Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"führer" - 58 õppematerjali

führer - juht (diktaator). Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.
thumbnail
12
ppt

Adolf Hitler

Jahr 1924 : Vorzeitige Entlassung aus der Festung Landsberg, in der der erste Band seiner Schrift "Mein Kampf" entstanden ist. Hitlers "Mein Kampf" Hitlers "Mein Kampf" erreichte bis 1939 eine Auflage von 5,5 Millionen; 1943 waren in Deutschland nahezu 10 Millionen Exemplare verbreitet. Es wurde in sechzehn Sprachen übersetzt und auch nach 1945 im Ausland mehrfach wieder aufgelegt. Führer und Reichskanzler Am 30. Januar 1933 wird Hitler zum Reichskanzler eines nationalkonservativen Kabinetts ernannt . Am 30.1.1933 wurde Hitler, unterstützt vom ehemaligen Reichskanzler Franz von Papen, vom Reichspräsidenten zum Reichskanzler ernannt. Am 2. August 1934 stirbt Reichspräsident Hindenburg. Hitler vereinigt die Ämter von Reichspräsident und Reichskanzler in seiner Person und führt den Titel "Führer und Reichskanzler".

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
xls

Venemaa,Saksamaa, Itaalia võrdlus

Venemaa Itaalia Saksamaa riigijuht Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei sündmused kodusõda Itaaliast sai Saksamaa

Ajalugu → Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Saksamaa kahe maailmasõja vahel

1931 – Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise. 1932 – ennetähtaegsed valimised Riigipäeva. Absoluutset enamust natsid ei saavutanud, kuid said õiguse moodustada valitsuse. 30. jaan. 1933 – saab A.Hitler Saksamaa riigikantsleriks (peaministriks). 1934 – peale president Hindenburgi surma võtab A.Hitler endale ka presidendi funktsiooni. Vabariigi lõpp. 27.veebr. 1933 – Riigipäevahoone süütamine. Sept. - Leipzigi protsess. Adolf Hitler – Führer und Reichkanzler Kehtestub fašistlik diktatuur. Ideoloogiaks – natsionaalsotsialism, mis on fašismi Saksamaa variant. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; riigi sekkumine kõigesse; võitlus kõige vastu, mis on internatsionaalne (kommunism, juudid, katoliiklus); juhikultus, antisemitism, revanšism, propagandavahendite tohutu mõju eesmärkide saavutamisel. Loosung: Saksa rahvas üle kõige. Hitleri poliitika:  keelustati kõik parteid peale NSDAP

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Tartu ettekanne

Tartu Universität Gründung ist 1632 Toomas Asser Die älteste und größte Universität in Estland Küssende Studenten Brunnen mit der Statue Mati Karmin 1. September 1998 40 Tonnen Theater Vanemuine Es ist das älteste Theater estnischer Sprache und geht auf das Jahr 1870 zurück. Drama, musikalische Darbietungen und Ballett. Toomas Peterson. Estnisches Nationalmuseum Kultur und der estnischen Geschichte sowie der finno- ugrischen Völker in Tartu 45 ausgebildete Führer 29. September 2016 Wissenschaftszentrum AHHAA Das größte Forschungszentrum im Baltikum Wissenschaft, spannende Aktivitäten, Abenteuer als auch angenehme Aktivitäten für Kinder und Erwachsene Es finden auch sehr spannende veranstaltungen statt Danke! Kasutatud kirjandus https://www.tartu.ee/et/huvi-ja-vaatamisvaarsused https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu https://de.wikipedia.org/wiki/Tartu

Keeled → Saksa keel
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo kordamisküsimused §3-8

sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik ja NSVL kommunistlik partei. Rahva endale allutamiseks hirmutati seda pidevalt ümbritsevate vastastega, puuduva ohu korral mõeldi see välja (nt. juudid, mustlased või slaavlased). Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Totalitaarne diktatuur

Ajalugu 1. Nimeta totalitarismi tunnusjooni ja leia näiteid Saksamaa , Itaalia ja NSVL. Saksamaa:Juhikultus-Führer Adolf Hitler, ainupartei-natsionalistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused - Gestapo,demokraatlike õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU Demokraatlike õiguste rikkumine. 2. Nimeta Mussoliini õpetuse põhi seisukohad. Rahvus on kõige tähtsam, ...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tekstianalüüsi ülesanded teksti kohta

deutschen Geschichte so oder so einmal wieder der Samen aufgehen zur strahlenden Wiedergeburt der nationalsozialistischen Bewegung und damit zur Verwirklichung einer wahren Volksgemeinschaft. Viele tapferste Männer und Frauen haben sich entschlossen, ihr Leben bis zuletzt an das meine zu binden. Ich habe sie gebeten und ihnen endlich befohlen, dies nicht zu tun, sondern am weiteren Kampf der Nation teilzunehmen. Die Führer der Armeen, der Marine und der Luftwaffe bitte ich,mit äußersten Mitteln den Widerstandsgeist unserer Soldaten im nationalsozialistischen Sinne zu verstärken unter dem besonderen Hinweis darauf, dass auch ich selbst, als der Gründer und Schöpfer dieser Bewegung, den Tod dem feigen Absetzen oder gar einer Kapitulation vorgezogen habe. Möge es dereinst zum Ehrbegriff des deutschen Offiziers gehören - so wie dies in unserer Marine schon der Fall ist - dass die Übergabe einer

Keeled → Saksa keel
1 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Adolf Hitler

Adolf Hitler German politician from Austria National Socialist German Workers Party (NSDAP) leader (1921-1945). Between 1934-1945, he was the dictator of Germany the official title of the German Chancellor (1933-1945) and the title of the head of state ("Führer and Chancellor"; 1934-1945). Adolf was born on April 20, 1889 a. Braunau am Inn, Austria-Hungary, a customs official Alois h ​ otly excit​Hitler (1837-1903) and his wife Klara six children fourth. Only the children reached adulthood, he and his sister Paula. 1906. Hitler visited Vienna and ended up in a hotly excited waxed city buildings, art galleries and operas.His new ambition was to take the Vienna Academy of Fine Arts. Further, he served as illustrator, often painted pictures and postcards for sale in stores.He knew how to influence people in such a way that no other head of state had failed before. Desperate was susceptible to all kind...

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Millised olid Hitleri esimesed sammud Suur-Saksamaa idee elluviimisel?

Millised olid Hitleri esimesed sammud Suur-Saksamaa idee elluviimisel? 20.sajandi alguses oli Saksamaal suur majanduslangus, mille käigus kaotasid inimesed usu valitsusse ja see andis võimaluse Hitleri võimule tulekuks. Pärast Esimest maailmasõda, kus sakslased kaotasid ja jäid häbisse, otsustas Führer Adolf Hitler tõsta Saksamaa suureks parimaks riigiks ning selleks oli tal suur plaan, millel olid väiksed sammud, kuid need olid kaalukad. Hitler alustas vaikselt. Esialgu hakkas ta looma korda Saksamaal. Kohe pärast võimule saamist, kaotas ta demokraatia täielikult. Ta lõi üheparteisüsteemi, elimineeris vastased. 15.september 1935 võttis Saksamaa vastu Nürnbergi seadused, mis võttis juutidelt kodanikuõigused. Hitler uskus, et puhas saksaveri on kõige alus

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Diktatuurid Euroopas & EV 1920-1940

6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei · Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo kontrolltöö 9.andale klassile

Millal moodustati esimene nõukogude valitsus ? Mis nime see kandis ? Nõukogude valitsus moodustati 1917. aasta novembris. Rahvakomissaride Nõukogu. Millal moodustati NSV liidud ja kes sinna kuulusid ? NSV liidud moodustati 1922. aastail. Sinna kuulusid: Venemaa; Ukraina; Valgevene ja Taga- Kaukaasia. Millal toimus kodusõda Venemaal ? Kodusõda Venemaal toimus 1918. aastail. Kestis kuni 1920. aastate alguseni. * Sõjakommunismi poliitika ­ kodusõja aegne poliitika. Uus-Majandus poliitika ­ (NEP), 1921. aastalalustati uue majanduspoliitikaga. Tõrjus välja sõjakommunismi poliitika. Industrialiseerimine ­ suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus ­ Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Maailma revolutsiooni idee - Gulag ­ vangilaagrite poliitika. Miks pöörasid Itaalia võimule fasistid ? Itaalia kaotas enamus sõdu milles nad sõdisid. Paljud said surma ja tekkis tööpuudus. Nendes rasketes tingimustes tekkis väike rühmit...

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

20. sajand - fašismi, natsionaalsotsialismi ja kommunismi võrdlus

1922 peaminister *demokraatia & juutide kõrvaldamine 1925 diktaator *sõjaväe taastamine 1928 tuli diktaatoriks 1925 - üks partei - fasistlik 1932 ­ Riigipäeva suurim erakond 1928 plaanimajandus ja 1933 ­ Saksamaa kantsler viisaastakud Führer Natsionaalsots. Saksa Töölispartei 1918 Lenin - VK(b)P ­ Vene Kommunistlik (bolsevike) P *Ettevõtted riigi kontrolli all *Ettevõtted riigi kontrolli all (4-aasta *Riiklik terror/poliitiline ter

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Diktatuuride tabel.

Benito Mussolini (1925-1943) ENSV Ülemnõukoguks, valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik Duce Führer Isake Stalin (Läänes onu Joe) konstitutsioon, seadused. Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina-

Ajalugu → Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Diktatuur

Väga suur osa inimestest oli pettunud Vesailles' süsteemis, ärritas just see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Lõppuks tekkisid majanduslikud raskused, kuigi inimesed uskusid, et elu läheb paremaks. Seda kibestumist kasu võtasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. Saksamaal oli selleks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSV Liidus aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks.

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
29
pptx

Natslik Saksamaa

Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik ­ üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 ­ parteis 25 liiget, 1933 ­ 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ­ ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks ­ Weimari vabariigi lõpp Saksamaa ­ Kolmas Reich Adolf Hitler ­ riigikantsler ja füürer NSDAP ­ ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) ­ 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) ­ 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) ­ 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler ­ Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler ­ siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kodune kontrolltöö “Maailm 1920-1937”

4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pärast I maailmasõda - demokraatia ja diktatuurid

1923. a üritas Hitler Baieris võimu haarata, kukkus läbi, pandi vangi, kus kirjutas ,,Mein Kampf" Riigipäeva hoone põlemapanek 1933, süüdistatakse kommuniste Peatatakse kõikide teiste erakondade tegevus Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg, Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute töökohtade loomine, palgad riigi kontrolli all, ametiühingute

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Teine maailmasõda

piiritlesti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Komiterni- vastane pakt ( Saksamaa, Jaapan ) . Potsdami konverents ( USA, Suurbritannia, NSV Liit )- toimus 1945. aasta juulis-augutstis. Arutati Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil. Adolf Hitler - Saksa führer, raamatu " Mein Kampf " autor. Neville Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkulepe sõlmija . Benito Mussolini - Itaalia diktatoor, hukati partisanide poolt 1945. aastal . Winston Churchill - Briti riigitegelane, pea. ja kaitseminister teises maailasõjas . kindral de Gaulle - Rahvuslikku vabadusliikumise juht Prantsusmaal, hiljem ka president . Vjatseslav Molotov - NSV liidu välisminister, sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti .

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

IV peatükk 12. klass

totalitaristlik riigikord Hitleri võimuletulek- 1924-1929 -> natside populaarsus väike. Hitler lubas oma kõnedes-> *kaotada tööpuudus *parandada majanduslikku olukorda *Saksamaa sõjaline võimsus taastada * "aaria rassi" ülistamine ja selle "õiguste" kuulutamine 1932 natsiparteist sai Riigipäeva suurim erakond 30 jaan. 1933 sai H. Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ­ Hitler kuulutati Juhiks ­ Führer `iks Hitlerilik kord- *parlament varjusurmas * natslik propagandan *opositsiooni tagakiusamine *inimeste ettevalmistamine sõjaks *juutide tagakiusamine 1 aprill 1933 boikott juutide äridele 1935 juutidelt võeti kodakondsus, keelati abielluda mittejuudiga Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kodune kontrolltöö: “Maailm 1920-1937”

4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kontrolltöö küsimuste vastused

Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid ­ Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid ­ Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J

Ajalugu → Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Diktatuurid

nad võimule saavad ning rahvas uskus neid.  Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud.  Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud pisirühmitused parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Ning mõjutasid valijaid. Diktatuuride tunnused  Ühe partei ideoloogia  Juhikultus nt Saksamaal führer  Teised parteid tõrjuti või keelati  Piirati kodanike vabadusi ja inimõiguseid Venemaa/NSVL teke Pärast bolševike võimuletulekut (1917) moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Saadeti laiali Asutav Kogu. Ning mõne aasta jooksul likvideeriti teised erakonnad, kehtestati üheparteiline süsteem. 1922

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu Hitler

1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julg...

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Imperialism enne ja pärast I maailmasõda

Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Diktatuur Saksamaal, Hitler, eesmärk, natsid

Diktatuur ­ Saksamaa I Maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas, kui sõjale järgnenud majanduslik ja sisepoliitiline kriis, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.aastal, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, seda küll edutult, sest esialgu suhtuti natsidesse kui lärmakasse kampa. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaal kehtestati üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (1933­1945). Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühen...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Ajaloo Õppimismaterjal 9.Klassile

9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited . Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922 10.totalitaarse diktatuurile iseloomulikke tunnuses ja näited ! 1 isiku e. Juhikultus. NT: Führer Hitler, Stalin. 2. Üks partei NT: kommunistlik partei, Fasistlik partei, NSDAP. 3. Üks ideoloogia NT: kommunism, Fasism, Natsism 4. Sala ­ ja Julgeolekuteenistused NT: KGB, OVRA, Gestopo 5. Üksikisiku elu allutatud riigile 6. Propaganda NT: rahvast hirmutati pidevalt mingi välisvaenlasega

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
6
odt

AJALUGU - DIKTATUURID 20.SAJANDIL

1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku ...

Varia → Kategoriseerimata
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Fašistlik Itaalia ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa

KT AJALUGU ptk 7 ja 8 (lk 54-61) 7. Fasistlik Itaalia 1 MS tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjakulud olid liiga suured Itaalia majanduse jaoks, suur välivõlg. Itaalial ei olnud häid sõjalisi oskusi. Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklase...

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda(Hitler,Stalin,Mussolini)

osalesid ka välisriigid. Itaalia sisemereks. Pärast väeteenistuskohustus, Rahvasteliidust astuti välja. vallutamist kuulutati loodi võimas armee. Itaalia riik impeeriumiks. 6.Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVLst, Itaaliast ja Saksamaast. Juhikultus Kurvad elulood; Führer, Duce, Koba Propaganda Hirmutamine vaenlasega, mustsärklased, pruunsärklased, juutide tagakiusamine, juhi võimu näitamine. Üks partei NSDAP, kommunistlik, fasistlik Üks ideoloogia Natsionaalsotsialism, kommunism, fasism Sala ja SS, Gestapo; KGB; OVRA julgeolekuteenistused Majandus allutatud Plaanimajandus, sõjalise võimsuse tõstmine; Kollektiviseerimine ; Ettevõtteid

Ajalugu → Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Diktatuurid Euroopas ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa

Diktatuurid Euroopas Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Referaat Koostaja: Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................2 Diktatuurid Euroopas...........................................................................................................................4 Natsionaalsotsialism..............................................................................................................................5 Natsionaalsotsialistlik majandus............................................................................................................6 Adolf Hitler .............................................................................................................................................

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Diktatuurid. Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia

Punaarmee - Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus. maailmarevolutsioon - ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte. Venemaa püüdis seda igati õhutada. Kommunistlik Internatsionaal - rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. plaanimajandus ­ majandus, mille korral kõikidele ettevõtetele ja asutustele koostatakse riigi poolt kohustuslikud plaanid. füürer ­ tähendab saksa keeles juhti. ( Führer ) Kasutatakse enamasti Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri kohta. SS ­ sõjaväeline organisatsioon, mida kutsuti ka kaitsemalevaks. Gestapo - lühend sõnadest Geheime Staatspolizei ­ riiklik salapolitsei aaria rass ­ ehk sakslaste nn. rass. NSVL ­ Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. NKVD ­ NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailm kahe sõja vahel

9. Diktatuuride ühisjooned Ühisjooned NL Saksamaa Itaalia Üks partei NLKP NSDAP Fasistlik partei Üks juht Jossiv Stalin Adolf Hitler Benito Musolini Isikukultus ja aunimetused Juht ( vozd naroda) Führer duce Maj. On allutatud Täielikult ( plaanimaj.) Riiklikud tellimused Riiklikud tellimused riigivajadustele Kontrollitakse inimeste ainupartei ainupartei ainupartei mõttemaailma(tsensuur) Massiorganisatsioonid - - Korporatsioonid Propaganda - - -

Ajalugu → Ajalugu
257 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa

Tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Totalitaarne diktatuur sellega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. Sageli toimub inimõiguste rikkumine. See on ideoloogiakeskne. Totalitaarsed reziimid on olnud ag- 1 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/diktatuurid_tundmatu.htm ressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2 Kuulsamad diktaatorid on Führer Adolf Hitler, ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ja tiitliga riigipea, duce Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli Itaalia peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda

Tsehhi liitis ta endaga ja Slovakkiast sai marionettriik. e) tegevus Hispaania kodusõjas ­ vabariikliku korra vastu tõusis üles kindral Franco, ning saksamaa(ja ka itaalia) toetas teda saates Franco poolele oma sõjamehi ja ka relvastust. See oli väga julm ja verine sõda 17. Isikuid: a) Chamberlain ­ inglismaa peaminister. Oli enda ülesandeks maailm rahusse veeretada kuid ei saanud hakkama b) Hitler ­ Saksamaa führer. Natsipartei esimees. Osales 2.maailmasõja vallapäästmises ning samuti oli eestvedajaks juutide, mustlaste jne holokaustil (tapmine) c) Mussolini ­ Itaalia peaminister ja fasistliku partei eesotsas ja põhimõtteliselt kuulus Itaalias võim temale. d) Hindenburg ­ vana ja haige president Saksamaal kes oli ametil enne Hitlerit 18. Ärge unustage ka oluliste sündmuste dateeringuid!

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel. Eesti ja maailm.

Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm.  Rahvasteliit.  Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping.  16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi  vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti  kokku kaubandus­ ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA

DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse ­ valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus ­ inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemus...

Ajalugu → Ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Adolf Hitler esimeses maailmasõjas

Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria- Ungari ­ 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921­1945). Aastatel 1934­1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933­1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934­1945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa....

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hitleri võimuletulek Saksamaal

loomine aarialastele [2 lk. 182-185]. Natside populaarsuse kasvule aitas kaasa 1929 aastal alanud majanduskriis. Üks hiljutine hinnang väidab, et 1932 ­ 1933 oli tööta peaaegu 40% kõigist töölistest ja ametnikest. Sisuliselt ähvardas majandus kokku variseda. 1932. aasta juulivalimised 5 näitasid, et Hitleril on selgelt suurem toetajaskond kui ühelgi teisel Saksa poliitikul. Oli ta ju sõnum, Führer, kes vaimustas miljoneid inimesi, rääkides neile seda mida nad juba teadsid või kuulda tahtsid. Ta oli võimeline tooma kokku kahekümne viie tuhandelise või isegi suurema rahvahulga hoolimata sellest, et ta kangekaelselt keeldus andmast mingeid lubadusi, kuidas ta kavatseb hakata ravima Saksamaa arvukaid probleeme. Natsipartei propagandajuhi Goebbelsi päeviku sissekanded sellest ajast kirjeldavad, et Hitler seisab juba üsna "võimu lävepakul" ja et "suur hetk on päris lähedal"

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
18
doc

SAKSAMAA 1871-1945

natsionalismi ühildamisse (natside suurtöösturitest rahastajatele see ei meeldinud) ning omasid Hitleri arvates liialt suurt mõju. SA juhid ja mitmed mõjukad poliitikud arreteeriti, Hitleri asekantsler Franz von Papen pandi koduaresti. Ernst Röhm, Gregor Strasser ja Kurt von Schleicher tapeti. 2.08.1934 suri president Hindenburg. Uut presidenti ei valitud, tema kohustused võttis endale Hitler, keda hakati nüüd kutsuma Führer und Reichskanzler. Hitler oli seega saanud enda kätte peale seadusandliku ja täidesaatva võimu ka riigipea ja seda kõike vormiliselt seaduslikult. Hitleri lähikonna moodustasid peale 1934. aastat Hermann Göring (lennuväeminister alates 1935), Joseph Goebbels (propagandaminister), Heinrich Himmler (SS ja politsei), Rudolf Hess, Albert Speer, jt. Muutusi selles seltskonnas ei tulnud peaaegu sõja lõpuni, välja arvatud Hess, kes Suurbritanniasse vangi lendas

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

Ühesõnaga ­ Weimari põhiseadus kaotas tähtsuse. Hitleri-aegsele Saksamaale oli iseloomulik: · tegutses vaid üks partei ­ NSDAP. Ametühingud allusid parteile, streigid keelati · Riigipäev kaotas tähtsuse. Käis koos siis, kui Hitler tahtis kõnet pidada ­ käis koos veel 12 korda, võeti vastu 4 seadust · Hitlerist sai diktaator. Kui president Hindenburg 1934 suri, võttis Hitler tema ametikoha ka endale. Hitleri ametlik tiitel ­ Führer und Reichskanzler (juht ja riigikantsler) · loodi repressiivorganid. 1921 loodi SA (Sturmabteilung ehk rünnakrühm), see oli NSDAP sõjaline tugi. Kuna ta aga polnud piisavalt kuulekas, siis tapeti tema juht Ernst Röhm Hitleri käsul 30. juunil 1934 nn. pikkade nugade ööl. (SA püsis siiski kuni 1945) 1925 loodi SS (Shutzstaffel ehk kaitsemalev ehk mustsärklased). Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi ...

Ajalugu → Ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

· Kom.partei üritas uuesti võimu haarata · Sõjaväe juhtkond suhtus Weimari vabariiki negatiivselt · Läänest sõjavangidena naasnud sõdureid töödeldi ideoloogiliselt, et vältida nende revolutsioneerumist. Nende ette saadeti kõnelema Hitler. · Natsionalistlik Saksa Töölispartei ­ Hitler võttis sõna, tema kõne meeldis kõigile ­ võeti juhatusliikmena enda hulka. · 1921 juuli ­ Hitlerist sai partei juht, führer. · 1923 üritas Hitler Berliinis riigipööret korraldada ­ võttis vangi Baieri valitsusjuhi · Kuulutas Berliinis asuva keskvalitsuse ja presidendi võimult eemaldatuks ning nimetas end uueks valitsusjuhiks. · Ei saanud armee poolehoidu, suruti maha · Hitler mõisteti 5 aastaks vangi, vabanes juba 9 kuu pärast. ,,Mein kamf" · 1932. aasta suvel toimunud üldvalimiste tagajärjel said natsid Weimari vabariigi parlamendis suurima esindatuse

Ajalugu → Ajalugu
544 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Ajalugu 3. kursus

hitler pandi vangi hitlerile andis võimaluse majanduskriis. hitler lubas kaotada tööpuuduse, parandada majandust, tühistada versailles rahulepingu tingimused, taastada saksamaa sõjaline võimsus, ta kuulutas aaria rassi eriti sakslased teistest paremaks. 1932 sai natsionaalsotsialistlik töölispartei (natsid) kõige rohkem kohti riigipäevas 1933 hitler sai saksamaa kantsleriks 1,5 a hiljem hitler kuulutatakse saksa rahva juhiks ehk führer saksamaal kuulutatakse välja totalitaarne kord. 1 aprill 1933 boikott juudi äridele st ei külastata juudi ärisid. juut ei tohtinud olla õpetaja ega kultuuritöötaja. 1935 juutidelt võeti ära kodakondsus, keelati abielluda sakslastega. 9-10 nov 1938 kristallöö purustati juutide ärisid, vägivald juutide kallal. eesmärk oli juudi vaba riik saksa rahvas pooldas hitlerit sest majandus paranes, lõppes majanduskriis. tööstus sai riigilt suuri sõjalisi tellimusi

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Adolf Hitleri elulugu, Müncheni ja Viini aastad

Väike-Maarja Gümnaasium REFERAAT Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12 Sissejuhatus Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari ­ 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921­1945). Aastatel 1934­1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933­1945...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
10
doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Hitleri referaat

PIRITA MAJADNUSGÜMNAASIUM Karl Seemel 9c Adolf Hitler referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2010 Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20 aprill 1889 võõrastemajas GasthofA zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (1837­1903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. Tema vanemad olid omavahel sugulased. Isa tõi ta ema Klara majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud katoliku kirikult eri...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ideoloogiad

IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilis...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
264 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust Intervetsioon: välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse 1. Autoritaarsed riigid ­ Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid ­ Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail

ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. 5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end vastandada sotsiaaldemokraatlikule parteile, mille juhtkonna hulgas oli palju juute. 1921. a. juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks. Kuigi Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, jäi NSDAP endiselt tihedalt seotuks armeega. 1921. a. loodi partei juurde SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm), mille liikmeid nende vormirõiva järgi ka pruunsärklasteks hüüti. SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm. 1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul ­ riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik ­ Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas ­ 10-12 ...

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun