GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äri...
Ökoloogilised globaalprobleemid 1)Toidupuudus-enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda är...
1.teema: Majanduslik globaliseerumine ehk üleilmastumine 1. Selgita lühidalt, mida tähendab majanduslik globaliseerumine? Vt. Õpilaste materjalid on üleval siin: http://1maailm.ee/gm/ ja CD lk. 126-130 Riikide majandused on aina rohkem teineteisega seotud ja mitmed firmad pakuvad tooteid ja teenuseid mitmes eri riigis. Majanduslik globaliseerumine hõlmab 4 valdkonda: 1) Kaupade ja teenuste vool üle piiride -tooteid,tooraineid,poolprodukte ja detaile ostetakse teistest riikidest sisse 2) Raha ringlemine üle maailma- makseid on võimalik teostada erinevate pankade vahel üle maailma 3) Tööjõuliikumine üle piiride- inimesed lähevad teistesse riikidesse tööle ja võivad palga saata oma kodumaale 4) Rahvusvahelised korporatsioonid- paljud firmad ja organisatsioonid töötavad rahvusvaheliselt ja ostavad tütarettevõtteid teistesse riikidesse 2. Too näiteid (vähemalt 3), mis võimaldab/soodustab majanduslikku globaliseerumist (ehk tänu m...
POLIITILINE GLOBALISEERUMINE Teemad: 1. Rahvusvaheline koostöö 2. Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 3. Relvastatud konfliktid 4. Migratsioon ja pagulus 1. teema: Rahvusvaheline koostöö 1. Loe lk. 67-70 ja pane kirja umbes 7 lauset, mida uut siit teada said. On loodud selline Maailma Toiduprogramm, mis tegeleb nälja leevendamisega üleilmsel tasandil ning mille peakontor asub Roomas. Keskmisel pakub see abi umbes 90 miljonile inimesele aastas. Selle programmi eesmärgiks on näljahädade ja alatoitumise kaotamine. Aafrika Liidu rahuvalvemissioon Somaalias ehk AMISOM-i ülesandeks on toetada üleminekuvalitsust ja selle struktuure, tagada riigis julgeolek, koolitada Somaalia sõjaväge ning tekitada turvaline keskkond humanitaarabi kohaleveoks, ühendus kaitseb Somaalia mässurühmituse al-Shabaabi eest. Loodud on ka ÜRO Pagulasorganisatsioon mille ülesandeks on põgenike toetamine ja kaitsmine üle maailma. Oxfam on 15 kodanikuühenduses...
Happesademed Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kerlin Sepp Mis on happesademed? sademed mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. o vihmad, lumi, udu o maapinnale sadestunud õhus olevad tahked ja gaasilised ühendid Kuidas tekivad happesademed? Happevihmad tekivad peamiselt vääveldioksiidi (SO2) ja erinevate lämmastikoksiidide (NOx) reageerimisel vee, hapniku ja muude ühenditega. Tulemuseks väävel- ja lämmastikhape. Mis põhjustab happesademeid? Fossiilsete kütuste põletamine Vulkaanid Äike Põlengud Mõju loodusele Taimede kahjustumine Loomade hävimine Veekogude ja mulla hapestumine Mõju inimestele Hingamisteede kahjustused Ajukahjustused Probleemid neerudega Mõju arhidektuurile Kahjustab skulptuure (nö. rõugearmilised skulptuurid) Kahjustab ajaloolisi ehitisi Lagundab lubjakivi Metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendus probeelmile Ökonoomsemad sõidukid M...
Maailmamere reostus Luunja Keskkool Agne Pastik 11.klass Üldiselt Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre Prügi maailmameres. Maailmamere hapestumine Sureb palju loomi, linde Põhjused Heitveed Prügi sattumine merre Kemikaalid Väetisreostused Naftatankrite lekked Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine Piirata CO2 sattumist õhku Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped ÜRO mereõigu...
Happesademed Olemus - Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Teke - Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Tagajärg - Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelise...
Jätkusuutlik areng mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegev...
Inimõigusi reguleerivad kokkulepped Hanno Küng Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tas...
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
Kaevanduste ja karjääride rajamine • Nii suletud kui ka tegutsevad kaevandused ja karjäärid on avaldanud ja avaldavad ka edaspidi tugevat mõju keskkonnale. Probeleemi tekkepõhjused • Maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni šahtide kohal, langatusi. • Langatused täituvad veega. • Tuhamägedes lahustunud osakesed võivad valguda laiali , hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. • Maapinna soostumine Tagajärjed • Muldade hävimine • Põhjavee taseme alanemine, kaevude kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine pe...
Happevihmad Mis on happevihm? Happevihm on see, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuidas tekivad happevihmad Happevihmad moodustuvad, kui mitmesugused saasteained (SO2, CO2 jt) lahustuvad vihmavees ning tekitavad happed. Tuulega levib saastunud õhk suurte vahemaade taha ja nii sajab happevihma ka paikades, mis asuvad tööstusrajoonidest väga kaugel. Happevihmade kahjulikkus Happevihmad kahjustavad tugevasti loodust. Eriti tundlikud on hapete suhtes okaspuud. Happelised sademed kahjustavad aga ka mitmesuguseid ehitisi ja skulptuure Huvitavad faktid Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4 5,6 pH Sidrunimahla happesus on 2 pH, tomatimahlal 4 pH, kohvil 5 pH 50 70 % happelisest reostusest on pärit USAst ...
Maailma Kalandus 1. ) Maailma kalapüügi liigid. 1.1. ookeani püük. kalavarud ei paikne keset ookeani vaid nad on suhteliselt ranniku lähedal. Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Mee...
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linn...
1) Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel, Versailles'i süsteem, rahvasteliit, konverentsid ja kokkulepped. Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel- 1879-Saksamaa ühendamine 1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. 1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit: · Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis...
Rahvastikupoliitika Maailmas toimub pidev sündimus ning suremus. Iga sekund sünnib, ning lahkub meie hulgast inimesi. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see jätkuvalt kasvab. Kõige sellega kaasnevad mitmed erinevad probleemid, ning küsimused. Kas meie planeedil on ikka piisavalt ressursse, kuidas saab hakkama järgmine põlvkond, kuidas tõsta sündimuse arvu, ning madaldada suremust? Samuti on sündimus ning suremus seotud tihedalt rändepoliitikaga. Kuidas siis riigid mõjutavad sündivust? Erinevates riikides on erinevad seadused, näiteks lastakse osades riikides abielluda üsna noortel, teistes võib olla jällegi kätte saadav rasestumisvastased vahendid ning lausa abort. On erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, samuti soodustusi töötamisel, teenusid aga ka trahve ning muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on aga kasutusel mi...
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju. Teadlased külastavad äärmistel vajadustel, et vaadata kuidas loodusmaastik areneb ilma inimeseta. Eestis on Lääne-Eesti saaresti biosfäärikaitseala. Bioloogiline mitmekesisus tähendab maakera erinevate taimede, loomade, seente ja mikro-roganismide liikide ning nende elupaiga paljusust Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda liigirikkam on selle ala elustik Osa liike asustavad vaid mingit...
6. STANDARDID JA STANDARDISEERIM INE STANDARDID Standardid on dokumenteeritud kirjalikud kokkulepped, mis sisaldavad tehnilisi iseloomustusi ja teisi täpseid kriteeriume, mida kasutatakse järjekindlalt kui reegleid või definitsioone kindlustamaks materjalide, toodete, menetluste ja teenuste vastavust neile seatud eesmärkidele. Standardeid võtab vastu standardiseerimisega tegelev valitsusasutus ja -organisatsioon või mõni muu selleks delegeeritud õigustega organ Rahvusvaheliste standardite tähised Rahvusvahelise standardiorganisatsiooni ISO koostatud standardid on tähisega ISO. Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni IEC koostatud standardid on tähisega IEC. Nende kahe koostöös põhiliselt infotehnoloogia ühendkomitees JTC-s valminud standardid on tähisega ISO/IEC. Rahvusvahelise standardi kavandi tähiseks on DIS, lõpphääletusele mineva kavandi tähis on FDIS. Standardi tähisele järgneb standar...
Happesademed Detsember 2005 1 Teke · Keskkonna saastumine happeliste oksiididega Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine · Transport · Tööstus · Olme Detsember 2005 2 Teke Detsember 2005 3 Happesademete teke üldine skeem Detsember 2005 4 Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga: SO2+H2O ->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 2NO+H2O->HNO3+HNO2 · Tagajärg: happesademed Vihm Lumi Detsember 2005 5 Gaaside päritolu Detsember 2005 6 Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7 Hapestumine Euroopas · Esimesena täheldasid hapestumise märke r...
1) Globaalprobleemid, nende kirjeldus, põhjused, lahendused 1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid. Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluv...
§3.1 Inimsuse vastaste kuritegude juured. 1. Kas agressiivsus on inimkonda iseloomustav tunnus või erand? tunnus 2. Kuidas ühiskonnas maandatakse agressiivsust. (Nimeta 4) Karnevalidega, spordiga, sõjaga ja kuritegevusega. 3. Kas võitlus kuritegevuse vastu võib olla ka vägivaldsuse avaldus? Jah 4. Nimeta XX sajandi vägivallaideoloogiaid. Too näiteid, kuidas need ideoloogiad rakendasid vägivalda. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, mauism. Kõigis ilmneb juhikultus, indiviidi täielik allutamine kollektiivile ehk valitseva võimuorganisatsiooni tahtele, vabaduse piiramine või puudumine ja ühiskondlik sallimatus 5. Millist vägivalda võib nimetada inimsusevastseks kuriteoks? (Too välja tunnused) Mõrvamine, rüüstamine, küüditamine, hävitamine jne 6. Kas tänapäeval on olemas vägivaldseid ideoloogiaid ja riike, millised panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid? Too näiteid. Jah, on...
Kool Klass Nimi Referaat „Jätkusuutlik areng“ Juhendaja: Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Jätkusuutliku arengu mõiste................................................................................3 1.1 Põhimõtted:.................................................................................................. 4 2.Jätkusuutlik areng maailmas...............................................................................4 2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks............4 2.1.1 Maailm.................................................................................................... 4 2.1.2 Euroopa Liit............................................................................................ 5 Euroopa Liidus...
Plii (Pb) ja kaadmium (Cd) SINU NIMI AASTA JA KOOL Eesmärgid Pb ja Cd üldiseloomustus Keskkonda sattumine Elemendi jõudmine organismi Mõju elusolenditele Kuidas vähendada negatiivset mõju Üksikisiku tasandil Riigi tasandil Nr. 82. Pb. Plii. Plumbum. Seatina. Raskmetall Paljudes mineraalides (PbS galeniit) Väga pehme Neelab rad. Kiirgust Keemiliselt suht. püsiv Tekib pidevalt juurde Kasutatud juba 8500 a.t.(arh. leid Türgis) Trükitehnikas! Nr. 48. Cd. Kaadmium. Cadmium. Raskmetall Koos Hg ja Pb kõige mürgisem metall Maagis enamasti sulfiidina (sfaleriit, (Zn,Fe)S) Moodustab rikkalikult erinevaid ühendeid sh kompleksühendeid orgaaniliste ainetega. 1817, tsingi karbonaatide lisand 1 m = (Cd) x 1,553,164.13 (1927; Kr) Keskkonda sattumine Cd Pb Värvid (valge, punane Värvid (punane, oranz, ...
Kalandus ja vesiviljelus on majandusharu, mis on seotud Kasvab : Amazonase madalik, Kongo jõgikond, Indoneesia, kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha A...
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Mis on säästev areng? Säästev areng- sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel. Keskkonnapoliitika olulised valdkonnad: Ø Keskkonnakorraldus Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka...
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
1. Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85? Külm sõda demokraatlike riikide ja sotsialismileeri vahel jätkus ja tingis lokaalseid konflikte kolmandates riikides. Külm sõda avaldus kõigis vormides majanduses, poliitikas, ideoloogias, sõjamajanduses jne. Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas. Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega algasid poliitilised kriisid maailmas. Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult reziimile. 1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted: - Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse. Kriisid tervnesid,...
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk ork...
EKSAMIKS KORDAMINE:.................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:.............................................................................................
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulk...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Adding value“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Artikkel „Adding values“ räägib sellest kuidas alanenud transpordi-, kaubanduse- ja side kulud on võimaldanud ettevõtetel oma tootmisliini geograafiliselt kildude kaupa laiali jaotada. Mitte ainult ei toimu tootmine nüüdsest erinevates rajatites, vaid sageli asuvad tootmishooned erinevates riikides. Seda tüüpi tootmine, mille tulemusena liiguvad kaubad ja teenused riigiti läbi tarneahela, on peamine põhjus miks globaalne kaubandus on nii tohutult arenenud. Väärtus lisatakse tootele igas riigis mis osaleb tootmisketis. Sellist protsessi nimetatakse vertikaalse kaubanduseks või vertikaalseks spetsialiseerumiseks. Autor toob välja ka ...
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. Üldist osoonikihi kohta Osoon on hapniku allotroofne modifikatsioon. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. ...
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,...
Näiteid igapäevaelust, kuidas saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule (Põhjendus!) Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas rahvastevahelises koostöös, mille käigus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse rahvastevahelised kokkulepped. Üheks oluliseks raamdokumendiks on Rio de Janeiros 1992. Aasta ÜRA keskonna- ja arengukonverentsil 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Kuidas saaks selline asi üldse alguse? Et üksikisik üldse alustaks kaasa aitamist, tuleks parandada inimeste hoiakuid ja arvamusi keskonnasäästliku eluviisi suhtes. Rahvas peaks aru saama, et kui loodusest ei hoolita, ei ole meil varsti enam maailma kus elada. Iga päev reostatakse meeletult õhku ning metsanurkasid. Austus looduse vastu on peaaegu null. Kui hakatakse austama ühiskonda, on meil ees suur ja uhke tulevik, kus kõik on balansis. ...
Geograafia Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikku mõjutavad sündimused, suremused ning sisse-ja väljaränded. Samuti ka majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse maailmas nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele, kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid. Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Pe...
1. Ülerahvastumine: Inimeste arv kasvab aastaga 76 miljoni võrra.Põhjusteks on suremuse langus,teaduste areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv, religioossed ja kultuurilised tõekspidamised. Lahendamine: pereplaneerimine,teavitamine rasestusvastastest vahenditest,laste arvu piiramine, naisõiguste suurendamine, hariduse võimaldamine lastele. Toidupuudus. Põhjused: Aafrika maaalad põllumajanduseks kõlbmatud. Inimeste asumine viljakatesse piirkondadesse on seal põhjustanud metsade hävimise, ülekarjatamise,kõrbete leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise. Erosioon: tuule või vee mõjul pinnase sette ärakanne, misviib mulla viljakuse vähenemisele ning kõrbestumisele. Põhjustavad: paduvihmad, tu...
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav töö...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng referaat Õppeaine: Ühiskonnaõpetus Klass: 12. C kl. Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Marika Kaasik 2010-11-21 1 Sisukord Sissejuhatus: Mis on jätkusuutlik areng? lk 3 Jätkusuutlik areng maailmas ja rahvusvahelised kokkulepped lk 4 Eesti jätkusuutlik areng lk 5 Kokkuvõte lk 6 Kasutatud kirjandus ...
Liisa Juhkam TASB 41 Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi direktiividest Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie elukvaliteeti. Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine, lepingud teiste riikidega, abifond Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära, vähendada reostust ning edendada säästvat veekasutust Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised kokkulepped...
HAPPEVIHMAD Kuigi piiratud aladel tunti hapestumist juba mõned aastakümned tagasi, tõstatati happeliste sademetega seotud temaatika ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja 1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel Euroopas ja 1960....
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne jätkusuutlikus sisaldab selliseid aspekte, nagu: avalik...
Tallinna Majanduskool Kodune kontrolltöö I Rahvusvaheline turundus Koostanud: Liisi Nigul Rühm: Turundus II Tallinn 2012 Iga õige vastus annab 3 punkti. Kokku maksimaalselt 30 punkti. Anna lühike, konkreetne vastus. Kirjuta arusaadavalt. 1. Mis on globalne firma (GF)? Globaalne firma käsitleb maailma või tema põhiregioone tervikuna ning pakub standardset toodangut kõikjal ühesuguste tootmis- ja turustusmeetoditega. Multinatsionaalse ja iseäranis globaalse turundusega tahetakse saavutada sünergiat ja mastaabisäästu. 2. RT ja siseriikliku turunduse põhilised erinevused? Rahvusvahelise turunduse eripära seisneb selles, et tooteid turustatakse väljaspool oma riigi piire ning seetõttu tuleb arvestada igale sihtturule iseloomulike tunnustega. Peamised RT ja siseriikliku turunduse erinevused on järgnevad: · Kodumaisel turul on üks keel, rahvus ja kultuur aga r...
Tartu rahu - piiri kujunemine Olles läbi tunginud eesti vabadusvõitlejaid toetanud vene valgekaartlastest koosnevast Judenitsi juhitud Loodearmee rindest, oli enamlastel Eesti vastu kogunenud ülekaalukas vägi- nimelt kaks armeed ligi 160 000 mehega. 1919. aastal marssis see vägi Narva, kus novembris ja detsembris toimusid Vabadussõja ägedaimad lahingud. Pärast septembris Pihkvas toimunud esimeste Eesti-Vene rahukõneluste luhtumist üritasid enamlased nüüd uue pealetungiga sundida Eestit vastu võtma halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist...
Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: Tartu 2016 Sisukord Mis tähendab jätkusuutlik areng?.......................................................................3 Mida hõlmab endas säästev areng?................................................................4 Jätkusuutlik areng maailmas.............................................................................. 6 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped..........................................................8 Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 14 ...
Ingrid Lembavere Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurili...
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
Tallinna Polütehnikum Looduskaitse Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Saku 2010 Sisukord 1. Looduskaitse mõiste ...........................................................................................................lk 3 2. Looduskaitse eesmärk ........................................................................................................lk 3 3. Seire ................................................................................................................................lk 3-4 4. Looduskaitse vajab .............................................................................................................lk 4 5. Looduspargid ..................................................................................................................lk 4-5 6. Looduskaitse liidud ..........
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud...
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
