastal ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist . Uurimused näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensiivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigetsumise tõenäosust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena , värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus.
Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud.
Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide , ka haigusetekitajate hävitamiskes. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetusi, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust.
Nad on väga mürgised putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele, kahjustades nende kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmnenud ka DDT mutageenne ja kantserogeenne(vähkitekitav) toime. Nimelt peaksid pestitsiidid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, sealhulgas ka inimesele. Kuna seda on peaaegu võimatu tagada, peab pestitsiidid looduskeskkonnas pärast kasutamist kiiresti lagunema , see ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides. Paraku DDT nendele nõuetele ei vasta. Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga , kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgitusi. Lisaks kõigele on DDT mullas ja vees erakordselt püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Samuti võib ta kanduda kaugele oma tarvitamiskohast. Näiteks on DDT-d leitud pingviinide raskoest Antarktikas, kus seda pole iial kasutatud.
DDT kasutamine või keelamine on vastuoluline küsimus nagu paljud teisedki keskonnakaitse probleemid. Iga aasta haigestub malaariasse 500 miljonit inimest, neist üle 2,7 miljoni inimese sureb . Malaariat leviatavd sääsed. DDT on esimene tõhus ja vaestes maades ka kättesaadav vahend sääsevastsete hävitamiseks looduses või sääskede tõrjumiseks kodudes.
Diklorometaan ja triklorometaan e. kloroform. Diklorometaani kasutatakse nii puhastusvahendina kui ka kofeiini väljapesemiseks kohviubadest. Triklorometaan ehk kloroform on iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, mida vanasti kasutati nii meditsiinis narkoosiks kui ka plekkide eemaldamiseks.
Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest tänapäeval loobutud ja plekkide eemaldamiseks on viimasel ajal üha enam kloroformi asemel hakatud kasutama
diklorometaani.
Kloroformi kõrval kasutati anesteetikuna ka dietüüleetrit, kuid lisaks kahjulikele kõrvalmõjudele oli see veel tule-ja plahvatusohtlik.
Haloonideks nimetatakse süsivesinike broomiühendeid. Uuringute tulemusena on selgunud , et ka haloonidel on osoonikihti kahjustav toime. Nii CF3Br kui ka CF2ClBr võivad sattuda atmosfääri taimekahjurite tõrje ja kõrrepõldude põletamise tagajärjel või siis autode heitgaaside koostises. Küllaltki palju lendub atmosfääri ookeanidest sisalduvad kloro- ja bromometaani, mida ükski seadus keelustada ei suuda.
Vinüülhalogeniidid ehk vinüülühendid alkeenidest tuletatud halogeeniühendid, kus alkeeni molekulis üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni või halogeenide aatomitega. Suurima praktilise tähtsusega on neist kloroeteen ehk vinüülkloriid (C2H3Cl) ja tetrafluoroeteen (C2F4). Need värvuseta gaasid on monomeerideks paljudele laialdaselt kasutatavatele polümeeridele, nagu näiteks polüvinüülkloriidile ja polütetrafluoroeteenile. Polüvinüülkloriidi (PVC) kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale.
Polüfluoroeteen ehk teflon on äärmiselt vastupidav plastist materjal, mida kasutatakse praepannide sisepinna kattematerjalina ja näiteks ka laborinõude valmistamiseks, kus hoitakse agressiivseid aineid.
Samal ajal peab silmas pidama , et eriti PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid
on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. Seepärast on ka PVC tooted mitmel pool nimetatud keskkonnaohtlikeks.Vinüülkloriidi ühe lähteainekloori tootmine on aga veelgi keskkonnaohtlikkum.