Ilja Repin (1)

Iseseisev töö
Koostaja: Kristina Tepper
2011
Ilja Jefimovits Repin sündis 5. augustil
1844 Venemaa Keisririigis Harkovi
kubermangus Tsugujevi nimelises
väikelinnas ohvitseri pojana.
Joonistamis ande avastas ta juba
varakult ja sai abi kohalikelt kunstnikelt.
19aastasena sõitis Repin Peterburi,
kus proovis sisse saada Peterburi
Kunstide Akadeemiasse. Aga see katse ei
toonud talle edu kuna ta ei tundnud
klassikalise joonistamise saladusi.
Seega ta asus erakooli, kus oli
õpetajaks Nikolai Kramskoi.
Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks
kuud hiljem kunstiakadeemiasse
vabakuulajaks.
Esimese kursuse lõpus sai ta maali
"Eremia leinab Jeruusalemma varemetel"
eest kõrgeima hinde ja võeti vastu
üliõpilaseks.
Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872.
aastal autasustati teda
evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre
elluäratamine" eest suure kuldmedaliga.
Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele
välisreisile akadeemia kulul.
Aastal 1872 abiellus Repin Vera
Aleksejevna Sevtsovaga.
1873. aastal reisis ta akadeemia
stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega
mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja
töötas 1876.
aastani Pariisis. Venemaale naasmise järel
reisis ta perega Tsugujevisse, seejärel asus
elama Moskvasse.
Aastal 1887 lahutas Repin oma esimesest
naisest.
Tema juurde jäid elama kaks vanemat
tütart, Vera ja Nadja. Noorem tütar Tanja ja
poeg Jura jäid emaga.
Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredviznikutest. 1888. aastal
tuli ta küll tagasi, kuid lahkus lõplikult ühingust 1890. aastal. Ta
süüdistas ühingut bürokraatias ning ei suutnud nõustuda
uuendustega põhikirjas.
Alates 1893. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii
professori kui ka direktorina.
Aastal 1899 abiellus Repin teist korda. Ta kolis elama naise
juurde, tolleaegse Peterburi linna lähistele Kuokkalasse
(praegune Repino Venemaa Leningradi oblastis), mis kuulus
pärast oktoobrirevolutsiooni Soome alla. Nõukogude valitsus
püüdis Repini asjatult kodumaale tagasi tuua.
Ilja Repin suri 29. septembril 1930. aastal Kuokkalas (tollases
Soomes, alates 1940. aastast kuulus Nõukogude Liitu) ning sinna
on ta ka maetud. 1940. aastal avati Kuokkalas kunstniku kodu
tema memoriaalmuuseumina.
Ilja Repin on mõjukamaid kriitilise
realismi esidajaid. Tegeles olustiku,
portree ja ajaloomaaliga.
Suure osa tema loomingust
moodustavad portreed.
Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja
progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi
(nt Lev Tolstoi, Nikolai Pirogov, Pavel
Tretjakov, Dmitri Mendelejev, Anton
Rubinstein, Mihhail Glinka, Valentin
Serov jpt).
Tähelepanuväärne on tema
joonistatud Modest Mussorgski portree
(pildil) (1881). Nimelt maalis ta selle mõni
päev enne helilooja surma.
Repin maalis arvukalt rahva elu
kujutavaid teoseid.
Tähelepanuväärseim ja kuulsaim neist
on "Burlakid Volgal" ( järgmisel slaidil ).
Burlakid Volgal (1873) Ivan Groznõi ja ta poeg (18701885)
Nadja Repina portree, kunstniku tütar
Tsarevna Sophia Alexeevna (1881)
Novodevitchy nunnakloostris (1879)
Vera Repina portree, kunstniku naine
T.A. Mamontava portree (1882) (1882)
Propagandisti arreteerimine Abramtsevi sillal (1879)
(18801892)
Õunad ja lehed (1897) Kalatüdruk (1874)
Ilja Repini loomingus on olulisel kohal
revolutsioonilise võitluse teema. Teosed
"Ei oodatud", "Koosolek", "Sandarmite
konvoi saatel" ja "Pihist keeldumine".
Tema ajaloomaalidest on tuntuim "Ivan
Groznõi ja ta poeg" ( eelmisel slaidil ).
Pariisis elades maalis ta etüüde Pariisi
eeslinnadest, tänavastseene, portreesid
(sealhulgas ka Ivan Turgenevi portree
(pildil)), kavandas ja maalis "Pariisi
kohviku".
Zaporoozlased Türgi sultanile kirja
kirjutamas (1891) Lev Tolstoi (1891)
Kunstniku tütar Pavel Tretjakovi portree
Sügisene bukett (1892) Sadko veealuses kuningriigis (1876)
"Burlakid Volgal" on Ilja Repini maal
aastast 1873.
Maali süzee tekkis 1868. aastal
jalutuskäigul piki Neeva kallast.
Kunstnikku rabas pilt elegantselt riietatud
jalutavast härrasrahvast ja
sealsamas lotja tirivatest burlakkidest.
Repin oli hüüdnud: "Missugune õudus!
Inimesed loomarakmeis!" Sealsamas tegi
ta ka oma esimese visandi.
Temaga kaasa jalutanud Fjodor
Vassiljevile visand meeldis, aga ta
soovitas Repinil sõita Volga äärde "tõelisi
burlakke vaatama". Vassiljev oligi selle
reisi algataja ja organiseerija.
1870. aasta aprillis sõitis Repin koos
Vassiljeviga Volga äärde, kus
tegi eskiise ja etüüde kavandatavale
maalile burlakkidest.
Maalil on kujutatud üksteist liival sammuvat meest, rihmad ümber rinna, kes veavad
lotja mööda jõge vastuvoolu. Kõige ees on kujutatud burlakk Kaninit. Kanin meeldis
Repinile kõige rohkem. Ta jättis mulje väga elutargast ja südamlikust inimesest.
Repinit köitis tema nägu, liigutused ning terve tema olemus. Kanini kõrval on
habemesse kasvanud Aguli Löömamees. Teisel pool Kaninit tirib lotja IlkaMeremees.
Meeste keskel on kujutatud Noor Larka, kes on haaranud kätega rihmadest, nagu
tahaks ta neid endalt maha raputada. Pildil on näha ka agaralt astuvat endist soldatit,
kellel ainsana on saapad jalas. Need on päris terved ning võib aimata, et sõdur pole
veel burlakieluga kohaneda jõudnud. Stassov:"Need üksteist meest, kes astuvad ühte
jalga, rihmad üle rinna, ja tirivad lotja, on tugevad ja mehised ­ murdumatud mehed".
Kunstikriitik Vladimir Stassov on ka öelnud:"Repin ei maalinud "burlakke" mitte
selleks, et vaatajaid härdaks teha või kutsuda esile kaastundeohkeid. Teda
vapustasid nähtud tüübid ja karakterid, temas tekkis vajadus maalida seda kauget
tundmatut vene elu, ja ta maalis niisuguse stseeni, millele võrdset võib leida
ehk Gogoli kõige hingestatumast loomingust."
"Burlakid Volgal" eksponeeriti ülemaailmsel kunstinäitusel Viinis ja tõi kunstnikule
üldise tunnustuse.
Pilt asub hetkel Peterburis Vene Riiklikus muuseumis.
Maal valmis aastatel 18841888.
Maal räägib Vene revolutsiooni
aegadest, kus on kujutatud üllatunud
perekond pagendusest tagasi tulnud
pereliikmest.
Maal on üks Repini paremini
väljendatud sotsiaalse vaatenurga alt
teos, mis iseloomustab
Peredvizhnike liikumist.
Maal asub hetkel Tretjakovi galeriis
Moskvas.
Maal valmis aastatel 18801883.
Töös on näha viha, agressiivsust ja massi
mis kannab kuulsa Kurski Leedi ikooni
kodust Korennaya kloostrisse, mis asub
Kurski lähedal LääneVenemaal.
Repin kommenteeris oma tööd, kui soovi
rõhutada nii riigi kui ka kiriku kuritarvitatavaid
pooli.
Paljude arust kuvab maal suurt pinget
rahvuslikkuses.
Maal asub hetkel Trethakovi galeriis
Moskvas.
Repin alustas pildiga 1880 ja lõpetas
1891.
Pildil kujutatakse Ukraina kasakate
valitsust.
Aleksander III ostsis selle maali 35 000
rubla eest, tollel ajal suurim summa mis
oli vene maali eest välja antud.
Maal asub hetkel Vene Riiklikus
muuseumis Peterburis.
Maal valmis aastal 1885.
See maal on Repini üks psühholiigiliselt
tundlikumaid maale.
See kujutab Ivan Julma, kes embab
enda poega, kelle ta oli tapnud.
Maal asub hetkel Tretjakovi galeriis
Moskvas.
Maal valmis 1903 aastal.
1903 aastal oli Repin Vene nõukogu
poolt määratud maalima ametlikku
Riiginõukogu istungit 7. mail 1901
( mälestades 100. aastapäeva selle
asutamisest ).
Maali mõõtmed on 400cm x 877cm.
See maal on Repini üks
grandoossematest töödest.
Maal asub hetkel Vene Rahvuslikus
muuseumis Peterburis.
http://www.abcgallery.com/R/repin/repin.html
http://www.russiaukrainetravel.com/ilya
repin.html#theydidnotexpecthim
http://et.wikipedia.org/wiki/Ilja_Repin
http://www.bibliotekar.ru/kRepin/
http://et.wikipedia.org/wiki/Burlakid_Volgal