Kaupmehed Kes olid kaupmehed? · Kaupmehed olid kauba toojad. Kaupa toodi vajaduse korral teistest riikidest. · Kaupmehed kuulusid gildidesse. · Gildid- Olid kaupmeeste hendused. Kaupmeeste oskused · Kaupmeestel oli vaja oskusi. · Nad pidid oskama · Võõrkeeli · Ennast kaitsta · Ja pidid tundma võõraid olusid. Kartograafia · 14.-15.sajandil andsid reisid ja meresõidud tõuke kartograafiale. · Kartograafia- Kaarditeadus · Neid kaarte vajasid enamasti kaupmehed. Kontori kaupmehed · 15.-16.sajandil hakkas järjest rohkem tekkima kontori kaupmehi. · Nemad kauplesid agentide kaudu.
Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujunes välja XIV sajandil. Sellel oli ka võimuorgan hansapäev. · Tsunft Käsitööliste vennaskond, Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk Gildidesse. · Gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas, ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ja peamiselt käsitööliste väikegild. · sedööver Kui õpipoiss oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 2. Teemad · Linnade tekkimine LääneEuroopas · Keskaegne linn ja linna kodanikud · Keskaegne kaubandus ja käsitöö
Elu keskaegses linnas Barbarid hävitasid Rooma riigi. Osa Rooma linnad purustati, osa hääbusid ise. IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Euroopas kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Need uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnade tekkimist soodustasid ka linnade pidev rüüstamine, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Keskajal sõideti Lääne-Euroopasse mööda merd. Merereis kaasnes suure ettevalmistuse ja riskiga. XII - XIII sajandil oli Euroopas kaks tähtsamat sise...
Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed
kõrgrenessanss.renessanssliku maailmavaate aluseks oli humanism.humanismi ajal hinnati tarkust,isu,julgust,jms. Humanistide ideaaliks oli ükskõik kes,kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Rüütlimoraal ja renessansiinimesed olid erinevad rüütlimoraal:oluline oli kuidas ja milliste vahenditega eesmärk saavutatakse. Renessansiinimese moraal:oluline oli saavutada eesmärk olenemata viisist ja vahenditest. Kui keskajal kuulusid kunstnikud käsitööliste tsunftidesse ja gildidesse, siis renessanss tõstis nad poeetide ja teadlaste hulka. Esimene suurmeister 15saj. Itaalia arhidektuuris oli F.Brunelleschi. Brunelleschi oli kullassepp, arhidekt ja skulptor,ehitas teatrimasinaid ja tegeles teooriaga,mis käsitles ruumilisuse tekitamist tasapinnal. Seda õpetust oli vaja isikutel, kes tegelesid arhidektuuri- või kunstiga. Plazzotüübi looja oli Leon Battista Alberti. 1401.a. Korraldati parima kunstniku leidmiseks võistlus,mille võitis Lorenzo Ghiberti. Järgmisel
1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket. Tänu tihedale kaubavahetusele tekkis ka rahamajandus ning linnad muutusid jõukamateks. Nii
1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam Linna juhtisid sakslased Linnas oli raekoda Tähtsaim tegevusala oli kaubandus Kaupmehed koondusid gildidesse Gildi kuulusid meistrid Meistri saamiseks oli vaja olla õpipoiss ja sell
vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks.
käsitöötoote tegemisele, uus ühiskonnakiht - kaupmehed - 7. Võrdle keskaegset ja tänapäeva linna! (suuliselt) 8. Kaubateed Euroopas keskajal: vt kaart õpik lk 84 9. Kästitöö keskajal: tsunftid ja gildid, tee õpipoisist meistriks! Tsunftid ja gildid: Linna käsitöölised koonduseid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid omakorda koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Ühes linnas oli tavaliselt suurgild rikastest ja väikegild käsitöölistest. Tee õpipoisist meistriks: Kristlik abielu, õpiaeg kestis kuni 10 aastat. Alustati lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri, sageli ka viimase proua käsialune. Kui õpipoisiaeg otsa sai, algasid rännuaastad. Tuli valmistada meistritöö ehk sedööver.
