vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html antikehade viimine organismi, millega tekitatakse immuunsus teatud nakkushaiguse suhtes. Kaasasündinud Pärandub vanematelt järglastele. Aktiivne immuunsus Tekib pärast nakkushaiguse
See toimub mitmel viisil. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei asu võitlusesse tuberkuloosibakteritega. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagataksegi immuunsus. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsusvormid Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega
Rh- Rh+, Rh- Rh- Peatükk 9. Immuunsüsteem kaitseb organismi. Haigusetekitajaid hävitab kaitsesüsteem ehk immunsüsteem, mis teageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele. Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad. Immuunsüsteemi moodustavad harkelund, lümfisõlmed, põrn ning valged vererakud. Valged vererakud jagunevad õgirakkudeks (moodustuvad luuüdis) ja lümfotsüütideks (moodustuvad harkelundis). Valged vererakud ringlevad kehas mööda vere- ja lümfisooni ning paljud neid kogunevad lümfisõlmedesse ja põrna.
Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. 14. Lümfotsüütide ja makrofaagide ehitus ja ülesanded. Vastus: Õgirakud ehk makrofaagid ründavad valikuta kõiki sissetungijaid, et võimalikult kiiresti neist lahti saada. Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke, s.o antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. 15. Omandatud ja kaasasündinud immuunsus. Vastus: Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanematelt järglastele. Kui hiljem sama tõvestaja organismi satub, tunnevad antikehad sisstetungija ära ja hävitavad selle enne, kui see paljuneda ja kahju teha jõuab. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni, selle kestus sõltub konkreetsest haigusetekitajast. Kaasasündinud immuunsus ei muutu eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline
- rasvaosakesi - ei sisalda verepunaliblesid Lümfi paneb liikuma skeletilihase kokkutõmme. Tagasivoolu takistavad klapid. Põrn puhastab mürkainetest, hävitab haigustekitajad, lagundab vanad punalibled Leukotsüüdid: - õgirakud - lümfotsüüdid (toodavad antikehi) Antikeha on võõrvalgu vastu sünteesitud kaitsevalk Omadused: - jäävad kehasse kogu eluks - igale haigusetekitajale oma antikeha Antigeen- võõrkeha/võõrvalk Kaasasündinud immuunsus: - iseloomulik kõigile isenditele - pärandub järglastele - tagab ellujäämine Omandatud immuunsus: - haiguse läbipõdemisel - vaktsineerimisel - ei pärandu järglastele
● KNS- erutuse analüüs ● eferentne närvikiud- juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid- organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8. Immuunsüsteemi elundid, immuunsus; Organismi kaitsebarjäärid. Mittespetsiifiline immuunsus. Histamiin. Humoraalne ja rakuline ehk tsellulaarne imm., Kaasasündinud ja omandatud imm., Immuunsuse omandamise viisid. Aktiivne ja passiivne imm. T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid, antikeha, antigeen. Allergia, autoimmuunsus. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).
Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei astu võitlusesse tuberkoloosibakteritega. Imuunsusvormid! o Kaasasündinud imuunsus- organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele.nt inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. o Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Vaksineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest! Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest(viirused, bakterid) või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu
Kõik kommentaarid