Prosper Merime elulugu ja looming (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Prosper Mérimée
Minu Nimi
10. B
Pildid
Elulugu
Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23.
september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik,
ajaloolane ja arheoloog.
Pärines Pariisi kunstnike perekonnast
Mériméed võib vaadelda kui romantismist realismi poole
suunduvat kirjanikku.
Keskendus eri rahvaste minevikule, keeltele ja tavadele
sobis romantikutega
Põhjalikud teadmised ja andekus kunstivallas, kirjutas ka
kunstiteemalisi uurimusi
Elulugu
Reisis palju Hispaanias ja Itaalias, kus töötas
muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel
Prantsuse akadeemia liige
Üks Merimee stiili iseärasusi on detaili väljendusrikkus. Ta pigem
vihjab,kui rõhutab midagi.
Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga
Vanemas eas õppis Mérimée ära vene keele ning tõlkis Puskini,
Turgenevi ja Gogoli teoseid prantsuse keelde
Teosed
Juba oma esimese näidendikoguga ,,Clara Gazuli teater"
saavutas Merimee tuntuse.Nagu romantikule
kohane,debüteeris ta skandaalselt kasutades
väljamõeldud autori nime
Järgmises teos ,,Guzla ehk Valimik Illüüria luulet"
sisaldas valdavalt Merimee enda loodud lõunaslaavi
rahvalaulude ,,tõlkeid"
Merimee järgmised teosedromaanid ,,Jacquerie,, ja
,,Charles IX valitsemise kroonika,,1572.a Pärtliööst
valmistasid ette zanrimuudatust.Põhizanriks sai novell.
Novellides "Etruski vaas", "Kahekordne eksitus" ,
"Arsene Guillot" hukkuvad kangelased armastuse pärast.
Mérimée kirjutas ka eksootilie ainestikuga jutte
"Tamango" käsitleb neegerorjade mässu ja osutab
tsivilisatsiooni pahadele.
"Mateo Falcone" räägib korsiklaste kommetest ning
"Colomba" veritasust korsika moodi
"Lokis" põhineb leedu rahvamuistendeil
Novell "Carmen" on Hispaania aineline lugu vabadusest
ja armastusest. Caremenis nagu ka teistes Mérimée
tegelastes ilmneb palju vastuolulist: headus ja kurjus,
alatus ja suuremeelsus.
"Carmen" annab hea ettekujutuse Mérimée loomingu
omapärast ja stiilist. Ühelt poolt romantismile
iseloomulikud tugevad karaktereid,kuumad kired,
eksootika, nõidus, ebausk, röövlid, salakaubavedajad,
mustlased, teiselt poolt tõetruu esitus, asjakohased
kommentaarid, kõrvalpõiked ajalukku ja keeleteadusse.
Mérimée novellidele on omased psühholoogilisus ning
analüüsi sügavus ja usutavus.
Autori tähelepanu keskmes on alati inimese sisemaailm
oma võitluste, langemiste ja uuestisünniga.
Mérimée looming paneb kaasa elama ja loob
psühholoogilist pinget, teisalt aga võlub jutustuse ja
kirjelduse pastelltoonidega.
Kasutatud kirjandus
Õpik
Vikipeedia
Merime elulugu ja looming
Sarnased õppematerjalid
2
odt
Prosper Merimee
Prosper Mérimée
Prosper Mérimée
Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse
kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.
Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber
Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja
oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat
3
docx
Merimee Colomba- minu kokkuvõte
Prosper Merimee ,,Colomba"
Prosper Merimee ( 1803- 1870) sündis Pariisis, kuid ta vanemad, kes olid mõlemad
kunstnikud, pärinesid Normandiast. Ka Merimee oli andekas joonistaja ja maalija ning töötas
küpses eas muinsuskaitseinspektorina. Amet võimaldas tal palju reisida ja peale reisikirjade
on paljud tema novellid (,, Carmen") seotud rännakuil nähtu ja kuulduga või antud isegi
teadlase jutustusena. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma
esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. Tema jutustustes leiab
paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele
seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1840. aastal
kirjutas ,,Colomba ,, ja 1842 kirjutas ,,Carmeni". Teise keisririigi ajal saab ta senaatoriks ja on
tihedalt seotud õukonnaga. See pigem küll keiserlik soosing mõjub Merimee loomingule
halvavalt, ta tõmbub kirjanduselust taga
3
doc
Romantism ja loojad
Esimesel
perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle
proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige
väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased",
"Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure
tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul.
Poliitilistelt vaadetelt oli Walter Scott konservatiiv. Ta suhtus kriitiliselt inglise ja soti rahvamasse rängalt rõhuva, rööviva ja
laastava kapitalismi kiiresse arengusse. Reas teostes lähenes Walter Scott ajaloo mõistmisele klassidevahelise võitluse
seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid