Immuunsus - nii sõber kui vaenlane. (0)

Keskkool - Inimeseõpetus - Inimese õpetus

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane

Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat.
Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

h3l4r991 Õppematerjali autor

immuunsussüteem vaktsiin immuunsuse puudulikkus

Sarnased õppematerjalid

docx

Immuunsus

Nad võivad võõraid rakke vahetult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid. Immuunsust saab tugevdada näiteks vaktsineerimisega. Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida vastava tõve tekitaja antigeenidega. Organismi viiakse viirustest ja bakteritest, nende osistest või mürkidest valmistatud vaktsiini, millele keha reageerib antikehade (kaitsekehade) moodustamisega. Tulemuseks on immuunsus. Vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis ei põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged.

Bioloogia

doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus

Immunoloogia i

127

docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning

immunoloogia

102

docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

immuunvastuse esile kutsumiseks. Liikumine veresoontest lümfisõlmedesse: sarnaselt neutrofiilide ja monotsüütidega. Lümfotsüütide pinnal ekspresseeritud adhesiooni molekule nimetatakse sageli homing retseptoriteks. Retseptorid endoteeli pinnal millega homing retseptorid interakteeruvad nim aadressiinideks (ingl k addressins). 3. Loomuliku (sünnipärase) ja omandatud (adaptiivse) immuunsuse põhilised erinevused, nende seosed. Kaasasündinud immuunsus tagab esmase kaitse nakatumise eest (-12h) ning suurem osa kaasasündinud immuunsuse komponente on olemas enne infektsiooni puhkemist ja ei ole spetsiifilised kindlale patogeenile. Sünnipärase immuunsuse komponendid sisaldavad rakulisi ja molekulaarseid elemente, mis tunnevad ära molekulide klasse, mis on omased sagedasti esinevatele patogeenidele. On vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks. Adaptiive immuunvastus aktiveerub 5

immunoloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi