Dostojevski elu ja looming (0)

Dostojevski elu ja looming
Sündis vaese arsti perekonnas. Isa poolt pärines põlisaadlike suguvõsast. Suguvõsa oli vahepeal kaotanud tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Ema poolt Moskva kaupmeesteringist. Isa oli keevaline , ihne ja kohutavalt sünge. Ema on jällegi haritud, religioosne, hellatundeline. Isa kasvatab kaks venda, kasvatab oma lapsi kohutavalt rangelt . Dostojevski on oma elu lõpuni väga sügavalt religioosne. Kujuneb keeruliseks tegelaskujuks. Õppisid Moskva aadlipansionis pärast kodukoolitust. Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe Inseneri kooli, kardavad halvasti õppida oma isa ranguse tõttu. 1837 .a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu.
1844 "Eugenie Grandit"
1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, nimelt hakkab Dostojevski seletama inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkab arutama teema raha ümber. Esikteos saab tohutuls hea vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama . Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige.
Petraševski 1847.a., ühineb selle rühmitusega. Peterburis tuntud õigusteaduste kandidaat. Ta oli nihilistlike vaadetega, väga boheemlaslik. Seletab ära kaks mõistet: sotsialism ja kommunism. Tema majas käib koos Peterburi edumeelne noorkogu. Dostojevski võttis ka nendest reedestest kogumistest osa, luges 1849.a. välja tulnud Gogoli kirja. Selles grupeeringus hakkab käima üks üliõpilane, kes on tegelikult salapolitseinik. 23. aprillil , 1849.a. arreteeritakse enamus noori seal, kui Dostojevski loeb ette Gogoli kirja.
Missugune on teie meelest inimene? - Omakasupüüdlik.
Mis on teie meelest elu põhiväärtused? - Edu.
Mis on inimese elueesmärk? - Paljuneda ja õndsust saavutada.
Kuidas selleni jõuda? - Relatiivne .
Pöördus Peterburi tagasi pärast sünnitööd. Ilmub kaks teost: "Märkmed surnud majas" ja "Alandatud ja solvatud". 1864a. "Ülestähendused põranda alt". Inimese põhiolemuseks on "ma tahan teha nii, nagu ma ei taha."
Rodion Raskolnikov - Vaene aadlik.
Sonja Marmeladov - Iseloomustab Peterburi perekonna olukorda. Raskolnikov usub, et inimesed ei ole mõeldud tapmiseks. Raskolnikov rääkis kuritöö ülestunnistamise kohta.
Dostojevski ei jaga inimesi positiivseteks ega negatiivseteks.
1868.a. kirjutas romaani " Idioot ". Dostojevski variant uuest inimesest.
Lev Mõškin - Lõvi hiir. Põeb epilepsiat. Vürst, väga vanast aadlisoost, kes juba lapsena on nõnda haige olnud, et on enamiku oma elust veetnud Šveitsis raviasutuses. Arstid on tunnistanud ta terveks, tuleb Venemaale tagasi. See sama vend saab kaupmehe pojaga tuttavaks(Rogožin), kes on vürsti vastane.
Kindral Japantšini perekond - Naine ja kolm täiskasvanud tütart. Mõškini ainsad sugulased. Käitub nõnda, et isegi teenrid peavad teda imelikuks. Käitub teenriga nagu omasugusega. Hingelt väga puhas, puhta lapse hingega. Kui üldse on maailmas keegi, kes on rikkumata ja puhta hingega, siis on see laps.
Dotski kardab oma armukest ja tahab teda maha müüa. Dotski rõõmuga annaks kellelegi suure hunniku raha, kes võtaks Nastasja Filippova ära ta juurest. Mõškin on ainuke, kes näeb selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõškin saab aru, et Nastasja on psüühhiliselt haige naine. Kui ta palub ta kätt, siis Natasja põgeneb hoopiski Peterburist koos Rogožiniga Moskvasse, sest ta tunneb, et ta ei peaks vürstile haiget tegema. Nõnda jääbki Nastasja kahe mehe vahele tilbendama. Kord Rogožini juurde, kord vürsti juurde. Armastab mõlemaid. Rogožini armukadedus viib ta selleni, et ta üritab vürsti tappa. Rogožin tapab Nastasja. Mõškin tuleb, kellele on Rogožinile oma tegu üles tunnistada, kuid Mõškini jaoks on see juba liiga palju. Ta läheb hulluks, nüüd on ta idioot. Viiakse tagasi Šveitsi ja sinna ta ka jääb. Inimesele on omane enese-hävituslik käitumislaad. Elu mõte seisneb kannatuses ja tões.
Dostojevski abiellub ta tuberkoloosi põdeva naisega, kuid aastal 1867.a. abiellub oma sekretäriga(Vana naine suri). Üks poeg ja üks tütar, on mängur ja võlgnik. Ei leia väga kirjastajaid, kes tema romaane trükkida tahaks. Tema vend Mihhail, ka too suri noorelt, tema võlad ja pere jäid Dostojevski hoolde ja kaelale. Korduvalt ähvardab teda võlavangla. Tema teine naine suudab neid majanduse asju nõnda ajada, et rahaline olukord aina paraneb ja 1877.a. ostavad nad endale päris oma maja. Dostojevski sureb ka tuberkoloosi.