Immuunsus (0)

Tööleht “Immuunsüsteem”
Immuunsüsteemi ülesanne on organismi kaitsmine haigusetekitajate eest.
Immuunsüsteemi kuuluvad lümfisõlmed, põrn ja harkelund.
Lümfotsüüte toodavad kõik immuunsüsteemi kuuluvad elundid.
Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ja toimub bakterite hävitamine.
Põrnas toodetakse lagunevad vanad erütrotsüüdid ja seal on varuks puhas verd.
Harkelundis toimub kehasiseste kaitsereaktsioonide kontroll.
Antikeha on organismi kaitsevalk.
Õgirakk hävitab haigusetekitajaid. Iga haigusetekitaja vastu on eraldi õgirakud.
Vaktsineerimine on väikese koguse bakterite organismi viimine, selle haiguse kergem läbipõdemine organismi sees ning imuunsuse saavutamine vastavale haigusele.
Immuunsus on organsimi vastupanuvõime.
Kaasasündinud immuunsus on organismi enese vastupanuvõime.
Omandatud immuunsus on immuunsus, mis tekib peale teatud haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist.
Aktiivne immuunsus tekib kui organism on haiguse kergelt läbi põdenud.
Passiivne immuunsus tekib kui organismi viiakse haiguse vastaseid antikehi.
Peale vaktsineerimist on organism haiguse vastu immuunne.
Oled vaktsineeritud b-hepatiidi vastu.
Puuduliku immuunsüsteemiga inimene ei tohi haigestuda, sest isegi lihtlabane nohu võib talle surmavalt mõjuda. Inimene peab ennast hoidma ja teatud ravimeid võtma.
Lümfiringe:
Lümfisooni esneb kaelal, kaenlaalustes, kõhuõõne keskosas ning kubemepiirkonnas. Nad on veresoontest eraldi. Lümf on lümfisoontes olev vedelik. tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümfi koostises on lümfotsüüdid, koevedellikku ja rasva.
Põrn asub keha vasakpoolses osas ja kuulub lümfisüsteemi. Phastab organismi, lagundab kasutuks muutuneid punaseid vererakke.