Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi (0)

Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi
Eesti keskaeg algas aastal 1227 Muistse vabadusvõitluse lõpuga ja lõppes aastal aastal 1558 Liivi sõja algusega . 1227-1558 muutus eesti vägagi palju, eestlastele peamiselt negatiivses suunas, kuid Eestile ka positiivses suunas.
Iga aastaga eestlaste õiguslik olukord halvenes, rohkem ja rohkem riike võtsid Eesti üle võimu, millega kaasnes aina rohkem seadusi eestlastele. Kuna Eestit ja Liivi alasid valitsesid teised riigid, polnud Eestil ühist korda, vaid igal riigi maatüki osal olid omad seadused. Tol hetkel valitses Eestit 6 riiki, mis neist suurim oli Saksa ordu. Kolmandaks miinuseks oli talurahva seis ja pereelu . Talurahvas oli kohustatud andma üks kümnendiku oma saagist valitsejale. Nad ei tohtinud ka enda elukohast ära kolida ega ka kauaks ära minna, vahepeal võeti ära isegi liikumisvabadus ehk ei tohtinud uhugi ära minna. Iga talurahva suguvõsa elas ühe katuse all ehk igas majas / talus elas 10-20 suguvõsa liiget. Rasketel aegadel võeti talurahval ära ka nende talud /majad.
Peale jüriöö ülestõusu, mis algas 23. Aprillil aastal 1345 ja mille põhjuseks oli see, et eestlased kartsid vabaduse kaotamist. Halvenes eestlaste õiguslik olukord ka veelgi rohkem. Kõik õigused, mis olid enne Jüriöö ülestõuse, läksid üle Saksalastele ja lisaks lisati eestlastele juurde uusi seadusi. Eestlaste kaotuse põhjuseks Jüriöö ülestõusu ajal oli see, et 4 Eesti kuningat ei langetanud enda otsused targalt ning Turu foogti mitte aitamine , kui eestlased juba lüüa said. Rahvaarv Eestis keskajal kasvas 100-150 tuhat , millest sakslasi oli 10 protsenti ja mitte sakslasi 90 protsenti.
Eestlastele ei toonud keskaeg palju head, kuid Eesti ise arenes ja küllaltki häasti arenes keskajal. Eestis hakkasid tekkima uued, võimamad ja vastupidavamad linnused, kui enne keskaega ehitati linnusi puidust siis keksajal hakkati Eestis neid ehitama paekivist ja telliskivist. Paekivist ehitati peamiselt Põhja-Eestis, sest seal oli see kergemini kättesaadavam ja Lõuna-Eestis ehitati linnuseid peamiselt telliskivist. Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus . Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279 , Viljandi 1283 , Paide 1291 , Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535
Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest sellega uuenes ka rahvas ise. Arvan, et keskaeg ei ole tähtsaim aeg Eest ajaloost. Negatiivsusi oli palju ja positiivsusi vähe, kuid suured. Eesti on palju üleelanud ja palju halba näinud, kuid siiski kõigele alati vastu hakanud ja kõigega hakkama saanud
Mark Erik Eik
10.a
24.05. 2017