Suurgildi kõrval olid veel käsitöötsunfte ühendavad Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Viimasesse kuulusid ka lihtsamad ametid . Suurgildi kuulusid rikkas kaupmehed. Suurgildi maja oli raekoja järel suuruselt teine ilmalik ehitis linnas - ka see on märk kaupmeeste jõukudest. Praegu paikneb Suurgildi majas muuseum, kus võib näha ehitist raudrüüst, keskaegse kirjutaja tuba ja palju muid vanu asju. (Palamets 1982) Kaupmehed koondusid erilisse ühingutesse – gildidesse. Gildi liikmed allusid gildiseadustele, kuid võisid alati arvestada ka gildi toetusega Tallinnas. (Hergauk jt. 2007) Meistrid, sellid, õpipoisid Tsunfti põhikiri ehk skraa nägi ette, kuidas nooruk omandab vajalikud oskused, et saada lõpuks käsitöömeistriks. Mitte iga soovija ei pääsenud ameti õppima. Selleks pidi sündima “kristlikust abielust ja ausatest vanematest’’. Lihtsamate
vaid vähesed. Linnarahva väärtushinnangud erinesid maarahva omadest. Rahamajndus väärtustas omakasu ning tegutsemist iseenda huvides. See tõmbas nähtamatu joone linnarahva ja maarahva vahel. Nagu riigielu juhib valitsus, juhtis keskaegset linna raad, mis oli asendus nõukogule. Rae liikme staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama kinnisvara linnas ning elatist teenima kaupmehena. Ka käsitöölised organiseerusid ametite kaupa ühingutesse – gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile ja määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Kesaegsetes linnades oli ka riigile omane hierarhia. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige
Hansa liidu poliitikat reguleeriti ja töötati välja nn hansapäevadel. Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli, Keskajal suhtuti kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha. Samas tuauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmehed koondusid organisatsioonidsees: gildidesse ja vennaskondadesse. Kaupmeeste käes oli kogu võim linnades. Käsitöölised aga koondusid erialade kaupa kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Seda tingid käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraaa. Käsitöölised õppisid ametit mitu aastat, algul õpipoisina, siis sellina ja lõpuks said nad meistriks. Linnaõigus ei pidanud naist mehega võrdväärseks ja tavaliselt olid naised oma isa või mehe eestkoste all
Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida. Igapäevaselt tegeldi käsitöö ja põlluharimisega. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Müra oli tänavatel kõva, majades töötasid käsitöölised, kes olid peamiselt mehed, kuid villatöötlemise ja kangakudumise alal töötas ka palju naisi. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonitesse ehk gildidesse. Pimeduses ei saadud töid jätkata ja nii kui läks pimedaks tõmbuti majadesse ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Söögikombed erinesid päris palju praegustest kommetest, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste
sest valitsejad vajasid kaupu ja raha.Samas tauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmeeste jõukus tagas neile kõrge ühiskondliku positsiooni ja mõjukuse. Paljudes Euroopa linnades kujunes kaupmeeste ladvikust, kelle käes olid suured rikkused, ja linna valitsev kiht. Mõju ühiskonnas Olgugi, et neid oli vähe oli nende käes kogu võim linnas. Eriti suure majandusliku ja poliitilise mõjukuse saavutasid kaupmehed Itaalias. Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse. Need olid linna mõjukaimad ühingud. Mõju ühiskonnas Gildid kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoimingud, meelelahutusi ja vastastikust abistamist. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri ja atribuutika, samuti oma maja kooskäimiseks. Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist. Elustiil Kaubandusest saadud kasumi võis kaupmees
PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed käsitöölised kuulusid gildidesse ja tsunffidesse. Räägiti saksa keelt. Eesti Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud linnad halval järjel, kuna kaubandus euroopaga käis riia ja peterburi algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa
Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest sellega uuenes ka rahvas ise. Arvan, et keskaeg ei ole tähtsaim aeg Eest ajaloost. Negatiivsusi oli palju ja positiivsusi vähe, kuid suured
lina, vahendati Venemaalt tulnud kaupu ning imporditi luksuskaupu ja soola. * Linnas oli tähtis koht ka käsitöölistel. Kaupmehed olid koondunud gildidesse, käsitöölised vastavalt tegevusalale tsunftidesse. Tsunftikorraldus säilis eesti linnades kuni 19. Sajandini.
3. Võrdle ühiskondlikku korraldust linnas ja maal. Kummal juhul on võimalik rääkida suuremast demokraatlikusest? Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud. Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu. Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.
Põllumajanduses toimus murrang, tänu millele sai võimalikuks linnade varustamine toiduga ja seega ka elanikkonna kasv ning siirdumine maalt linna. See tõi omakorda kaasa kaubanduse taaselustumise ja tööjaotuse linnades. Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia
pärandatav, vaid peale raehärra surma valisid ülejäänud raehärrad enda hulka uue väärika liikme. Seega ei olnud kindlasti tegemist veel demokraatiaga, kuid ka mitte linnamääri taga valitsenud pärilike feodaalsuhetega, pigem võiks seda pidada aristokraatliku valitsemisviisi erivormiks. Veel üks keskaegsele linnale iseloomulik joon oli keskaegsete linnade kaupmeeste ja käsitööliste oli komme ühineda erialastesse ühingutesse- gildidesse ja tsunftidesse. Neid ühinguid võib mingil määral võrrelda kaasaegsete, mõnes riigis tugevat mõjuvõimu omavate, ametiühingutega, kuna keskaegsed gildid jõudsid sarnaselt kaasaegsete ametiühingutega oma võimuulatuses niikaugele, et ilma nende nõusolekuta ja nende kehtestatud reegleid järgimata ei olnud käsitöölisel võimalik linnas töötada. Samuti olid tsunftid ja gildid partneriteks raele linnaelu puudutavate küsimuste arutamisel.
Kõige vaesem ühiskonnakiht ei saanud üldse kaasa rääkida linna elu korraldamise küsimustes. Nad olid kõige tavalisemad töölised, nagunäiteks teenijad, prostituudid, kerjused jne. Nagu ka riigielu juhib valitsus, juhtis keskaegset linna raad, mis oli nagu nõukogu. Rae liikme staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linnas. Ta pidi elatist teenima kaupmehena. Käsitöölised organiseerusid ametite kaupa ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Tsunftid ja gildid kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile, määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Naturaalmajandus asendus kaubandusega. Enam ei toodetud asju ainult ühe majapidamise tarbeks, vaid osteti sisse kaupu, mida kohapeal ei olnud ning ka vastupidi
Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupoegade sõltuvus rüütliseisuses maavaldajatest
unikaalsust, siis nad läheksid lähimasse supermarketisse ja ostaksid sealt sadadest samasugustest asjadest ühe, mis võib olla tunduvalt vastupidavam ja veatum kui kunstniku ateljees tehtud ese. Kuid paljud eelistavad midagi erilist, siis ma järeldan, et unikaalsust siiski väärtustatakse. Korraldatakse ka erinevaid käsitöö- ja kunstikursuseid ja nagu näha leidub ka huvilisi, kes heameelega tegeleksid sellega. Samas paljud noored, kes on äsja kooli lõpetanud kunstnikud lähevad gildidesse tööle ning usuvad, et tarbekunstiga on võimalik ennast ära elatada. Ühesõnaga käsitööd hinnatakse ja selle vastu on ka suur huvi ja ma arvan, et see on endiselt mingil määral elujõuline. Gildides on kunstnikul lihtsam müüa oma tööd, kuna kliendil tekkib eseme ja meistiga isiklik suhe. Seevastu anonüümset asja galerii või mõne kunstimüügipaiga riiulil on palju keerulisem müüa, kuna avatud meistrikoja esemed on põnevamad ja erilisemad
7.Nõudis priiskamise vähendamist · 16.saj tehti ettekirjutusi rõivastuse kohta. · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Ametlik asjaajamise keel saksa keel. Linnades olid ülekaalus siiski eestlased, kes tegid lihtsat füüsilist tööd. Maalt linna asunud esimene põlvkond tegi füüsilist tööd. Teine põlvkond aga tegi peenemaid töid ja tõusid käsitöölise seisusesse. Paljud neist püüdsid muutuda sakslasteks. · Kaupmehed kuulusid gildidesse. Gildid kaitsesid oma liikmede huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid abi. Tähtsaim ja jõukaim gild oli Suurgild. Nende hulgast valiti rae härrasid. Vallalised kaupmehed kuulusid Mustpeade Vennaskonda. · Käsitöölised kuulusid kanutigildidesse. Peenema väljaõppega käsitöölised, sakslased. Olevistegildi kuulusid lihtsad käsitöölised, eestlased. Gildid püütsid elanikele näidata kui ühtekuuluvad nad on. Kaupmeeste gildidel oli aastas 4 suurt pidudstust: 1
Koormiste määrad pandi kirja vakuraamatus. 4) Linnad ja kaubandus- linnade majanduslik areng, linnarahvastik, kaubandus 17. saj oli Eestis 10 linna. Uued linnad olid Valga ja Kuressaare. Vähenes linnavalitsuste ehk raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale müntimisele ning majandustegevusele. Olid kodanikud ja mittekodanikud. Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500. Eestlased- Tallinna elanikkonnast ( kalurid, mündrikud, lihttöölised, voorimehed jne). Toimus väljavedu ja sissevedu. Väljavedu nt teravili, lina, laevaehitusmaterjal. Sissevedu nt sool, metallitooted, vürtsid, alkohol jne. Tegeleti väga palju kaubandusega. 5) Religioon ja kirik- luterlus riigiusuna, kirikukorraldus, aadel ja kirik, talurahvas ja kirik Kuni 1620 toimus Eestis kirikuelu allakäik
sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju, Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes 3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu).c)Narva kuulus Peterburi koosseisu. 5)Eestis oli 10 linna. 6) Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. 7)Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ja olid sakslased. 8)Baltisaksa aadlikud kanti erilisse rüütlinimekirjadesse e. aadlimatrikklitesse(baltisaksa aadlike nimekirjad, kuhu ei kantud vene aadlikke ja saksamaalt tulnud uusi aadlikke. Täielikke poliitilisi õigusi omasid vaid aadlimatriklitesse kantud aadlikud(õigus osaleda maapäeval,omada rüütlimõisaid) Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks olid tlns ja riias ametisse määratud kindralkubernerid, kelle abilisteks nim. 2 kohalikku aadlikku e. valitsusnõunikku.
saagikus. Loomade veojõudu 4-5 korda suurendas rangidega rakend. Tööriistades hakati ka kasutama rohkem rauda, nt. võeti kasutusele rauast vikat. Aegamööda levis ka kolmeväljasüsteem. Selle mõjul suurenes haritav pind, sest poole maa asemel puhkas nüüd kõigest kolmandik. Kasvas ka põllukultuuride mitmekesisus. Arengut soosis ka muidugi Euroopa soojem kliima. Kaupmehed moodustasid erinevaid ühinguid. Abielus kaupmehed koondusid gildidesse ja vallalised vennaskondadesse. Arenes ka suurel kiirusel kohal valmiv käsitöö. Käsitööliste ühinguks oli tsunft. Üheks suurimaks kaubaliiduks oli Hansa Liit, mis hõlmas Läänemere piirkondades asuvad kaubalinnad. Samuti leidus ka igal organisatsioonil oma pühak. Feodaaltsivilisatsioon oli väga tihedalt seotud kirikuga, ning seda iseloomustasid sõnad: feodalism ja katoliiklus. Feodaalsüsteem oli valitsevaks nii vaimulik- kui ilmaliku võimu
Geograafia KT kordamine Töötlev tööstus · Majandus jaguneb kolmeks: · Hankiv · Töötlev · Teenindav · Tööstus on majandusharu, mis toodab toormest kaupu. · Tööstus lõi: · Tööstusajastu · Organiseeritud töölisklassi · Ametiühingud · Nende tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele · Tööstusele panid alguse kaupmehed · Püüdsid gildidesse koondunud ja kallitest käsitöölistest mööda minna ning luua endale sültumatuid tootmisüksusi e. Manufaktuure · Tarbekaupade hinnad langesid · Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks · Inimese tarbitavat kaubatoodangut ja tootmiseks vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks · Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest · Tekstiili- ja tarbekaupade valmistemisest
KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14
Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. Asehalduskord. Rüütel konnad ja aadlimatriklik kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. Linnu juhtisid raehärrad eeotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunfidesse, endiselt valitses linnades saksa keel ja saksa meel. Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklast iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste. 1739. Aastal andis Liivimaa kirikuvalitus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik talulapsed 7.a ja 12. Eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1765
Euroopa kaubateede nihkudes olid Eesti linnad minetanud oma eelisseisundi transiitkaubanduses, laokohaõiguse põhimõte oli aegunud ja uues kaubandusolukorras kohatu. Ainult Narva kujunes 17. sajandi lõpu poole oluliseks Vene transiidisadamaks. Eesti ala viljaeksport kasvas 1640. aastate ja eriti 1680. aastate II poolel. Käsitöö püsis tsunftisunduse raames, tsunftid võitlesid tsunftiväliste käsitööliste ja maakäsitööliste vastu. Eestlaste pääsemist gildidesse püüti tõkestada, kuid Tallinna Kanuti gildi ja Oleviste gildi ühendamine 1698 raskendas seda. 17. sajandil hakati ka Eestis asutama manufaktuure. 18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuste vööndiga. 17. ja 18. sajandil varustati naaberriike viljaga. Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, sest ekspordihinnad olid siseturuhindadest enamasti märksa kõrgemad. Merekaubandus oli Rootsi ja Vene
Linna valitses raad, kuhu kuulusid reeglina Linna valitses linnaduuma, kuhu valiti aadlikud esindajaid kõikidest kihtidest Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu Pearahamaksu laiendati Baltikumi ning hakati korraldama hingeloendusi Kodanikuõigused olid linnas neil, kes kuulusid Kodanikuõigused olid linnas kõigil tsunftidesse ja gildidesse, ja olid sakslased majaomanikel, sõltumata rahvusest ja tegevusalast Kõiki poliitilisi õigusi omasid, vaid Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said aadlimatriklitesse kantud aadlikud võrdsed õigused. 2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned.
kaubandus feodaalse killustatuse ajajärgul 9 ja 10 saj. Feodaalsed kodusõjad ja eriti viikingite ning ungarlaste rüüsteretked tegid lõpu paljudele asulatele ja halvasid majandussidemeid. Naturaalmajandus oli sellistes oludes möödapääsmatu. 4) Sotsiaalne struktuur linnas ja maaühiskonnas: Linnas · Linnaelanikud organiseerusid ametite korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse · Kolm kogukonna kihti a) Aadlikud, vaimulikud b) Kaupmehed, jõukamad käsitöölised kullasepad, pagarid, rätsepad jne c) Prostituudid, ketserid, kerjused, invaliidid, timukad Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse Maaühiskond Kolm seisust a) Vaimulikud b) Aadlikud c) Talupojad 5) Olmetingimused linnas: Rikkamad ja aadlikud elasid esinduslikes kivimajades
Tartu 3500 Pärnu 2000 Alla tuhande Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu ja Paide. B) Peamiseks sissetuleku allikaks oli kaubandus, eeslinnades kasvatat ka aiasaadusi ning peeti karja. Käsitöökeskused -> tsunftid. Eestlased olid lihttöölised. C) Eestlaste osakaal võis küündida Tallinnas 1/3, väiksemad linnad olid peaaegu saksastunud. D) Elanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks(aadlikud, vaimulikud, ametnikud jt.). Teised ei saanud kuuluda gildidesse, tsunftidesse ega magistraati. 6. Rahvastiku juurdekasvu allikaks oli külaelanike ümberasumine linnadesse. Keskajal pidi pagenud talipoeg aasta ja päeva linnas redutama; 12. Saj. Tallinnas ja Riias 2. A. 7. Läänemere Läänemere idakallas ei pakkunud Inglismaale poliitilist huvi. Isegi kui 17. Saj suurenes Inglismaa kaubavedu Balti maadesse, ei teinud ta mingeid sõjalisi samme, et kaitsta Baltimaad Põhjasõjas. Pk 6. Religioon ja kirik 1. . 2
metall, soolaheeringad ja tubakas. Oluliseteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine Tartus peetav saksa laat, kus osalesid kaupmehed ka kaugematest maadest. Põhja-Eesti talupojale oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke vilja vastu. Kagu-eesti talupojad põletasid salaviina ning viisid seda Venemaale. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte talupoegade jaoks.Kaupmehed koondati gildidesse (Tallinnas Suurgild abielus kaupmehed, Mustpeade gild vallalised kaupmehed), mis oli alguses lihtsalt seltskondlik rühmitus; gildi eesotsas oli oldermann Kultuurisaavutused varauusajal. Pietism. Vahetule pärast põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama tunnetamise juures. Oma toimekuse ja
1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam Linna juhtisid sakslased Linnas oli raekoda Tähtsaim tegevusala oli kaubandus Kaupmehed koondusid gildidesse Gildi kuulusid meistrid Meistri saamiseks oli vaja olla õpipoiss ja sell Saja-aastane sõda Jeanne d´Arc Sõda ja Jeanne d´Arc Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1337-1453 Inglismaa kuningad soovisid ka Prantsusmaal valitseda Inglismaa oli alguses edukas Esmakordselt kasutati tulirelvi Must surm-katk Jeanne d´Arc-Pantsusmaa kangelane Slideshow ajalugu 5.klass Lk 8- Suured maadeavastused renessanss Maadeavastused Algasid 15.sajand
vabadusest jms Hansa Liit Kaupmeeste mõju ühiskonnas Kaupmeestesse suhtuti vastuoluliselt Nendeta polnud võimalik hakkama saada, sest neilt sai kaupu ja raha, kuid samas mõisteti hukka nende ahnust ja saamahimu Kaupmehed ostsid asju ühe hinnaga ning müüsid teisega, nii said nad teiste arvelt rikastuda Kõige edukamad kaupmehed olid lähedastes suhetes valitsejate ja õukonnaga Linnas oli võim kaupmeestel Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse Gildid kaitsesid oma liikmete kaubandushuve, mõistsid õigust ja korraldasid usutoiminguid Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist Kaupmeeste elustiil Kasumi, mis kaupmehed kaubandusest said võisid nad paigutada oma ärisse Kaupmehed tegid kalleid kingitusi kirikule ja annetusi vaestele Kaupmeeste elustiil nõudis suuri kulutusi Nad kandsid uhkeid riideid ja kalleid ehteid, korraldasid uhkeid pidusid
-kaitsta linna huve -hoolitseda linna sissetulekute eest -hoolitseda käsitöö ja kaubanduse eest -hoolitseda kirikite , koolid , vaeste ja haigete eest. -hoolitseti linna kodanike ja julgeoleku eest. Kaubandus. Tln, Trt, Vlj , Prn-kuulusid rahvusvahelisse kaubalinnade ühendusse ( Hansaliitu) Kaubad mida viidi välja ja toodi sisse: Välja-rukis,karusnahad , kalad,ehitus-ja hauakivid, lina Sissetoodud-õlu, sool , heeringas , metall , vein Kaupmehed olid ühinenud seltidesse ehk gildidesse Käsitöö Meistriks saada oli raske. 18.12.12 Katoliku kirik ja usupuhastus Kohalik kõrgeim vaimulikvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Saare-lääne piiskopid. Piiskop oli oma ala vaimulik ja majanduslik valitseja Piiskopi ülesanneteks oli:pidulike missade pidamine,õnnistas kabeleid, 16.sajandiks oli piiskope kes ostsid maid ja maju , pidasid pidusid ja armukesi Usu elu maal Igas kihelkonnas oli kirik Kihelkonna eest hoolitses preester
Põhjasõda purustas Taru linna, , mitu väikelinna(rakvere, viljandi, paide) jäid linnaõigusest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna : Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga(sai nimeks poola ajal) , Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ja Võru. Suurim oli Tallinn, kus 18.saj lõpul oli umbes 10 000 elanikku. Linnu juhtisid raehärrad eesotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunftidesse, endisel valitses saksa keel ja meel. Linnu ümbritsesid kraavid ja väravad, mis pandi ööseks lukku. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Sisse veeti soola, metalli, tubakat ja soolaheeringat. Tekkis uus moodus, kuidas vilja rahaks teha, sest mõisnike õigus oma vilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud. Uus moodus oli viinapõletamine, mis neelas juba kolmandiku viljasaagist ja laastas märgatavalt metsi
* Eesti- ja Liivimaal oli 1 asehaldur. * Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult * Linna valitses linnaduumad, kuhu tuli valida aadlikud. esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. * Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu. * Eesti- ja Liivimaa pidid maksma pearahamaksu. * Kodaniku õigused olid linnas neil, kes kuulusid * Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile tsunftidesse ja gildidesse ning olid sakslased. majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. * Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid * Kõigil mõisnikel (aadlikel) olid võrdsed õigused. aadlimatriklitesse kantud aadlikud. Mille poolest erines asehaduskord eelnevast valitsemisperioodist? 1) Valitsemine Senise 2 kindralkuberneri asemele tuli 1 asehaldur. 2) Haldusjaotus Eestisse lisandus juurde 3 maakonda: Paldiski, Võrumaa ja Viljandimaa.
· Pidi valdama võõrkeeli · Pidi oskama arvutada ja orienteeruda erinevates rahavääringutes · Pidi pidama arveraamatuid (oskama tegeleda raamatupidamisega) · Pidi pidama kirjavahetust · Pidi peale kaupade vahendama ka informatsiooni, teadmisi, kombeid, tavasid, moodi (võõraste maade kohta) 16. Millistesse organisatsioonidesse kaupmehed koondusid? Milleks need organisatsioonid loodi? Kaupmehed koondusid GILDIDESSE ja vennaskondadesse. Need olid tavaliselt linna mõjukamad ühingud. GILDID kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoiminguid, meelelahutusi ja vastastikkuseid abistamisi. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri, atribuutika (pitsat, gildikassa jne) ja oma kooskäimise maja (nagu käsitööliste tsunftidelgi). 17. Nimeta vähemalt 5 erinevat tsunfti liiki. Tallinn, Tartu, Riia, Lübeck, Stockholm, Bremen jne 18
sadamapaigas) · Palju talupoegi, kelle toodang linlasi toitis ja kes elanikkonda täiendasid · Lääne-Euroopas üle 100 000 elaniku Veneetsia, Firenze, Pariis; Bütsantsi pealinnas Konstantinoopolis kuni 1 miljon · 22.2 · Omavalitsusliku linna eesotsas oli nõukogu (raad), mis koosnes rikastest kaupmeestest · Valitsevad suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeeritud suurgildi · Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse · Gildide ja tsunftide siseasju otsustasid tsunftimeistrid · Erialaühenduste põhikiri keelas tsunfti mittekuulujatel tootmise, reguleeris kvaliteeti ja hinda · 22.3 · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha
kollektiivne elulaad. Maarahvast linnakodanlus oli ilmselt mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt omaks võtnud kristliku ideoloogia ja usutunnistuse, erinevalt maal elavast maarahvast. Kristlik usutunnistus ja ideoloogia tähendas, et kollektiivne elulaad polnud Tallinnas elavale maarahvale võõras. Koos käidi kirikus maarahvale oli mõeldud Pühavaimu kirik, kus hiljem oli pastoriks Balthasar Russow. Kuuluti erinevatesse vaimulikesse gildidesse, näiteks Püha Ihu gildi, mis oli Vana-Liivimaa vanim gild (skraa pärineb 13. sajandi II poolest). Maarahvast linnaelanikkonna osatähtsus: Maarahvast linnaelanikkonna osatähtsust on seni tugevasti alahinnatud. Peamine põhjus peitub selles, et varasemad ajaloolised uurimused ei kajasta maarahva osalust keskaegse Tallinna linnaelus. Tänapäeva uurimused tuginevad vanemale materjalile, kus pole või on
Linna iseloomustas ka omakaitse ehk linna elanikud pidid suutma end ise kaitsma. Esmane kaitse oli linnamüür. Linnal oli õigus maksustada selle elanikke. Oli ka õigus ise münte vermida. Linna ülesehitus oli kontsentriline ehk ta laienes seest väljapoole. Linna ümbritses eeslinn ehk agul. Linnal võis olla maid ka väljaspool müüre ehk linna saras. Tsunftisundlus - oskustöölised pidid kuuluma tsunfti. Väljaspool tsunfti oli käsitöö tegemine keelatud. Tsunftid olid ühinenud gildidesse. See tsunft, mis ühendas teisi oli väikegild. Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret. Õpipoiss (peab pärinema kristlikust perekonnast) - sell (pidi õppima mitme erineva meistri juures) - sedööver (meistritöö, mis tuli valmistada, et saada meistriks) - meister. Sellid, kes meistrikohta ei saanud, nimetati igavesteks sellideks.
Südamedaamid. Rüütliväe allakäigu põhjustas tulirelvade kasutuselevõtt 14. sajandil, majanduslangus Elu maal ja linnas Keskaegse Euroopa õitseng/kuldaeg - 11.-14.saj (põhimõttelisetl Kõrg-Keskaeg) Kasvasid linnad, elavnes kaubandus, arenes põllumajandus ja käsitöö. Rahvastik kahekordistub. eksportisid araabiasse mett, puitu, rauda, tina, orje. Põllumajandus paranes - ratastega hõlmader, paremad tööriistad, keskkond (kliima soojenes, oli stabiilsem). Kaupmehed jagunesid gildidesse ja vennaskondadesse. Omavalitsusorgan e raad. Egalitaarne (võrdne) mõtteviis. Naine keskaegses maailmas
Läänest itta liikusid aga luksuskaubad nagu veinid, ehted, kallid kangad ja ka relvad. Kaupmehed annetasid palju kirikutele. Mõisted: Hansa Liit kaubalinnade ühendus gild kaupmeeste ühendus 12. ELU KESKAEGSES LINNAS Keskaegset linna valitses raad. Raehärrad olid kaupmehed, linnarahva seast hoolikalt valitud mehed. Kaupmehed olid linnas kõige tähtsamad, juhtisid peamiselt linna ja nõudsid endale rohkem õigusi. Nad koondusid erilistesse ühingutesse gildidesse. Gildides olid ka gildiseadused. Tallinnas oli kõige mõjuvõimsam Suurgild, kuhu kuulusid abielus mehed. Nooremad kaupmehed kuulusid Mustpeade vennaskonda. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse. Algaja käsitööline oli õpipoiss, kes õppis ametit oma meistri juures. Kui ta oli seal oma 3-5 aastat õppinud võis ta teha sellitöö ning kui meistrite kogu selleheaks kuulutas, sai temast sell. Sellid pidid rändama kaugetes maades, et endale ka teiste meistrite kogemusi koguda. Kui
Olid äriühingud, mille moodustamiseks oli vaja vähemalt kahte liiget. Natuuras tasumine muutus ajapikku järjest harvemaks ning peagi toimus maksmine ainult rahas. Moodustati kartellid, mis ühendasid kõiki ühe tootmisharu esindajaid. Kaupmeestel ja käsitöölistel hoidis teraselt silma peal linna prefekt. Kuna Bütsantsi pealinn oli teistest linnadest palju suurem ning ka sealne turg oli suurema tähtsusega, koondusid kõikide elukutsete esindajad gildidesse, mida kontrollis riik. Kaupmees ei tohtinud konkureerida teiste oma ameti esindajatega. Ta võis määrata ise oma kauba hinna, pidi järgima reegleid ja ettekirjutusi. Teatud tooteid oli keelatud väljaspool poodi töödelda. Elukutse omandamiseks vajati käendajaid ning soovistuskirju. Samuti tuli läbida ametieksam. Konstantinoopol pidas kaubavahetust põhjapoolsete rahvastega ja ka Läänega. Piiskop Piiskopi valisid vaimulikud ja tähtsamad isikud
Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud(Nt. Rooma ja Marseilles). Linna arenguks oli kõige olulisem paikneda soodsas kauplemiskohas ja kus oli palju talupoegi. (Nt Toscana ja Lombardia olid kaubateede sõlmpunktiks). Tänapäevaga võrreldes polnud linnad siiski väga rahvastatud. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Need, kes ühingutesse ei kuulunud, jäid sageli kodanike hulgast välja. Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele(kuningale, suur-või väikefeodaalile). Senjöör kehtestas sageli linnale linnaõiguse(seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas), kuna tal oli õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse
aadlikud esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest · Baltikum ei pidanud maksma · Baltikum pidi maksma pearahamaksu pearahamaksu (maksid mehed) · kodanikuõigused olid linnas neil, kes · Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ning maaomanikele sõltumata rahvusest ja olid sakslased. tegevusalast · Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid · kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said aadlimatriklitesse kantud aadlikud. võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Rüütelkondade
elukutseline kunstnik. Tööst tal puudust ei olnud. Siiski ilmnes juba üks tema nõrkusi, mis talle kogu elu raskusi põhjustas: olgugi andeks, kaotas Leonardo tihti huvi suurte ettevõtmiste vastu ja jättis need enne valmimist pooleli. Leonardol tuli õppida joonistamist ning kõiki värvide segamise, maalimise, kiviraidumise ja pronksivalutehnikaid. 1472. aastal sai Leonardost Püha Luuka gildi liige. Tol ajal olid paljude kutsealade esindajad koondunud gildidesse. Need kaitsesid oma liikmete huve ning jälgisid, et säilitataks teatud tase. Peagi sai Leonardo Firenzes oma ateljee. 20. eluaastates oli ta oma pikkade lehvivate heledate juuste ja säravsiniste silmadega nägus noormees. Oma välimusele pööras ta suurt tähelepanu. Leonardo armastas loomi ning ratsutas hästi. Ta oli ka taimetoitlane, mis oli tol ajal ebatavaline. Leonardo oli populaarne, teda tunti naljahamba ja andeka muusikuna. Kui samas oli ta üpris üksildane
annaabi.ee 
