kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma kujundavaks põhiliseks teguriks on Atlandi ookeanilt meie poole liikuvad tsüklonid Mis on tsüklon? · Suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. · Õhk keerleb seal kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Kusjuures põhjapoolkeral liigub õhk vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste
3. Kontnendaalse kliima põhitunnused. 4. Merelise kliima põhitunnused. 5. Nimeta Eesti kliimat kujundavad tegurid. 6. Millest oleneb maapinnale langeva päikesekiirguse hulk?selgita. 7. Milline on kõrgendike osa kliima kujunemisel? 8. Miks rannikualad saavad päikesekiirgust rohkem kui kõrgustikud? 9. Mis on tsüklon?Kuidas tsüklonit veel nimetatakse? 10. Õhu liikumine tsüklonis.Millist ilma tsüklon toob? 11. Kus tekivad Eesti kliimat kujundavad tsüklonid? 12. Mis on antitsüklon?Kus tekivad Eesti kliimat mõjutavad anti tsüklonid? 13. Antitsükloni mõju kliima kujundajana?Millist ilma toovad anti tsüklonid? 14. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse hulka? 15. Milline muutus toimub õhumassiga kõrgustike ületamisel? 16. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas? 17. Kus on Eestis a)sademeterikkad?b)sademete vaesed paigad? 18. Mida näitab tuuleroos?Millistel tegevusaladel peab inimene seda arvestama? 19
TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID Tsüklon · Madalrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse TSÜKLONIKS · Tsüklonis langeb õhurõhk keskkoha suunas Tsüklon · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjutavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt (umbes 40°N) kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tsüklon · Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 3060°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tsüklon · Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva keskpunkti poole põhjapoolkeral ja päripäeva keskpunkti poole lõunapoolkeral.
Troopiline tsüklon Koostaja: Andra Erapart Juhendaja: Siiri Seljama Sissejuhatus Valisin teemaks troopilised tsüklonid Jälgisin orkaane ajavahemikus september 2017 kuni november 2017 Orkaan Orkaan Orkaane klassifitseeritakse Saffir-Simpsoni skaala alusel Orkaani silm Tsükloni tekimist pole võimalik ennustada Foto: Orkaan Taifuun Taifuun Esinevad Vaiksel ookeanil Taifuunide moodustumise ja arenemise jaoks on kuus peamist nõuet Taifuun Lan põhjustas tugeva vihma ja üleujutuse Jaapanis, mille tõttu lagunes Kishiwada mägedes kulgev tee
..on suure ulatusega alad parasvöötmes (läbimõõt võib olla üle 1000km) Tsüklon ...ehk madalrõhkkond on õhu keeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu tuuled puhuvad äärealadelt põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja kaasnevas sademed. Tavaliselt liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta. Ilm Eestis: 1. Talvel - sula, sajab, tuuline 2. Suvel - jahe, sajab, tuuline Antitsüklon ...ehk kõrgrõhkkond on õhu keeris, mille keskmes on kõrgrõhuala, kuhu tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral päripäeva. Antitsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud - laskudes õhk soojeneb, suhteline õhuniiskus langeb ja pilved kaovad. Ilm Eestis: 1
suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. d)Tsükloni ehitus Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Nende suurte keeriste pärast ei valitse meil püsivad lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Tsüklonid mõjutavad õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemal põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on soojaja külma õhu voolud koos sooja ja külna frondiga. e)Lõunatsükloni ja troopiline tsüklon Lõunatsükloniteks nimetatakse sellised tsükloneid , mis tekivad Vahemere või Musta mere
enne ranniku tabamist kolmanda kategooria orkaanina 29.augusti hommikul Kagu-Louisianas. Kõige enam inimesi hukkus New Orleans-is, Louisianas. Kõige suuremat rahalist kahju tekitas ta rannikualadel. Vesi ulatus rannast 10-19 kilomeetri kaugusele. Mõned pildid. Mis asi on orkaan? Orkaan ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud Maa kõige madalamad õhurõhud merepinna tasemel. Mis paneb troopilised tsüklonid liikuma? Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana. Selle käigus eraldub soojust ja sellepärast on tsükloni keskmes
Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Kõrgrõhualad toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral). Maakeral paiknevad püsivad kõrgrõhualad 30...40º pl. ning ll, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Tsüklonid lähtuvad Eestisse Islandist, sest seal asub aastaringselt Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib P-Atlandi hoovuse mõhul, mis viib sooja vett ning selle kohal ka sooja õhku kaugele põhja. Tsüklonid on madalrõhkkond ning antitsüklonid kõrgrõhkkond. Talvel on orgudes alati külmem kui mäenõlvadel, kuna külm õhk on raskem ja vajub oru põhja. Lääne-Eestis (Vilsandil) on talvel 2ºC ning suvel 15ºC, Ida-Eestis (Narvas) aga 7,3ºC ning 17ºC
-Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikseliselt soe. Sademeid ei esine. kõrgrõhuala e. antsitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga aka, Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perfeeria suunas. -kõrgrõualas valitsevadtavaliselt laskuvad õhuvoolud,mis põhjustavad pilvisuse hajumist. "tekib fondi ees. on ka vihma...et see""niiet noh need..need. Niii!" Troopilised tsüklonid: tekivad ookeanide, mere kohal, kuu on pinnavee temperatuuur umbes pluss27. need on suuure purustusjõugaorkaanid.Levib 5-25 kraadi juures põhja ja lõunalaiustel.Läbimõõt on umbes 1000km.puhangud väiksemad kui 100 m/s. kaasenvad lausvihm,äike,kõrge laine. Troopilised tsüklonid liiguvaf üsna kiiresti, kestvus 8-10 päeva.õhurõhk on keskmisest madalam.tõusvad õhuvoolud.orkaani keskel on orkaani silm,kus võib olla täielik vaiukus.Silmas on taevas selge
Atmosfäär Sandra Tšarnetski Nele Oks Taebla Gümnaasium Sisukord • Atmosfääri koostis ja ehitus • Kiirgusbilanss • Tuul ja õhuringlus • Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhu saastumine Atmosfääri koostis ja ehitus • Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest • Atmosfääri moodustavate gaaside ainesisaldus peaaegu ei muutu. • Atmosfäär võimaldab hoida Maal elutegevuseks sobivat temperatuuri. • Atmosfääri puudumisel kuumeneks maapind Päikesekiirguse arvel päeval 100C-ni ja öösel -100C-ni ja alla selle. • Maa atmosfääri paksus on umbes 1000- 1200km. Kiirgusbilanss
mereline, maismaa kohal aga mandriline kliima“ uuesti ümbes, asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega. – merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb maritiimne kliima, maismaa kohal aga kontinentaalne kliima. 6. A) mis on temperatuuri amplituud? – maksimum ja miinimum temperatuuri vahe. b) milline on see ööpäeva lõikes madalaima näidu -4C ja kõrgeima temperatuuri näidu 4C puhul? – 8kraadi. 7. Anna mõistetele – passaadid, mussoonid, briisid, tsüklonid, antitsüklonid – sõnaseletused. Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Tsüklonid – madalrõhkkond ehk
süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk orkaanid ja taifuunid. Need on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Nende läbimõõt on 2-3 korda väiksem kui parasvöötme tsüklonitel(u 1000km). Lisaks tugevale tuulele esinevad tugevad paduvihmad, üleujutused. Tsüklonid tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temp. on on kõrge(üle +26C). Tsüklonil on kindel ehitus. Ta on võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Kogu seda ala katavad paksud rünksajupilved
Lähistroopilises kliimavöötmes on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Mandrite idarannikul puhuvad passaattuuled ookeanilt ja suved on seal niisked. Talvel valitsevad lähistroopikas tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt mandrite läänerannikutele niisket õhku. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on soe ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Lähistroopiline kliimavööde jääb kahe põhikliimavöötme - parasvöötme ja troopilise vöötme - vahele
tuiskama. Külma frondi puhul tungib peale külm õhk, mis maapinna lähedal edasi liikudes lükkab sooja õhu enda ees üles, mida on näha parempoolselt jooniselt. Külma frondi üleminekul õhurõhk ja temperatuur langevad. Suvel tekivad rünksajupilved, hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest. Hästi saab meelde jätta kumb on kumb selle järgi, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma puhul aga taga ning külm liigub alati kiiremini, kui soe. Mis on tsüklonid ja antitsüklonid? - Võimsad õhukeerised, mis jaotatakse kolme klassi: Kesklaius, kus esinevad lainetsüklonid. Troopiline ja lähistroopiline vööde, kus esinevad ookeanide kohal troopilised tsüklonid. Väiksemamõõtmelised keeriseid atmosfääriks, mida nimetatakse trombideks, tornaadodeks ja vesipüksteks Kuna õhurõhk on tsükloni keskosas madalam, siis õhk liigub keeriseliselt keskosa poole (parempoolne joonis).
Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad oma liikumise suunast 90°C paremale, lõunapoolkeral 90°C vasakule. Maapinnalähedases õhukihis mõjutab tuule liikumist ka aluspinna hõõrdejõud, selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Tekib 30°C tuulesuuna erinevus, põhjapoolkeral vasakule, lõunapoolkeral paremale. 4.Tsüklon Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeanide kohal.Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta. Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Tsükloni tagaosas(lääneosas) valitsevad loode-ja põhjatuuled, mis toovad külma õhku.Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja talvel. Lõunatsüklon- kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass. Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa, siis on meil pilves ja sajune ilm. 5
21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsüklonis valitsevad tõusvad õhuvoolud, õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva, keskosas on õhurõhk madalam kui servadel. Antitsüklonis liigub põhjapoolkeral õhk päripäeva kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Sooja ja külma õhu kokkupuutel tekivad tsüklonid. 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Antitsüklonid toovad suvel selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakase. Tsüklonid toovad suvel jaheda, tuulise ja vihmase ilma, talvel tuulise, sulase ja soojema ilma. 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Külm front on pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga. Tekivad pilved ja kaasnevad tugevad sademed ning äike
Liigitus – statsionaarne ehk püsiv front, soe front, külm front. 15. Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi üleminekul on ilma muutumine hoopis teistsugune. 16. Mis on tsüklon? Teke. Tuule suund. Tsüklon- on madalrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus, läänest itta, Põhja- Atlandilt Euraasia mandri kohale. 17. Mis kaasneb tsüklonite möödumisega meist? Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 18. Mis on antitsüklon? Teke. Tuule suund. Antitsüklon- kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades. Kõrgrõhkkonna keskmega ei ole seotud ükski front, kuid perifeeriasse võib mõni front ulatuda.
Esineb rohkem kevadel, suvel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel. Lõunatsüklon- Tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass. Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa, siis on meil pilves ja sajune ilm. 5.Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temp. on kõrge. Neil on kindel ehitus. Võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Tsükloni ala katavad rünksajupilved. Keerise keskel on tsükloni silm, kus on selge taevas ja õhk laskub. Silma ümber on silma sein, kus on kõige võimsamad pilved, kus sajab kõige enam ja kus on kõige tugevamad tuuled. 6.Äikese teke
lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Nendega kaasnev ilm sõltub pilvedest 8.Hoovuste jaotus, mõju kliimale Soojad hoovused-liiguvad alati ekvaatori poolt pooluste poole ja toovad endaga sademed ja sooja õhu Külmad hoovused-liiguvad alati pooluste poolt ekvaatori poole tuues endaga kuiva ja jaheda ilma 9
Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva paigal seisnud ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale · Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Tsüklonid mõjutavad õhuvoole mitmeti, põhjustades tugevaid õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Talvel kaasneb tskloniga pehme, suvel aga jahe ilm
Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. ...
Algab külma õhu sissevool. ((P.s Sooja frondi pihul on saju ala frondi ees, külma frondi korral aga taga)) 7.Tsüklonid kujunevad tavalislet välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavadki kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Enamsti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta, Põhja- atlandilt Euraasia mandri kohale. Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled , mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni tagalas(lääneosas) valitsevad tuuled loodest ja pöhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni põhjapoolsemas osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib tulla rohkesti. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle
Külm front Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 6. Tsüklonid Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem kevadel, suvel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel. Lõunatsüklon- Tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass
Antitsüklon Kujutab endast õhukeerist, mille keskmes valitseb kõrgrõhuala ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral päripäeva Antitsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud, laskudes õhk soojeneb, suhteline õhuniiskus langeb, pilved kaovad Ilm Eestis suvi- soe, selge, nõrk tuul Talv- külm, selge, nõrk tuul TROOPILISED tsüklonid- väga suure õhukeerised Nimed: Ameerikas, Austraalias- orkaanid Ida-Aasia- taifuunid Troopilised tsüklonid tekivad ookeanide kohal 5-25 kraadi põhja ja lõuna laiuse piirkonnas, kus pinnavee temp on kõrge ja vee sügavus ~60m. Temp peab olema vähemalt 21 kraadi (tavaliselt 26/27). Võrreldes parasvöötme tsüklonitega on nende läbimõõt 2-3 x väiksem ning õhurõhk keskmes tunduvalt madalam. Tekkinud õhukeerised liiguvad üldised idavoolus käändudes pooluste suunas. Mandrite kohal tsüklonid hääbuvad kiiresti. Väikesemõõtmelised õhukeerised
Ilm õhkkonna seisund mingil hetkel Kliima pikaajaline ilmastikuolude kordumine (muutub aeglaselt) Eesti asub parasvöötmes (põhja poolses) ja merelises kliimas. Eesti kliimat mõjutavad tegurid: Päikesekiirgus: selle hulk ja langemisnurk muutub aasta jooksul) Mere lähedus: Läänemeri muudab kliima pehmemaks Reljeef: kõrgustikkudes on rohkem sademeid Läänemere mõju Suve muudab jahedamaks ja pikemaks (ranniku ääres) Talved muudab pehmemaks ja lumekatte õhemaks ning muudab kliima niiskemaks. Sademeid on rohkem kõrgustikkudel Päikesekiirgust on rohkem saartel ja rannikuäärsetel aladel, sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhum...
Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus
Gangese ja Brahmaputra jõgede suudmealadel). · Talvemussooni ajal kujuneb mandri kohal kõrgrõhuala (manner talvel külmem kui ookean) ja tuul pöördub mandrilt ookeanile. Ilm on kuiv. 2. PARASVÖÖ ÕHURINGLUS (45º-60º PIIRKONNAS) · Selles piirkonnas kohtuvad ekvaatori lähistelt saabunud soe ja poolustelt kohale jõudnud külm õhk. Seetõttu tekivad selles vöötmes suured õhukeerised- tsüklonid ja antitsüklonid. · Tsüklon on suur (läbimõõt 1000 km ja üle selle )võimas õhukeeris atmosfääris, mille keskel valitseb ümbrusega võrreldes madal õhurõhk. Õhk liigub väljastpoolt keskele, pöördudes Coriolise jõu tõttu põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumist (vastupäeva) ja lõunapoolkeral kellaosuti liikumise suunas (päripäeva). Tsükloni keskel õhk tõuseb. · Antitsüklon on suur õhukeeris (läbimõõt paartuhat km), mille keskel
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päik...
antitsüklonit või nende harja. 64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada. KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU? Tsüklonite peamised liikumisteed: Põhjatsüklonid (16%) - maksimum talvel (21%), miinimum suvel ja sügisel (12-14%). Liigub läänest itta jääb rohkem lõunasse, sellega ei kaasne suurt tuult. Kaasneb aga SOE ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU. Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev tsüklon muutub tugevamaks, mis toob TORMI, valitsevaks on lääne, kagu, edela tuuled. Sügisel võib tuua kõigepealt soojaõhku ja siis külma nt enne lumesadu ja siis külmetab. Kõige tüüpilisemad sügistormid. Skagerraki ja läänetsüklonid (14%) - maksimum talvel (21%) ja kevadel (16%), miinimum sügisel ja eeltalvel (10%)
Savann: suvi vihmane,talv kuiv; sahel; antiloop; suhkruroog; krokodill; astelvõsa; vahel on päike seniidis; jaanalind; baobab; elevant; pudelpuu; lõvi; rohttaimed ja üksikud puud; vööloomad; lamba-ja kitsekasvatus. Vahemereline taimkate: päike pole kunagi seniidis; piiniad ja küpressid; õlipuu; tsitruse kasvatus; alaline kuurordipiirkond; pikaaegne inimtegevus; suvi kuiv,talv vihmane; viinamarjaistandused; puhke-ja turismimajandus; lamba-ja kitsekasvatus. Niiske lähistroopiline mets: tsüklonid,orkaanid; suhkruroog; krokodill; päike pole kunagi seniidis; sademed suvel ja sügisel; mussoonkliima. Lähisekvatoriaalne mets: ljaanod; suhkruroog; krokodill; sademed suvel ja sügisel; troopiline mussoonkliima; mussoonkliima; vahel on päike seniidis; elevant; koolibri; taapir. Ekatoriaalne mets: laisik; gibon; suhkruroog; krokodill; anakonda; alati niiske ja palav; vahel on päike seniidis; ferralliitmullad; epifüüdid; orhideed; koolibri; ljaanid; taapir.
Ameerikast · 88 mil a. tagasi: Indiast eraldumine · Eraldumine jättis Madagaskari taimestiku ja loomastiku täielikku isolatsiooni Madagaskari kliima · Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. · Keskmine temperatuur: põhjaosas 26C, lõunaosas 23C · Sademed: idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas, loodeosas 900-1800 mm aastas, edelaosas 350-750 mm aastas · Talvel idaosas sageli tsüklonid Madagaskari loodus · ~10000 taimeliiki, millest 80% mujal ei leidu · 90% loomaliikidest ei leidu mujal · Kõrgeim mägi: Maromokotro (2886m) · Kunagi kogu saart katnud metsadest, 96% hävinud inimtegevuse tagajärel (aleks põletatud, maa üles haritud. Iga päev hävineb hektar vihmametsa) Madagaskari rahvastik · Kõneletakse malagassi keelt · Usk: kristlus või hõimuusud · Elanike arv kasvab · Keskmine eluiga 64 aastat · Linnades elab 32% rahvastikust (2011)
Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 14. Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. · Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale.
Assoori maksimum: suvel eriti palavad ja päikesepaistelised ilmad Grööni v Siberi maksimum: pakaselised talveilmad Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, merelisest kliimast mandrilisele. Ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub õhuvoolude suunast.(läänevoolu intensiivsus) Viimastel aastakümnetel on kesk õhutemperatuur tõusnud, tulenevalt globaalsest soojenemisest. Õhumassid, frondid, tsüklonid Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohal, hakkavad tema omadused muutuma. Peamised õhumassid maakeral: · Arktiline õhk külm ja kuiv. Liikudes lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge talvel, põhjustades pakast, kevadel külma ja selget ilma.
sulama sadu frondi ees. 50. Iseloomusta KÜLMA FRONTI. > tekivad võimsad rünksajupilved ehk sajab paduvihma ja esineb äikest. >õhutemperatuur langeb järsult >võivad olla hoovihmad Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul põhja ja loodesse algab külma õhu sissevool. sadu frondi taga. 51. Mis on TSÜKLON? madalrõhkkond (>tekib siis, kui on palav). 52. Mis on ANTITSÜKLON? kõrgrõhkkond (>tekib siis, kui on jahe). 53. Kus kujunevad tsüklonid tavaliselt välja? frontidel ookeanide kohal. 54. Kas tsüklonid on enamasti sirgjoonelised või lainetavad? enamasti lainetavad. 55. Kuhu tsüklonid enamasti liiguvad? läänest itta. 56. Mis valitsevad tsükloni eesosas (idaosas)? kagu ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. 57. Mis valitsevad tsükloni tagaosas? loode ja põhjatuuled, mis muudavad ilma külmaks. 58. Mis valitsevad tsükloni põhjapoolsemas osas? idakaare tuuled ja fronti pole
õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse
On ümbritsevast · Valitsevatest tuultest madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguad tuuled keskme suunas. · Pikad põua perioodid 10. Tsüklonis liiguvad tuuled keskme suunas.Toovad pilves ja tuulist 4. Läänemeri on väga reostunud sest: ilma,suvel jahedat vihmast aga talvel pehmet ja lumist ilma. · Väga tihe asustus 11. Tsüklonid tekivad Atlandi Ookeanis.Islandi lähedal. 12. Antitsüklon on ümbritsevast kõrgema õhu rõhuga ala,tekivad Eestist · Pikad põua perioodid Ida pool ja Skandinaavia poolsaare kohal. 5. Kulutusrannad on: 13. Toovad selget ilma vaikse tuulega kuiva.suvel palaval ja talvel väga · Pankrannik külma. · Moreenrannik
Elustik ● Rikkalik elustik ● Pärlikarbid, vähilaadsd, limused ● Avastatud üle 250 000 uue liigi, veel teadmata vähemalt 750 000 ● Uuritud umbes 24 000 taime-ja loomaliiki ● Vähe uuritud ookean ● Korallrifid Probleemid ● Reostatus ● Halvad kalapüügi viisid – dünamiit, mürgid ● Korall kaevandamine ehitusmaterjalideks ● Globaalne soojenemine – tõusev veetase, tugevamad tsüklonid ja tormid, merepinna temp. tõus ● Süsihappegaasi õhku paiskamine – vee happesuse suurenemine Hoovused ● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi ● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused ● Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, suundub
jpg http://members.tripod.com/4christe/TreasureBay.jpg http://latimesphoto.files.wordpress.com/2010/08/katrina_anniversary005.jpg New Orleansi linn, mis on ligi 6 korda suurem kui Tallinn, oli 80% ulatuses üleujutatud! Orkaan Orkaan ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana. Selle käigus eraldub soojust ja sellepärast on tsükloni keskmes õhutemperatuur alati pisut kõrgem kui väljaspool tsüklonit. q Orkaan tugevneb siis, kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohale
Troopilised tsüklonid ja nende põhjustatud loodusõnnetused Enel Tubin Troopiline tsüklon • Tekkekkoht: palavvööde • Keskmes madalam rõhk kui tsüklonil • Tugevad tuuled (kuni 100m/s) • Tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temperatuur on kõrge (üle +26ºC) • Mandrite kohal hääbuvad kiirelt • „Heal“ lapsel mitu nime: taifuun, willy-willy, tsüklon, hurricane/orkaan, cordonasos Orkaan Irene (2011, Põhja Carolina, Virgina, Maryland, Delaware) Orkaan Cordonasos Hurricane Taifuun Tsüklon Willy-willy Troopiliste tsüklonite esinemise piirkond ja sagedasemad liikumised Temperatuurid ookeanide kohal (9.12.2014) Orkaanide ülesehitus Orkaani tugevuse skaala Kategoo Purustused ...
Metsade all 38,2% Muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². 3. Kliima Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Talvel püsib enamasti kogu see ala jäävabana ning õhutemperatuur on umbes -5 °C kuni +2 °C. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima, kus on sademeid vähem, suvel on soojem, talved aga märgatavalt külmem. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. 4. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase, nikli, raua, tsingi, titaani, tina ja molübdeenimaaki ning kromiiti, püriiti ja kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid Norra pole aga piisavalt. Tähtis loodusressurss on hüdroenergia. Vähe leidub põllumajanduslikku maad.' Kalavarud on aga suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/?q=node/10471 https://et
*Hoovused, sõltub mille temperatuur on. *Pinnamood, (sademete püüdmine, temperatuur) Eesti kliimat mõjutavad tegurid: *Läänemere lähedus (ainult ranniku aladele) *Õhutemperatuur (kõrgem) *Atlandi ookean (soeõhk talvel, toob kaasa sula, lörtsisaju. Suvel jahedamaks, sest otsekiirgust vähem) *Kõrgustikud (sademete jaotust, kõrgustikel rohkem) *Soe põhja atlandi hoovus *Parasvöötme õhumassid *Ekvaatorist kaugel, päikesekiirgus ebaühtlane 5.4. Õhumassid, frondid, tsüklonid Peamised õhumassid maakeral Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Maakeralt tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: 1. Polaarõhumass - *Arktiline õhk on külm ja kuiv. Eestis esineb kõige sagedamini
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihi...
Tuuled : Põhja-ja kirdetuuled valitsevad põhjapoolkeral, aga lõunapoolkeral lõuna-ja kagutuuled. Kliima : Lähistroopikas on suvekuudel troopiline kliima, aga talvekuudel on parasvöötme kliima. Sealne kliima on üleminekuvorm troopiliselt kliimalt paraskliimale. Päikeselt saadav soojushulk on tunduvalt väiksem kui troopilises kliimavöötmes. Vahemeri, oma madaldunud õhurõhuga osutub kahe kõrgrõhkkonna vahele haaratuks ja tema kohal tekivad tsüklonid, mis toovad rannikumaadele muutliku vihmase ilma . Suvel on temperatuurid 25-30 kraadi, aga talvel umbes 0-10 kraadi . Talvel on lähistroopiline kliima läänetuulte ja tsüklonite vallas. Samas idarannikute lähistroopikas sajab vihma küll kogu aasta, kuid suvel siiski kõige rohkem. Niisket õhku toovad ookeanidelt puhuvad tuuled . Talvine kliima : Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja- Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18. Tsüklonid, nende tekkimine ja muutused.
IT-18E Ralf Mikk 1.Fenkolit poes valides tuleb meeles pidada järgmist: varred peavad olema tihedalt kõrvuti ega tohi olla laiali vajunud. Tähendus - harilik apteegitill Allikas - forte.delfi 2.Minestroone tegemiseks on tarvis juurvilju ja makarone. Tähendus itaaliapärane makaroni-köögiviljasupp Allikas toidutare 3. Üleujutust võivad tingida mitmesugused ilmastikunähtused: troopilised tsüklonid ja mussoonid. Tähendus - mandrite troopilistele rannikualadele omane püsiv tuul Allikas - eestiloodus 4.Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tähendus - pomerantsipuu apelsinitaoline vili, millest valmistatakse likööri ja marmelaadi Allikas - toidutare 5.Baierimaal oli üks seidel 0,535 liitrit. Tähendus - vana vedelikumõõt Allikas forte.delfi 6
põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast. Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. 24.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina". Tornaadod e. Trombid 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas. Vesipüksid 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu. Tuulispasad 04. aug. 2008 Põhja Prantsusmaa. Tugevad paduvihmad 03.veeb. 2010 Kanaarid. 25.Ilmakatastroofid. Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond,mis toob endaga kaasa tugeva tormi.
km. Õhumassid Õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest ja aluspinnast. Õhu soojenedes tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk väheneb. Kujuneb välja madalrõhuala ehk õhumiinimum TSÜKLON. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva ning kõrgema õhurõhuga servadest madalama rõhuga keskme suunas. Kõige sagedamini jõuavad Eestisse Atlandi ookeanilt pärit Islandi tsüklonid, millega kaasnevad pilves, sajused, tuulised ilmad. Kõrgrõhuala ehk õhumaksimum ANTITSÜKLON tekib seal, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud ning piirkondades kus toimub ümbritseva alaga võrreldes tugev jahtumine. Õhk antitsüklonis liigub keskmest välja ning liigub madalama rõhu poole. Eesti ilusaid ilmu kujundab peamiselt Skandinaavia antitsüklon, millega kaasnevad päikesepaistelised, põuased, selged ja soojad ilmad, talved aga käre pakane.
atmosfääri seisund hetkel, kliima pikema perioodi reziim, keskmine Kõrgrõhkkond e. antitsüklon toob kaasa kuiva ja sooja ilma (tuleb tavaliselt võetakse 30-aastaga. idast), talvel külma ja kuiva ilma. USA kohal on takistavaid mäge võhe, Atmosfääri üldtsirkulatsioon. Peamiseks põhjustajaks on päike, soojendab mille tõttu puutuvad kokku soojad ja külmad tsüklonid ning tekivad maapinda (kõige rohkem ekvaatorilähistes alades), mis omakorda soojendab tornaadod. õhku. Soe õhk tõuseb üles, millega kaasnevad sademed ja õhurõhk langeb. Inimese tegevuse mõju. Kasvuhoone effekt on olemas looduslikult, teeb Asemele liigub õhk neid tuuli nimetatakse passaadideks. Õhk laskub ~30° ilma väga soojaks, mida põhjustavad erinevad gaasid (enemasti veeaur ja laiustel, kus niiskus madal, rõhk kõrgem ja sademeid vähem
Kujuneb madalrõhu vööndis. Tõusev õhuvool. Sajab väga palju, sademete hulk ületab auramise. Eestisse ei jõua. Frondid kahe õhumassi eraldusvööndid. 1) Püsiv mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda 2) Soe tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul. Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne. Tornaado keeris Põh-Am preeriavööndis. Kannavad viljaka mulla ookeanisse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
