Slideshow 5.klass ajalugu
Vana-Vene riik Vana-Liivimaa
linnad
LK 74-97+kordamine lk 98-102
Vana-Vene riik.
Viikingid lõid Vana-Vene riigi
Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks
Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk
Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand
Jaroslav Tark.
Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja
Võttis vastu ristiusu
1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad
Ristisõjad.
Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma
vabastamist
Toimusid 11.-13.sajand
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
patrikunt10
Õppematerjali autor
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikusse: Mis on Sultan Saladini tegeli
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Natur
Humanism hakkas levima pärast trükikunsti levikut. 32) Hiina riik ja ühiskond keskajal Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse õpetusest. Selle kohaselt oli igal inimesel täita ühiskonnas oma kindel roll. Et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust. Kõrgemasse ametisse lubati tõusta vaid pärast pikaajalist eksami sooritamist. Seetõttu said ametisse vaid väga targad ning haritud inimesed. Esimese aastatuhande teisel poolel oli Hiina taas üks maailma kõige suuremaid ja rikkamaid riike. Muu maailmaga olid Hiinal seotud tihedad kaubateed. 13. sajandi alguses tekkis Hiina põhjapiiril tugev mongolite riik. Aastal 1260 langes kogu maa nende võimu alla. Nad ei hoolinud Hiina tavadest ning püüdsid riiki oma arusaamise järgi juhtida. Nad moodustasid riigis kõrgema astme seisuse. 14. sajandil õnnestus keisritroonile tõusta hiina soost inimene
1455 - 1485 toimus Rooside sõda Inglismaa kodusõda kahe aadliperekonna vahel pärast seda sõda algas Inglismaa rahulik areng Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd, et kaitsta Inglismaad Caesari vallutustest. ISLAMI USU TEKE JA LEVIK Araablaste usund enne Muhamedi + islami usu kujunemine tekkis 7. sajandil oli polüteism palju jumalaid Allah oli üks nendest Muhamed oli tuttav juutide ja kristlaste usunditega, kuna ta oli kaupmees, ajas neid sassi ta jõuab oma õpetuse loomiseni nägemuse kaudu ta tähtsustas üht jumalat, kuid nii satub ta teiste kaupmeeste põlu alla Muhamed oli sunnitud kaubalinnast Mekast põgenema 622. Medinasse ta levitas seal oma õpetust ning koondas usu pooldajatest sõjaväe ta oli rikkust, sest ta abiellus rikka naisega aastal 630 vallutas Meka ning algas Muhamedi õpetuse teadlik levitamine Islami usu põhireeglid
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh k?
Tekkis kiht suur-talupoegi ülemusi ( talupoja-aadlit ), kelle seast valiti rahvavanemad. Alamkihi moodustasid orjad-träälid, keda oli eriti rannikualadel ja Saaremaal ning keda kasutati põllu- ja muudel töödel. SAKSLASTE VÕIMAS TUNG ITTA Muinas-Eesti ühiskond põrkas kokku kõrgkeskaja Euroopa ühiskonnaga ja mõtlemisviisidega, mille selgrooks oli katoliku kirik ja feodalism. Feodalistlik ühiskond jagas inimesed kindlatesse seisustesse, milles üks olenes teisest. Aadlimehe määramisõigus talle alluvate talupoegade üle oli enesestmõistetav. Samuti allusid inimesed kiriku reeglitele ja vaimulike määrustele. Linnade suhteliselt ,, demokraatlikul" mõtlemisviisil polnud veel suuremat mõju ühiskonnale tervikuna. XII saj. keskpaiku algas sakslaste võimas tung itta. Ründajatel oli kaks sihti: · ristida Kirde-Euroopa paganad ja laiendada katoliku kiriku võimupiire
Sel perioodil tihenesid ka kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeetfoiniikia tähestiku põhjal. Sparta linnriik ja Ateena linnriik (ühiskondlik struktuur ning ühiskond, ning lühike ülevaade valitsemisest)- SPARTA ARISTOKRAATIA ATEENA DEMOKRAATIA aristokraatlik demokraatlik (kuigi alguses oli sõjakas rahvas aristokraatlik) pidevalt konfliktides naabritega inimesed olid seaduste ees riigi eesotsas oli kaks päritava võrdsed võimuga kuningat võimutäius oli rahvakoosolekul elanikkond jagunes kolmeks valitseti otsese demokraatia (spartiaadid, periogid, heloodid) põhimõtte alusel Lühikene ülevaade Kreeka jumalatest ja templitest. Olümpiamängud ja teised võistlusmängud (lk 24-25)- Kreeka jumalad olid antropomorfsed, keda kujutati perekonnana. Hellenite
korraldasid laevadel palju röövretki. 9. sajandi algul tungisid Aasiast Doonau äärsetesse maadesse ungarlased, kes korraldasid röövretki lääne poole. Nad olid osavad vibukütid ja kiired ratsanikud. Ning pikka aega suutsid nad tegutseda karistamatult. Skandinaaviamaadest pärit sõdalased, keda lääneeurooplased nimetasid normannideks, Ise nimetasid nad endid aga viikingiteks. Nad ründasid enam kui kahesaja aasta jooksul Lääne-Euroopa maid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid suurtel koosolekutel tingidel. Konungid kerkisid üles lihtbondide seast. Viikingid austasid ka jumalaid. Tähtsam neist oli Odin. Thor oli viikingite piksejumal. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et peale surma pääseb langenud sõdalane Valhallasse. Valhalla olevat eriline paik, kuhu pääsevad ainult sõjas langenud sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid