Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
aastaarvud ( kuupäevad ) :
1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms
29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe
23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt
3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja
17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee
22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is )
22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele
7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja
6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus
1939-1940- Talvesõda
25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja
19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu
6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias
7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele
2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti, teine ms oli lõppenud
Kolmikpakt ( Jaapan, Saksamaa, Itaalia )- sõlmiti Berliinis 1940. aastal .Allkirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada .
Atlandi harta ( USA, Suurbtitannia )- sõlmiti 1941. aasta augustis, mille allakirjutasid Roosevelt ja Churchill .Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjargse maailmakorralduse põhimõtted.
Tehrani konverents ( Stalin , Roosevelt, Churchill ) - toimus 1943. aasta lõpul Iraanis . Otsustati, et USA ja Suurbritannia avavad Prantsusumaal teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast, lisaks selle võttis NSV Liit endale kohustuse kuulutada Saksamaa purustamist sõda Jaapanile.
Jalta konverents ( Stalin, Roosevelt, Churchill )- toimus Musta mere ääres 1945. aasta veebraris. Sel konverentsil kooskõlastati, kuidas Saksamaa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailakorraldus. Muu hulgas määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organistatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht. See konverents toimus 1945. aasta aprillis - juunis USA-s San Franciscos .
Müncheni kokkulepe ( Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia )- sõlmiti 1938. aasta 29. septembril, see kokkulepe oli lootuseks, et Tšehhoslovakkia ei satuks Hitleri võimu alla .
Molotovi- Ribbentropi pakt ( Saksmaa ja NSV Liit )- 23- augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajne protokoll , milles piiritlesti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas.
Komiterni- vastane pakt ( Saksamaa, Jaapan ) .
Potsdami konverents ( USA, Suurbritannia, NSV Liit )- toimus 1945. aasta juulis-augutstis. Arutati Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla.
Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil.
Adolf Hitler - Saksa führer, raamatu " Mein Kampf " autor.
Neville Chamberlain - Briti poliitik , Müncheni kokkulepe sõlmija .
Benito Mussolini - Itaalia diktatoor, hukati partisanide poolt 1945. aastal .
Winston Churchill - Briti riigitegelane , pea. ja kaitseminister teises maailasõjas .
kindral de Gaulle - Rahvuslikku vabadusliikumise juht Prantsusmaal, hiljem ka president .
Vjatšeslav Molotov - NSV liidu välisminister, sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti .
Roosevelt - USA president, osales Tehrani ja Jalta konverentsil .
Joachim von Ribbentrop - Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis Molotov-Ribbentropi pakti .
Mõisted :
anšluss- pärast Esimest maailasõda ja Austria-Unagri lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga .
holokaust - nimetati Teise maailasõja ajal juutide hirmsat saatust .
koonduslaagrid - kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke .
Sõjamuutused :
Teine maailmasõda #1 Teine maailmasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristina Jampolskaja Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda
5
doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

1941 august ­ Atlandi harta 1943 ­ Teherani konverents 6.06.1944 ­ D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 ­ Jalta konverents 1945 ­ luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 ­ Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug ­ Potsdami konverents 1945 august ­ USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 ­ Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle ­ prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill ­ Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt ­ USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop ­ Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov ­ Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja

Ajalugu
Teine maailmasõda - slaidid
19
ppt

Teine maailmasõda - slaidid

ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria ­Austriast sai Saksamaa osa. Suurbritannia ei sekkunud, lootes Saksamaa inndu vähendada. Prantsusmaa ei julgenud üksi sõda alustada. MOLITOVIRIBBENTROPI PAKT Sõlmiti 23.august 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Alla kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Riigid kohustasid säilitama erapooletust juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lisati ka salajane protokoll. SALAJANE PROTOKOLL Piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas. NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung Poolasse 1.septemberil1939. aastal. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17

Ajalugu
9-klassi ajalugu - Teine Maailmasõda
3
doc

9. klassi ajalugu - Teine Maailmasõda

Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma

Ajalugu
Millised olid II maailmasõja põhjused
3
doc

Millised olid II maailmasõja põhjused?

Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja NSV Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. Lepingu ametlik sõlmimis kuupäev on 23. august 1939. Lepingu avalik osa oli see, et Saksamaa ega NSV liit ei ründa üksteist 10 aasta jooksul. Lisaprotokoll, mida hoiti ranges saladuses, jagas Euroopa kaheks, millest ühe poole pidi saama endale NSV ja teise poole Saksamaa. 3. Tähtsamad sündmused Euroopas 1939-1941 Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17.septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda)

Ajalugu
II Maailmasõda
6
doc

II Maailmasõda

· Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus

20. sajand maailmas
Ajaloo mõisted ja sündmused
6
docx

Ajaloo mõisted ja sündmused

vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi ning võtsid ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa sõtta Itaaliaga. Hitler üritas rünnata Suurbritanniat, kuid britid pidasid vastu. 1940

Ajalugu
Ajaloo kokkuvõte II WW
2
docx

Ajaloo kokkuvõte II WW

Saksa relvastus: (tangid) Panther, Tiger 1, Ferdinand; (lennukid) JU87G-Stuka 1942. aasta sügisel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas lõplikult alistuma. Sama aasta lõpul algas ka Stalingradi lahing. Stalingradi lahing lõppes 1943. aastal kus Saksamaa kandis suuri kaotusi. Samal aastal toimus ka maailma suurim tankide vaheline lahing Kurski linna lähedal. 1943. aasta lõpul toimus Teheranis konverents, kus otsustati avada Prantsusmaa poolt teine rinne ning alustada pealetungi sakslaste vastu Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. Lisaks võttis ta ka peale Saksamaa purustamist kuulutada sõda Jaapanile. Lepiti kokku ka Saksamaa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. Eestile oli see konverents aga halb, sest sellega tuleks vene okupatsioon tagasi. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Prantsusmaal Normandias. 1945

Ajalugu
Ajaloo kokkuvõte II WW
4
docx

Ajaloo kokkuvõte II WW

Saksa relvastus: (tangid) Panther, Tiger 1, Ferdinand; (lennukid) JU87G-Stuka 1942. aasta sügisel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas lõplikult alistuma. Sama aasta lõpul algas ka Stalingradi lahing. Stalingradi lahing lõppes 1943. aastal kus Saksamaa kandis suuri kaotusi. Samal aastal toimus ka maailma suurim tankide vaheline lahing Kurski linna lähedal. 1943. aasta lõpul toimus Teheranis konverents, kus otsustati avada Prantsusmaa poolt teine rinne ning alustada pealetungi sakslaste vastu Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. Lisaks võttis ta ka peale Saksamaa purustamist kuulutada sõda Jaapanile. Lepiti kokku ka Saksamaa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. Eestile oli see konverents aga halb, sest sellega tuleks vene okupatsioon tagasi. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Prantsusmaal Normandias. 1945

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun